Muud › Muud hagiasjad

isikukood XXX XXX

isikukood XXX XXX

registrikood XXX XXX XXX

G Lootus, e-post: [email protected]

Kohtuistung

20.05.2009. a

Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemisel tuleb arvestada TsMS § 187 lg 6 sätestatud tähtaegadega.

Resolutsioon

Tunnustada Eesti Vabariigi omandiõigust 2231/58181 mõttelisele osale Tallinnas XXX asuvast maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, ning reaalosana mitteeluruumile nr M2 (sauna- ja puhkekompleks, plaanil nr 96-113), üldpinnaga 223,1 m2.

Tuvastada alljärgnevate kostjate kohustus teha järgmise tahteavaldus, mis asendab tahteavaldust kinnistusraamatu muutmiseks, lugedes tahteavalduse tehtuks kohtuotsusega:

sisuga kande

oluliseks osaks oleva ehitise osa, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosa, mõttelise osa suuruseks 583/58181

Tuvastada kostjate (1) I P

(2) L V

(3) M G

(4) V L

(isikukood XXX, krt 12), (isikukood XXX, krt 20), (isikukood XXX, krt 35), (isikukood XXX, krt 36),

(5) J L

(isikukood XXX, krt 43, 48), (6) I M EOÜ (reg.kood XXX, Tallinn, krt 59). kohustus teha järgmise sisuga tahteavaldus, mis asendab nimetatud isikute tahteavaldusi kinnistusraamatu kannete tegemiseks, lugedes tahteavaldused tehtuks kohtuotsusega: „Annan nõusoleku avada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnitusjaoskonna kinnistusregistris registriosa uue korteriomandi kohta ja kanda avatava korteriomandi registriosa I jakku korteriomand, mille esemeks on 2231/58181 (kaks tuhat kakssada kolmkümmend üks viiekümne kaheksa tuhande ühesaja kaheksakümne ühendikku) mõttelist osa maatükist katastritunnusega 78401:105:0330, sihtotstarbega elamu- ja ärimaa, Tallinna linn, XXX, pindalaga 2023 m2 ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, ning reaalosana mitteeluruum nr M2 (sauna- ja puhkekompleks, plaanil nr 96-113), üldpinnaga 223,1 m2 II jakku omanikuna Eesti Vabariik.“

Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Mõista hagejalt riigituludesse riigilõiv 682 krooni. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Poolte seisukohad Hagiavalduse kohaselt asub Tallinnas XXX korterelamu keldris sauna- ja puhkekompleks (edaspidi ka mitteeluruum) kasuliku pindalaga 223,1 m2, mis kuulub kooskõlas mitteeluruumide erastamise seaduse (MEES) § 2 lg-le 2 erastamisele. Hageja on mitteeluruumi erastamise kohustatud subjektiks. 8. märtsil 2001. a eluruumide esmakinnistamise ettevalmistamisel toimus eluruumide ümberhindamine. Ümberhindamise akti järgi oli summaarne korterite ja mitteeluruumide pindala 5595 m2. Nende andmete alusel esitati 21. augustil 2003. a Tallinna Linnakohtu kinnistusametile kinnistusavaldus korteriomandite seadmiseks. Korteriomandite seadmine on lõpule viidud ja kinnistusraamatusse on kantud 77 korteriomandit, millest 76 on eluruumid ja 1 mitteeluruum. Hageja väitel jäi XXX asuvate eluruumide ümberhindamisel ja nende esmakinnistamise ettevalmistamisel ekslikult välja elamu keldris asuv mitteeluruum – sauna- ja puhkekompleks pinnaga 223,1 m2, mis on AS-i S kasutuses. Korteriomandite seadmine on lõpule viidud ja kinnistusraamatusse on kantud 77 korteriomandit, millest 76 on eluruumid ja 1 mitteeluruum. Sauna- ja puhkekompleks pinnaga 223,1 m2 ei ole korteriomandite seadmisel kantud kinnistusraamatusse mitte ühegi korteriomandi reaalosana ega arvatud korteriomanike kaasomandi hulka. Vea tõttu ei avatud

korteriomandite seadmisel juba viidatud mitteeluruumi kohta eraldi registriosa, mis tegi võimatuks OÜ-L V kui erastamise kohustatud subjektil lasuvate kohustuste täitmise, s.o mitteeluruumi kinnisasjana erastamise. Viga korteritele vastava muu osa arvutamisel kõrvaldati 29.09.2003 eluruumide ümberhindamise aktiga, mille kohaselt on korterite ja mitteeluruumide summaarne pindala 5818,1 m2 senise 5595 m2 asemel. Lembitu 7-50 asuva korteri omanik OL vaidlustas Akti halduskohtus. Tallinna Halduskohtu 5. novembri 2004. a otsusega haldusasjas nr 3-500/2004 jäeti O. L kaebus Akti tuhistamiseks rahuldamata . Halduskohtu otsus on jõustunud (otsuse nr kohtulahendite andmebaasis nr 3-03-94/3 – http://kola.just.ee/). Lähtuvalt eeltoodust palus hageja tuvastada kostjate kohustust anda nõusolek kinnistusraamatu vastavate kannete vastavaks muutmiseks ning Eesti Vabariigi kinnistusraamatusse kandmiseks. Asja palus hageja arutada ilma kostjate kohalolekuta. Kostjad kohtuistungile ei ilmunud. Kohtu seisukohad TsMS § 410 kohaselt on kohtul õigus hageja taotlusel asi sisuliselt lahendada ilma kostjate kohalolekuta. Kohtu hinnangul on see antud juhul õigustatud. Kostjad I P ́le, L V ́ile, M G ́le, V L ́ile ja J L le toimus kohtukutse kättetoimetamine TsMS § 327 lg 1 sätestatud korras, s.o kohtukutse hoiustamise kohta on jäetud kostja aadressile vastav teade (ka muul viisil ei ole loetletud kostjatele juba pikemat aega õnnestunud kohtudokumente kätte toimetada). Lisaks eeltoodule saadeti teade kostjatele tähitud kirjaga, millele nad järgi ei läinud. Hoiustamisega loetakse dokument kätte toimetatuks ja sellest võivad kulgema hakata menetlustähtajad. I M Eesti OÜ ja RHAS jkohtuistungile palusid asja arutada ilma nende kohalolekuta. Kostja M E ́i (E ) vastu esitatud nõude eraldas kohus 29.05.2009. a kohtuotsusega iseseisvasse menetlusse. Ülejäänud kostjate suhtes on hagi osaotsusega rahuldatud. MEES § 4 lg 1 järgi on mitteeluruumide erastamise kohustatud subjektiks eluruumide erastamise seaduse (EES) paragrahv 6 punktis 1-3 nimetatud eluruumide erastamise kohustatud subjekt. EES § 6 lg 1 p 1 kohaselt on erastamise kohustatud subjektiks riigile kuuluvate eluruumide puhul ettevõte, asutus või organisatsioon, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle valduses (bilansis) on erastav eluruum. EES § 6 lg 2 kohaselt, kui eluruumide erastamise kohustatud subjekt on seaduses sätestatud korras oma tegevuse lõpetanud, täidab talle pandud ülesandeid tema õigusjärglane. Hageja on erastamise kohustatud subjektina RAS E ning tema kaudu ka RAS T M õigusjärglane ning seega EES § 6 lg 1 p 1 nimetatud erastamise kohustatud subjekt. Seega peab hageja tegema kõik endast oleneva, et talle seadusega pandud avalikõiguslik kohustus saaks täidetud ning vaidlusalused mitteeluruumid erastatud. EES § 22 lg 11 sätestab, et kui õigusaktidest tulenevalt ei ole korterile või mitteeluruumile vastava elamu muu osa kindlaksmääramisel lähtutud korteri või mitteeluruumi üldpinna osakaalust kogu hoone korterite ja mitteeluruumide üldpinnas või kui eluruumide erastamisel määratud mõtteliste osade summa erineb ühest, on

kohustatud subjektil kohustus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras ühepoolselt lihtkirjalikult tekkinud viga parandada. Eluruumide erastamise korra (edaspidi Kord) p 72 sätestab, et kui eluruumide erastamise käigus kindlaksmääratud mõtteliste osade suurus ei ole eluruumi ostu-müügilepingus väljendatud hariliku murruna, teisendab kohustatud subjekt erastamise ostu-müügilepingus protsendina või kümnendmurruna kindlaksmääratud mõttelise osa suuruse harilikuks murruks. Kui saadud harilike murdude summa on üks, registreerib kohustatud subjekt teisenduse riiklikus ehitisregistris. XXXasuva korterelamu pindala kohta käivate andmete parandamiseks andis 29. septembril 2003. a OÜ V kooskõlas Korra p-ga 72 uue eluruumide ümberhindamise akti, mille kohaselt on korterite ja mitteeluruumide summaarne pindala 5818,1 m2 senise 5595 m2 asemel. V viis nimetatud Aktiga mitteeluruumide pindala hulka sauna- ja puhkekompleksi ruumid (Aktis nimetatud toitlustusruumid) pinnaga 223,1 m2. Lembitu 7-50 asuva korteri omanik OL vaidlustas Akti halduskohtus. Tallinna Halduskohtu 5. novembri 2004. a otsusega haldusasjas nr 3-500/2004 jäeti Oleg L kaebus Akti tühistamiseks rahuldamata. Halduskohtu otsus on jõustunud. Halduskohus asus oma otsuses seisukohale, et OÜ V oli pädev Akti andmiseks. Vaidlusalused keldriruumid ei ole eluruumide juurde erastatavad abiruumid EES ja/või MEES tähenduses. Eluruumide vallasasjadena erastamisel 1995. a ei kujutanud vaidlusalused keldriruumid endast ei projektijärgselt ega ka faktiliselt abiruume, mis oleks olnud ette nähtud elamu teenindamiseks või elanike ühiseks kasutamiseks. Võrreldes 2001. aastal toimunud eluruumide ümberhindamisega lisati 2003. a ümberhindamisel maja üldpinna hulka 223,1 m2, mis oli 2001. a arvestusest ekslikult välja jäänud. Selles seisneski sisuline vahe kahe ümberhindamisakti vahel. Korterite või mitteeluruumide ruutmeetrite arv 2003. a ümberhindamisest ei muutunud, küll aga muutus mõttelise osa suurus väljendatuna hariliku murruna, sest korterite + mitteeluruumide üldpind kokku suurenes 223,1 m2 võrra. Seega on Akt kehtiv, põhistades hageja poolt esitatud nõuet. MEES § 6.2 järgi kohaldatakse korteriomandi seadmisel eluruumide erastamise seaduse sätteid. Seega kuulub kohaldamisele EES § 21.4 lg 6 p 1. Nimetatud sätte järgi korteriomandi, mille esemeks olev reaalosa on erastamata eluruum, kantakse omanikuna kinnistusraamatusse riik, kui eluruumi erastamise kohustatud subjektiks on käesoleva seaduse § 6 lg 1 p 1 nimetatud isik. Menetluse käigus on hageja oma nõude eeltooduga vastavusse viinud ning nõue on õiguslikult põhjendatud. Kinnistusraamatu kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on KRS § 341 lg 1 järgi vajalik selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Isik, kelle õigusi on ebaõige kandega rikutud, võib AÕS § 65 lg 1 kohaselt nõuda ebaõige kande muutmist. Kande muutmiseks on vajalik selle isiku nõusolek, kelle õigusi parandamine puudutab. Kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust TsÜS § 68 lg 5 kohaselt asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Analoogiliselt on eeltoodut ka tsiviilkolleegium selgitanud (tsiviilasi nr 32-1-125-07, nr 3-2-1-134-04). Erastamise käik, ruumide suurus jms faktilised asjaolud on tõendatud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, mida kohus hindab kogumis usaldusväärseks, märkides, et põhiolemuselt oli vaidlus õiguslik.

Seega jõudis kohus järeldusele, et nõuded on õiguslikult põhjendatud, tõendatud ning hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Menetluskulude määramisel lähtub kohus TsMSRS § 3 alusel viidatud seaduse kuni 01.01.2006. a kehtinud redaktsioonist. Viidatud ajal kehtinud TsMS § 57 lg 1 järgi riigilõivuseaduse (RT I 1997,80,1344) sätestatud juhtudel ei pea isik riigilõivu riigituludesse tasuma. Viidatud ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 16 lg 2 järgi olid juriidilised ning füüsilised isikud, kui nad on seadusega sätestatud juhtudel pöördunud avaldusega kohtusse teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks, vabastatud riigilõivu tasumisest. Eeltoodust järelduvalt ei pidanud hageja kui erastamise kohustatud subjekt riigilõivu tasuma, olles seaduse alusel riigilõivust vabastatud. TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Hageja oli nõus menetluskulud enda kanda jätma. Samuti oli hageja nõus riigilõivu, mis kuuluks viidatud kostjatelt väljamõistmisele, ise hüvitama. Riigilõiv menetletavalt nõudelt on riigilõivuseaduse lisa 2 kohaselt (hagi hind 188 819 krooni) 9 750 krooni. Välja on mõistetud osaotsustega 8956 krooni. Ühe kostja osas eraldas kohus nõude iseseisvasse menetlusse. Arvestuslik riigilõiv tema osas on 112 krooni. Hageja poolt riigituludesse hüvitamisele kuuluv riigilõiv on seega 682 krooni. Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Ülejäänud menetlusosalised ei ole kohtukulude nõuet esitanud ning kostjatel puudub kohtukulude väljamõistmiseks ka alus, sest hagi rahuldati. Epp Haabsaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.