12. juuni 2009 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-27135
Tsiviilasi
H S’i ja A S’i hagi JF’i vastu 53 100 krooni saadaamiseks
Tsiviilasja hind
53 100 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja H S (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja A S (isikukood XXX, elukoht
XXX),
Hagejate lepinguline esindaja P Malve (Amantese Õigusbüroo, Mustamäe tee 55-320, 10621 Tallinn)
Kohtustungi toimumise aeg Kohtuistungil osaadalesid
Kostja JF (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat L Biin (Advokaadibüroo Leino Biin ja Partnerid, Pärnu mnt 48-15, 10119 Tallinn) 23.04.2009 Hagejad H S, A S Hagejate lepinguline esindaja P Malve Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat L Biin
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata H S’i ja A S’i hagi JF’i vastu 53 100 krooni saadaamiseks.
2.Menetluskulude jaotus Välja mõista H S’ilt ja A S’ilt menetluskulud 100% ulatuses JF’i kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusaadabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks
4.Kinnistu võõrandati kolmandatele isikutele 2008 suvel enampakkumisel, mille viis läbi 02.06.2008 Tallinna ja Harjumaa kohtutäitur K Põlts täiteasjas nr 025/2008/1322. Kinnistu hinnaks kujunes 2 850 000 krooni (tl 107-114). Hagejate nõue ja põhjendused
5.Hagejad paluvad kostjalt välja mõista kahju summas 53 100 krooni ja menetluskulud. Hagejad tuginevad oma nõudes VÕS § 132 lg 1 ja 2.
6.Hagejad selgitavad, et Põhja-Eesti Päästekeskuse Menetlusbüroo andmetel saadai tulekahju alguse tugevalt lagunenud kütteseadmete kütmisest ning enne tulekahju viibis hoones kostja, kes käis hoonet kütmas. Juhtunu osaadas on läbiviidud väärteomenetlus (tl 16).
7.02.04.2007 esitasid hagejad kostjale ettepaneku tekitatud kahju hüvitamiseks (tl 17-18).
8.Riiklikult tunnustatud ehituseksperdi eksperthinnangu nr ES-0305/07 kohaselt on kostja süül toimunud majapõlengu tagajärgede likvideerimiseks vajalike ehitustööde maksumus 106 000 krooni (tl 22-27).
9.Hagejad selgitavad, et kinnistul asuvas elamus hoidis kostja oma isiklikke asju, elades ise mujal. Hagejad kinnistut kasutama ei jõudnud hakata. Hagejad on seisukohal, et kuna kostja kinnistul asuvas elamus majandas, siis pidi kostja olema teadlik küttekolde seisukorrast ja kütmisega kaasnevatest tagajärgedest. Põlengu tekkimine peale kostjapoolset kütmist näitab, et kostja oli hooletu ega veendunud kütmise ohutuses. Hagejad leiavad, et kui kostja ei oleks ahju kütnud ei oleks maja põlema läinud ja hagejatele kahju tekkinud. Kuna täpne kasutuskord kinnistu kaasomanike vahel puudus on hagejad seisukohal, et kostja peab hagejatele hüvitama põlenguga tekitatud kahjust poole. Hagejad leiavad ka, et kostja püüdis vastutusest vabaneda võõrandades oma mõttelise osaada tütrele. Kostja vastuväited
10.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda.
11.Kostja selgitab, et kinnistu on hoonestatud 20. saadajandi I veerandil, mistõttu ühekordne maja ja kõrvalhoone olid tulekahju hetkeks äärmiselt amortiseerunud. Kostja ei vaidle vastu, et kostja küttis 11.03.2007 päeval umbes 13.15 paiku pliiti. Kostja lahkus majast kui tuli oli pliidi all kustunud. Põhja-Eesti Päästekeskuse Menetlusbüroo 22.05.2007 õiendi kohaselt saadai häirekeskus tulekahjust teate 12.03.2007 kell 01.57, seega üle 12 tunni hiljem pärast kütmist (tl 47). Õiend ei sisaadalda kinnitust, et tulekahju on tekitatud kostja süülise käitumisega. Õiendis on märgitud tulekahju oletatav põhjus. Tegelikke tulekahju põhjuseid ei ole tuvastatud, kostjat ei ole väärteomenetluse korras karistatud. Hoiatus ei ole VTMS ja KarS sätetest tulenevalt karistus (tl 39).
12.Kostja selgitab, et ta ise vaidlusaadaluses majas ei elanud. Hagejate nõusolekul kasutas maja eelmine omanik kuni 2007 kevadeni. Kostja 03.03.2007 avastas, et majas on lõhkenud veetorud ning terve maja on üleujutatud. Selleks ajaks majas keegi ei elanud. Selleks, et majas niiskust vähendada ja maja kuivatada tuli maja kütta. Kostja arvates pidid hagejad olema teadlikud maja olukorrast.
2-07-27135 Hagejad lubasid kolmandal isikul, kes võõrandas oma osaada kinnistust hagejatele, kasutada maja. Maja lagunenud kütteseadmetest hagejad kostjat ei informeerinud.
13.Kostja leiab, et kuna kinnistu oli poolte kaasomandis, siis selle väärtuse vähenemisel tulekahju tõttu oleks kaasomanike kahjuks summa, mille võrra kinnistu väärtus vähenes. Kostja ei eita, et kinnistul asuv elumaja saadai 12.03.2007 toimunud tulekahjus kannatada, kuid hageja ei ole kahju kandnud, kuna hagejad müüsid kinnistu koos uue kaasomanikuga 2008 suvel toimunud enampakkumisel. Hagejate esitatud ekspertiisiaktist nähtuvalt oli hoone väga väike ning äärmiselt halvas seisukorras. Taoline hoone ei ole kinnistu väärtust tõstev, vaid kinnistu väärtust vähendav, sest sellel puudub kasutusväärtus. Kinnistu hinna kujundab siiski krundi suurus ja asukoht ning haljastus. OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa eksperthinnangu kohaselt oli 2008 juunis kinnistu, enampakkumisel ja võõrandamise ajal, väärtust vähendavaks teguriks sellel asuvad amortiseerunud hooned ning need tuleks lammutada. Antud ajal oli kinnistu turuväärtuseks 2 800 000 krooni (tl 118-127). Seega kujundas poolte kaasomandis olnud kinnistu väärtust üksnes krunt ja selle asukoht.
14.Kinnistu võõrandamisel saadaadi seega kinnistu eest turuhind ning müügihind kujunes alghinnast 450 000 krooni võrra suuremaks. Hinna kujunemist ei mõjutanud asjaolu, kas kinnistul asuval elamu pööningul oli toimunud tulekahju või mitte. Kostja märgib ka, et tänaseks on kinnistul asuvad hooned lammutatud. Hagejad saadaaks nõuda kahju hüvitamist ainult juhul kui pooltel oleks olnud soov kinnistul asuvad hooned taastada, kuid hagejatel puudus nimetatud soov. Hagejad soovisid vaid kaasomandi lõpetamist, mis tänaseks on lõpetatud ja seega ei ole hagejatel ka kahju tekkinud.
15.Kostja märgib, et hagejate poolt kohtule esitatud ekspertiisiakt taastamismaksumuse kohta ei ole tõend ning ekspertiisiakt on kohatu. Akt koosneb suuremas osaadas kinnisvaraturu ülevaatest, millel puudub igasugune seos hoone taastamise ja selle väärtusega. Kostjale jääb arusaadaamatuks, miks omab hoone taastamise hinna kindlakstegemise juures tähtsust asjaolu, kas hoone aknast avaneb ilus vaade või kas hoone müüjad jätsid maha mööbli ning miks omab tähtsust, kas naabrid on normaalsed või mitte. Ekspertiisiaktist ei ole võimalik aru saada, millise arvutuskäigu alusel on leitud taastamise maksumus 106 200 krooni. Ei ole aru saada palju on vaja töid teha ning palju vajalik töö maksab. Samuti ei ole aktist aru saada, millistest ehitushindadest ekspert lähtub. Kostja märgib ka, et ekspertiisiakt kajastab sisuliselt kapitaalremondi mahtu, tulekahjus sai aga kannatada üksnes hoone katus, mitte terve hoone. Hoone oli kapitaalselt amortiseerunud juba enne tulekahju tekkimist ning hoone otstarbekam kasutusviis oli lammutamine. Kostjale jääb selgusetuks miks hagejad esmalt 02.04.2007 kirjas nõudsid temalt kahju summas 432 007 krooni hüvitamist.
16.Hagejad ei ole esitanud ühtegi asjakohast tõendit, et neile on kahju tekkinud. Hagejad ei ole kandnud kulutusi tulekahju tagajärgede likvideerimiseks, vaid on koostanud üksnes kalkulatsiooni selle võimaliku maksumuse kohta. Hagejatel puudub võimalus taastada esialgset olukorda, kuna nad ei ole alates 2008 suvest kinnistu omanikud. Kohtuotsuse põhjendus
17.Kohus, kuulanud ära poolte esindajate ja hagejate seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
18.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
19.VÕS § 127 lg 4 isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
2-07-27135 VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega sätestab eelnimetatud paragrahv vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt teise isiku kaitstud õigushüvedele tekitatud kahju eest, st tegemist on klassikalise deliktiõigusliku süülise vastutusega. Isik vastutab õigusvastaselt tekitatud kahju eest üksnes, siis kui ta tekitas kahju süüliselt, st tahtlikult või hooletuse tulemusena, kui seaduses ei sätesta teisiti. Hooletuseks loetakse siinjuures isiku käitumist, kes ei järgi temalt vastavalt asjaoludele ja tema isiklikele omadustele oodatavat hoolsust, mille määramisel arvestatakse kahju tekitanud isiku omadusi. Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib, siis kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi. Tehakse midagi, mis ei ole lubatud või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Deliktivastutuse tekkimise ainS aluseks on kohustuslike õigusnormide rikkumine. Vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: 1. seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2. kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kaudses seoses isiku õigusvastase teoga; 3. kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4. kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Seadus seob vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahjuga. Sa mas aga kahju tekitamisest tulenev kohustus tekib ainult siis, kui kahju tekitanu õigusvastase ja süülise käitumise ja kannatanul saabunud varalise kahju vahel on põhjuslik seos. Põhimõte seisneb selles, et tegevus on kahju tekitamise seisukohalt siis kausaadaalne, kui selle tegevuse mittetoimumisel langeks ära negatiivne tagajärg (kahju). VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja 7 sätestavad, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega ja seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega.
20.12.03.2007 kella 1.57 ajal toimus pooltele kaasomandisse kuuluval kinnistul asukohaga Harjumaa, Tallinna linn, Nõmme linnaosa , XXX asuvas elamus tulekahi (tl 7-15, 16). Vastavalt Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo 22.05.2007 õiendile nr 5-4/07/93 põles ühekorruselise puit eluhoone pööning ja katus. Õiendi kohaselt saad i tulekahju oletatavalt alguse pööningult tugevalt lagunenud kütteseadme kütmisest, mida käis enne tulekahju kütmas kostja (tl 16). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja küttis 11.03.2007 kella 13.15 ajal elamu pliiti ning lahkus majast 15.45, kui pliidi all oli tuli kustunud (tl 50). Seega häirekeskus saad i teate tulekahjust pärast pliidi kütmist üle 12 tunni hiljem (tl 50). Kohtule esitatud Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo 22.05.2007 õiendist nr 5-4/07/93 nähtub, et tulekahju põhjus ei ole teada, kuid oletatakse, et alguse saa pööningult tugevalt lagunenud kütteseadme kütmisest (tl 16). Kohus leiab, et oletustele tuginedes ei saa tuvastada, et põhjuslik seos on olemas kostja poolt pliidi kütmises ja 12 tundi hiljem alguse saanud tulekahjus. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et hagejate nõusolekul jätkas elamu kasutamist kuni 2007. märtsini eelmine majaomanik, kes oma mõttelise osaada võõrandas vastavalt kinnistusraamatu andmetel juba 16.06.2006 hagejatele (tl 48-49). Maja seisis alates 2007. märtsist tühjana. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et eelnimetatud tõenditega ei leidnud tõendamist, et kostja pliidi kütmisest üle 12 tunni varem oleks tekkinud tulekahi, seega tõendamata on põhjusliku seose olemasolu kostja käitumise ja tagajärje vahel. Kohus leiab, et üks vastutuse tekkimise eeldus on täitmata. Hageja esindaja väide, et kostja küttis liiga kiiresti ja liiga palju pliiti ja nii palju, et saadaaks üles sulatada külmunud veetoru on jäänud paljasõnaliseks väiteks. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud kahju tekitamist kostja poolt, mis välistab hagi rahuldamise VÕS § 132 lg 1 või 2 alusel.
21.Kohus leiab, et hagejad ei ole tõendanud kahju olemasolu. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et nad oleks teinud kulutusi tulekahju eelse olukorra taastamiseks. Hageja on kohtule esitanud eksperthinnangu nr ES-0305/07, mille kohaselt elamu taastamiseks põlengu tagajärjel
2-07-27135 vajalike remonttööde maksumus oleks 106 200 krooni (tl 22-27). Ekspertiisiaktist ei ole võimalik aru saada, millise arvutuskäigu alusel on leitud taastamise maksumus 106 200 krooni st milliseid töid millise maksumusega tuleb taastamiseks konkreetselt teostada. Samuti ei ole aktist aru saada, millistest ehitushindadest ekspert lähtub. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et ekspertiisiakt kajastab sisuliselt kapitaalremondi mahtu, tulekahjus sai aga kannatada üksnes hoone katus, mitte terve hoone. Hoone oli kapitaalselt amortiseerunud ja seda ei ole esitatud aktis arvestatud nagu seda ette näeb VÕS § 132 lg 1 teine lause, et kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue sa maväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kohus leiab, et kahju hüvitamise tõendamiseks on vajalik eraldi tõendada amortiseerunud asja taastamiseks tehtav kulu. Kohtule esitatud 02.06.2008 vara enampakkumise akti kohaselt täiteasjas nr 025/2008/1322 võõrandasid hagejad oma kinnistu mõttelise osa kolmandale isikule hinnaga 2 850 000 krooni (tl 107-112). Hagejate esitatud ekspertiisiaktist nähtuvalt oli hoone väga väike ning äärmiselt halvas seisukorras. Taoline hoone ei ole kinnistu väärtust tõstev, vaid kinnistu väärtust vähendav, sest sellel puudub kasutusväärtus. Kinnistu hinna kujundab siiski krundi suurus ja asukoht ning haljastus. OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa eksperthinnangu kohaselt oli 2008 juunis kinnistu, enampakkumisel ja võõrandamise ajal, väärtust vähendavaks teguriks sellel asuvad amortiseerunud hooned, mis tuleks lammutada. Antud ajal oli kinnistu turuväärtuseks 2 800 000 krooni (tl 118-127). Seega kujundas poolte kaasomandis olnud kinnistu väärtust üksnes krunt ja selle asukoht, mitte kinnistul asuv amortiseerunud elamu. Kohus leiab, et hagejad kinnistu müügist ei saanud väiksemat müügihinda kuna kinnistul asus põlenud katusega elamu. Kinnistu müügihind ületas 450 000 krooni võrra eelnevalt tehtud pakkumist. Sellest saab järeldada, et müügihind oli loodetust tulemuslikum. Kuna hagejad ei saanud kahju kinnistu müümisel ja neil puudub elamu taastamiseks tehtud kulu, siis leiab kohus, et hagejad ei ole kahju saanud. Kohus soovib rõhutada, et sellise kulu tekkimine tulevikus on välistatud. Kohus on seisukohal, et hagejatele ei ole kahju tekkinud, mis välistab hagi rahuldamise juhul kui oleks põhjuslik seos tuvastamist leidnud. Menetluskulud
22.TsMS § 162 lg 1 ja 2 sätestavad, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti ning pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hagejate kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.