Võlaõigus › Töövõtulepingud

0126 valmis 23.maiks 2007. Ka selles esinesid mittevastavused. 27.augustil 2007 tehtud täpsustav mõõdistus ei vastanud samuti looduses esinevale olukorrale. Pärast uue geoaluse saamist tekkis vajadus teha mõõdistustööd uuesti. Kostja on esinenud probleemidest hagejale teatanud 30.augusti 2007 avaldusega. Kostja väidab, et hageja ei esitanud kostjale projekteerimistingimusi; hageja on jätnud kooskõlastamata kanalisatsiooni välised liitumispunktid ja olmekanalisatsiooni vee juhtimise asukoha krundil. Hagejale oli lepingu sõlmimisel teada, millised dokumendid on vajalikud. Kostja väidab, et hageja soovib kostjale üle kanda hageja enese kohustusi. Kostja ülesannete hulka ei kuulunud projekteerimiseks vajalike dokumentide ja muinsuskaitseametilt kooskõlastuse hankimine. Kostja väidab, et ei ole lepingut oluliselt rikkunud; seega puudus hagejal õigus leping üles öelda või lepingust taganeda. Kostja ei saanud oma ülesandeid täita hagejast tingitud põhjustel. Hagejal puudub õigus kostjalt leppetrahvi nõuda. Kostja väidab, et on projekti teinud, kui hageja ei ole seda kostjalt vastu võtnud; kostja möönab, et töö on siiani tema valduses. Kostja väidab, et loeb hagejalt saadud ettemaksuga kaetuks varasema lepingu alusel tehtud töö maksumuse. kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused, kohaldamisele kuuluvad õigusaktid Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p. 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. Pooltel ei ole vaidlust kohtule esitatud lepingute sõlmimise üle. VÕS § 635 lg. 1 järgi kohustub töövõtja töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija aga kohustub maksma selle eest tasu. 12.veebruaril 2007 on pooled sõlminud töövõtulepingu, milles märgitud töö sisuks (tellija ülesandeks) on lepingu p. 3.1 ja 3.2 järgi XXX mõisa ait-kuivati ülesmõõtmisjooniste tegemine 30.aprilliks 2007 ja XXX mõisa aitkuivati põhiprojekti koostamine 31.augustiks 2007.

tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Pooled on lepingu p.-s 5.2.3 leppinud kokku töö üleandmise viisi. Poolte kokkuleppe järgi pidi töövõtja töö lõpetamisel esitama töö tellijale vastuvõtmiseks, mille kohta pooled pidid koostama kahepoolse akti. Tellijal lasus akti esitamisel kohustus kas akt allkirjastada ja tagastada töövõtjale 3 päeva jooksul arvestades selle esitamisest või esitada sama tähtaja jooksul õiguslik põhjendus töö vastuvõtmisest keeldumise kohta. Tellija passiivseks jäämise korral loetakse töö vastuvõetuks ja töövõtjal tekib õigus esitada töö eest arve. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 järgi peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisti. Töövõtulepingu täitmisel on töövõtja aktiivkohustuseks töö tegemine ja tellijale üleandmise korraldamine (vastuvõtmise võimaldamine); tellija aktiivkohustuseks on töö vastuvõtmine (ülevaatamine) ja selle eest tasumine. Seega peab vaidluses töö üleandmise üle töövõtja tõendama, et on töö teinud ja võimaldanud kokkulepitud viisil tellijale töö vastuvõtmise. Kostja ei ole kohtule esitanud mingeid tõendeid, millest saaks järeldada, et on kokkulepitud töö kokkulepitud ajaks (või ka hilinemisega) tellijale vastuvõtmiseks esitanud. Kohus leiab, et töö üleandmise akti ettevalmistamine on töövõtulepingu täitmisel eelduslikult töövõtja kohustuseks. Seega pidanuks kostja koostama ja esitama tellija ülesandel tehtud töö valmimise korral akti. Töö aktiga tellijale esitamise ajast muutub töövõtja üleandmise kohustuse sisu tellija vastuvõtmise kohustuseks. Kostja ei ole esitanud kohtule töö(de) üleandmise akte, mis oleks töövõtja poolt alla kirjutatud ja koos tööga tellijale vastuvõtmiseks esitatud. Kostja kinnitas kohtus, et ei ole valminud tööd tellijale üle andnud kartuses, et tellija jätab tasu maksmata. Seega saab kohus esitatud tõendite põhjal teha üksnes järelduse, et töö on tellijale üle andmata. Kostja 17.septembri 2007 kirjas (tl. 98) väljendatud seisukoht tasu maksmise kohta ei ole kooskõlas lepinguga. Pooled ei ole kokku leppinud tasu maksmises enne töö üleandmist. Töö üleandmata jätmine on lepingu rikkumine. VÕS § 101 lg. 1 p. 4 järgi on tellijal õigus võlgniku kohustuste rikkumise korral lepingust taganeda või leping üles öelda. VÕS § 655 järgi võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Vaidlust ei ole selles, et hageja on lepingu üles öelnud. Kostja vaidlustab küll hageja esile toodud rikkumise asjaolusid ja põhjuseid, kuid ei ole vaidlustanud ülesütlemise siduvust. Tellijal on seadusest tulenev lepingu ülesütlemise õigus, mida ei pea töövõtjale põhjendama või temaga kooskõlastama. Seega on leping VÕS § 195 lg. 1 järgi üles ütlemisega lõppenud. Lepingu ülesütlemisega ei või töövõtjat kahjustada. VÕS § 195 lg. 5 lg. 5 järgi peavad lepingu ülesütlemise korral lepingupooled tagastama lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. VÕS § 655 järgi on tellija poolt lepingu ülesütlemise korral töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Osundatut ei kohaldada, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja

rikkus lepingut. Tellija nõuab ettemaksu tagastamist; ettemaks on tasu (osaline) töö eest. Töö on tellijale üle andmata. Tellija ei ole vaidlusaluse lepingu järgi töövõtjalt midagi saanud. Seega ei ole tagastamisele kuuluvast tasust midagi maha arvata. Tellija nõue ettemaksu tagastamises on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus jätab tähelepanuta poolte kirjavahetuse, mis puudutab lepingu hinna kooskõlastamist lepingu sõlmimisele eelneval ajal (tl. 81, 82, 86). Lepingu hind ja tasumise viis on 12.veebruari ja 13.veebruari 2007 lepingutes kokku lepitud, millega muutuvad varasemad arutlused sellele teemal ainetuks. Kostja väide selles, et tal on õigus arvestada ettemaks varasemalt koostatud eskiisi tasu katteks, ei ole kooskõlas esitatud tõenditega. Kostja ei ole tasunõuet kohtule esitanud; ühestki tõendist ei nähtu eskiisprojekti tasus kokku leppimine; kostja ei ole hageja nõuet seaduses ettenähtud korras tasaarvestanud.

Tõendid vastavad elektroonilise kirjavahetuse tavapärastele tunnustele; hageja ei osundanud, milles võltsimine väidetavalt seisneb või milline osa kirjavahetuses ei vasta toimunule. Pooled on lepingu sõlmimisel (p. 9.1) kokku leppinud, et tähtaja ületamisel üle kahe nädala töövõtja süül, kohustub töövõtja tasuma tellijale leppetrahvi 0,01% lepingu lisa summast iga ületatud päeva eest. Hageja on arvestanud p.-s 9.1 ettenähtud leppetrahvi nii punktis 3.1 kui ka punktis 3.2 ettenähtud kohustuste täitmisega viivitamise eest. Lepingu p. 9.1 tähenduses lepingu lisana käsitatav dokument puudub. Lepingu hind sisaldub p.-s 5.2, milles on töö hind välja toodud eraldi. Kohus on eelnevalt põhjendanud, et viivitus ülesmõõtmisjooniste koostamisel on tingitud mõlema poole tegevusetusest. Selle töö osas ei saa üksnes kostjat lugeda lepingut rikkunud isikuks ega üksnes hagejat pidada kahjustatud isikuks. Seega puudub leppetrahvi tasumise eeldus. Kohus märgib ka, et leppetrahvi arvestamine selle tööosa viivituse eest saaks toimuda üksnes lepingu p.-s 5.2.1 märgitud hinnast (0,01% - 20 000kr.). Põhiprojekti esitamise tähtaeg saabus 31.augustil 2007. Kostja on lepingu üles öelnud 14.septembril 2007 ning teatanud kostjale, et on huvi lepingu täitmise vastu kaotanud. Seega ei ole p.-s 9.1 ettenähtud leppetrahvi tasumise eeldused (viivitus üle kahe nädala) põhiprojekti osas täidetud. Eelneva alusel leiab kohus, et hageja leppetrahvi nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. otsuse täitmise kord ja tähtaeg Pooled TsMS §-s 445 ettenähtud taotlusi kohtule ei esitanud. Tasaarvestatavaid nõudeid ei ole. menetluskulud Hageja on 12.veebruari 2008 ja 12.novembri 2008 maksekorraldustega tasunud riigilõivu vastavalt 382.30 krooni ja 1 867.70 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg. 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 163 lg. 1; 230; 434-436; 438439; 441-442; 452-453; 455; 632 lg. 1 ja TsÜS §-st 5 ning VÕS §-st 3 p. 1; 101 lg. 1 p. 4; 141 p. 3; 158 lg. 1; 195 lg. 1 ja 5; 635 lg. 1; 636; 638; 655; kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada osaliselt. Mõista välja OÜlt DOÜ T kasuks 38 232.00 (kolmkümmend kaheksa tuhat kakssada kolmkümmend kaks) krooni tasutud ettemaksu tagastamiseks.

Jätta rahuldamata OÜ T hagi OÜ D vastu 14 968.00 (neliteist üheksasada kuuskümmend kaheksa) krooni väljamõistmises.

tuhat

Jätta menetluskuludest 40% hageja ja 60% kostja kanda. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et füüsilisel isikul või mittetulunduslikul juriidilisel isikul on õigus taotleda menetlusabi. Menetlusabi taotlemise korral tuleb kaebus ja menetlusabi taotlus esitada seaduses sätestatud tähtaja kestel. Kohus võib menetlusabi taotluse põhjendatuse korral anda menetlusosalisele tähtaja kaebuse täiendavaks põhjendamiseks. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.