Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse tegemise aeg
11. juuni 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-46483
Tsiviilasi
OÜ M(likvideerimisel) hagi NM’i vastu võlgnevuse 118 921 krooni saamiseks 81 525 krooni
Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ M likvideerimisel (registrikood XXX) Hageja seaduslik esindaja, likvideerija, PSepper (OÜ Haldur, Kotzebue 9/11, 10402 Tallinn) Kostja NM (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja advokaat A Ratnikov (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, asukoht Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn)
Istungi toimumise aeg
28.04.2009
Istungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja, likvideerija, PSepper Kostja esindaja advokaat A Ratnikov
Jätta rahuldamata OÜ M(likvideerimisel) hagi NM’i vastu 118 921 (ükssada kaheksateist tuhat üheksasada kakskümmendüks) krooni saamiseks.
Menetluskulud jätta täies ulatuses OÜ M(likvideerimisel) kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada põhjendatud apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Esitatud asjaolud ja hageja nõue 05.11.2007.a. esitas hageja hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse summas 118 921 krooni saamiseks, millest põhivõlgnevus on 39 437 krooni, intressivõlg 1 484 krooni ja viivis 78 000 krooni ning menetluskulud. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ M, esindaja LL’i isikus ja kostja NM 25. märtsil 2003.a. laenulepingu , mille punkt 2.1. kohaselt andis hageja kostjale laenu 2939,93 (kaks tuhat üheksasada kolmkümmend üheksa eurot ja 93 senti) EUR’i, s.o. 46 000 krooni tähtajaga
25.09.2004.a. ja milline makstakse laenuandja poolt laenusaajale välja eesti kroonides vastavalt käesolevale lepingule, ja kostja pidi laenu tagastama vastavalt maksegraafikule. Laenulepingu punkti 2.4. järgi kohustus kostja laenu kasutama sõiduauto Mercedes Benz 190 riikliku registrimärgiga XXX ostmiseks. Laenulepingu punkti 2.5. järgi laenusaaja laenulepingule allakirjutamisega kinnitab, et soovib laenu väljamaksmist laenuandja poolt kauba omanikule OÜ M . Laenulepingu punkti 2.2. järgi kohustus kostja tasuma laenujäägilt intresse 3.0 % kuus. Vastavalt laenulepingu punktile 4.1. oli laenu tagatiseks ülalmärgitud sõiduauto. Kostja ei täitnud laenulepingus ettenähtud kohustusi. Kostja ei ole sõiduautot üle andnud ei laenuandjale ega auto müüjale ja hagejale teadaolevalt kasutas/kasutab seda oma majandustegevuses. Kostja tasus viimase laenumakse 05. novembril 2004.a. summas 3 300 krooni, pärast mida jäi tema põhivõla võlgnevuseks 39 437,56 krooni. Seisuga 25.09.2004.a. oli kogunenud tasumata laenujäägilt intresse 1 484,37 krooni ja viiviseid on arvestatud kokku 141 374,81 krooni. Hageja vähendab kõrvalnõudeid ja lähtudes mõistlikkuse pritsiibist hageja lõplikuks nõudeks kostja vastu on põhivõla osas 39 437 krooni, intresside osas 1 484 krooni ja viivised 78 000 krooni ulatuses, millised summad hageja palub kostjalt välja mõista. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et hagi on esitatud alusetult ja põhjendamatult ning hagi ei kuulu rahuldamisele. Kostja väitel hagi on esitatud pahatahtlikult ja hageja ei kontrollinud oma andmeid kostja kohustuste täitmise osas. Kostja rõhutab, et hagejal on juhtunud vigu arvestamise metoodikas ka varem teiste laenulepingute osas. Kostja on täitnud laenulepingust tuleneva kohustuse summas 46 000 krooni, tasus intressi ja viivist, millest tulenevalt kostja asus seisukohale, et poolte vahel lepingust tulenev suhe on lõppenud. Kostja leiab, et hagiavalduses laenulepingu kohta toodud nõuded on vastuolus hea usu põhimõttega ning sellega rikutakse hea äritava printsiipi. Samuti leiab kostja, et hageja soovib alusetult rikastuda kostja arvelt, mis on ebaseaduslik. Kostja on seisukohal, et alusetult on arvestatud intressi ja viivist, mis on põhjendamatu liigkasumlikkuse tunnustega, mis on vastuolus heade kommete ja seadusega. Tulenevalt VOS 162 lg l palub kostja kohtul mitte rahuldada hagi viivise ja intressi osas. Kostja väitel ei ole kostja kunagi hagejalt raha kätte saanud. Tegelikkuses pooled soovisid sõlmida sõiduki müügilepingu mitte laenulepingut, mistõttu oli poolte vahel sõlmitud müügilepingu tunnustega tehing ning poolte tahe oli suunatud sellele, et kostja omandaks sõiduauto Mercedes Benz 190 riikliku registrimärgiga XXX. , Kohustuse täitmisel lähtus kostja hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, arvestades tavasid ja praktikat, seega tegutses kooskõlas VÕS § 76 lg. 2 sätestatuga. VÕS § 77 lg. 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kostja täitis poolte suhetest tulenenud kohustused hageja ees, s.o tasus sõidukite eest poolte vahel müügitunnustega sõlmitud tehingute kohaselt. Peale kohustuste täitmist ei ole hageja teatanud kostjale nõuete ja olemasolust ja soovist neid esitada. Lisaks leiab kostja, et hageja poolt toodud arvestus ei ole õige ega kajasta usaldusväärselt poolte vahel olnud lepingulisi suhteid. Kostja leiab, et esitatud nõude osas tuleb kohaldada aegumist ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
Kohtuotsuse põhjendused Hageja jäi istungil hagiavalduses esitatud nõude juurde ja kostja vaidles hagile vastu kirjalikult esitatud motiividel. Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, tunnistajate A H ja L. L ütlused, tutvunud asjas esitatud kõigi kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
Vaidlust puudub selles, OÜ M, esindaja LL’i isikus ja kostja NM sõlmisid 25. märtsil 2003.a. laenulepingu , mille punkt 2.1. kohaselt andis hageja kostjale laenu 2939,93 (kaks tuhat üheksasada kolmkümmend üheksa eurot ja 93 senti) EUR’i, s.o. 46 000 krooni tähtajaga 25.09.2004.a. ja milline makstakse laenuandja poolt laenusaajale välja eesti kroonides vastavalt käesolevale lepingule ning kostja pidi laenu tagastama vastavalt maksegraafikule tähtajaga 25.09.2004.a. Vastavalt laenulepingu punktile 2.2. laenujäägi tasutav intress on 3 % kuus. Laenulepingule on kostja NM alla-kirjutanud kui laenusaaja (tlk.6). Vaidlus puudub selles, et Laenulepingu punkti 2.4. järgi kohustus kostja laenu kasutama sõiduauto Mercedes Benz 190 riikliku registrimärgiga XXX ostmiseks. Laenulepingu punkti 2.5. järgi kostja laenulepingule allakirjutamisega kinnitab, et soovib hageja poolt laenu väljamaksmist ülalmärgitud kauba omanikule OÜ-le M . Lepingu punktist 4.1 nähtub, et laenusumma tagatiseks on laenusaaja valduses olev sõiduauto Mercedes Benz 190 riikliku registrimärgiga XXX ning pooled on kokku leppinud, et vastavalt müügilepingule on eelmärgitud sõiduauto OÜ M omandis, kui laenu tagatis. Vaidlus puudub selles, et vastavalt 25. märtsil 2003.a. laenulepingu punkti 2.3. kohaselt oli kostja kohustatud saadud laenu tasuma kokkulepitud maksegraafiku alusel vastavalt lepingu lisale 1 igakuiselt. Hageja esitatud maksegraafiku kohaselt perioodil 25.04.2003.a. kuni 25.10.2004.a. oli kostja NM kohustatud tasuma laenu põhiosa ja intressidena kokku kuumaksena 3 300 krooni ning kokku laenu põhiosana 46 000 krooni ja intressidena 14 294,22 krooni. Kostja poolt tasumata laenujääk moodustas hageja arvestuse kohaselt põhivõlgnevus on 39 437 krooni, intressivõlg 1 484 krooni ja viivis 78 000krooni. Laenu tagastamise tähtaeg oli laenulepingu järgi 25.09.2004.a. Kostja vastuväidete kohaselt on ta kõnealuse laenulepingust tulenevad kohustused täies ulatuses hageja ees täitnud ning poolte vahel võlasuhted lõppesid.. Kostja taotles aegumise kohaldamist. TsÜS § 146 lg.1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Lähtudes TsÜS § 147 lõigetest 1 ja 2, algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest, seega alates ajast, mil õigustatud isik võib nõuda kohustuse täitmist. Korduva kohustusena aegub perioodiliselt arvestatav intressinõue TsÜS § 154 kohaselt iga intressiarvestusperioodi kohta kolme aasta jooksul alates selle kalendriaasta lõppemisest, mil intressikohustus muutus sissenõutavaks. Sõltumata sellest lõpeb intressinõue kõrvalkohustustest tuleneva nõudena TsÜS § 144 kohaselt koos põhinõudega. 25.03.2003.a. sõlmitud laenulepingu nr 02037 punkti 2.1. kohaselt oli kostja kohustatud saadud laenu tasuma lepingu lisa 1 maksegraafiku kohaselt igakuiselt. Hageja poolt esitatud maksegraafiku järgi oli kostja kohustatud perioodil 25.04.2003.a. kuni 25.10.2004.a. tasuma laenu põhiosa ja intressidena kokku kuumaksena 3 300 krooni ning kokku laenu põhiosana 46 000 krooni ja intressidena 14 294,22 krooni. Kostja poolt tasumata laenujääk moodustas hageja arvestuse kohaselt põhivõlgnevus 39 437 krooni, intressivõlg 1 484 krooni ja viivis 78 000krooni. Laenu tagastamise tähtaeg oli laenulepingu järgi 25.09.2004.a. Laenu tagastamise tähtaeg laenulepingu , 25.03.2003.a. punkti 2.1. järgi oli 25.09.2004.a. Kohtu hinnangul muutus eelnimetatud laenulepingu järgi laen sissenõutavaks 26.09.2004.a. Hagi esitamise viimane tähtaeg olnuks 25.09.2007.a. Hagi esitati 05.11.2007.a. Riigikohtu tsiviilkolleegium 11.06.2008 tsiviilasja nr 3-2-1-57-08 otsuse punktis 11 on leidnud, et: „tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Lähtudes TsÜS § 147 Igtest 1 ja 2, algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest, st alates ajast, mil õigustatud isik võib nõuda kohustuse täitmist. Korduva kohustusena aegub perioodiliselt arvestatav intressinõue TsÜS § 154 kohaselt iga intressiarvestusperioodi kohta kolme aasta jooksul alates selle kalendriaasta lõppemisest, mil intressikohustus muutus sissenõutavaks. Sõltumata sellest lõpeb intressinõue kõrvalkohustusest tuleneva nõudena TsÜS § 144 kohaselt koos põhinõudega“ . Seega kuna laenulepingu järgi pidi laenusumma olema tasutud hiljemalt 25.09.2004.a. muutus kohustus nii VÕS § 82 lg 7 kui ka TsÜS § 147 lg 2 järgi sissenõutavaks alates 26.09.2004.
Lähtudes TsÜS § 147 Ig-st 1, algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, seega
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.