Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

2-08-58854 esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse sisu 12.09.2008.a esitas V N Viru Maakohtule hagiavalduse KORTERIÜHISTU TALLINNA MNT 29/31 vastu võlgnevuse summas 805 krooni ja viiviste arvestamise nõude ebaseaduslikuks tunnistamiseks ning remonditööde maksumuse summas 500 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduses esitatud faktilistele asjaolude kohaselt on V N eluruumi, aadressil xxx, omanik. Nimetatud eluruumis ei ela tema alates 2005.aastast, kuid maksab korralikult kõik selle ülalpidamisega seotud kulutused. 2007.aasta aprillis sai V N 31.03.07 arve nr 3073168. Arves oli ühe punktina (p.6) märgitud suuregabariidilise prügi väljaveo eest esitatud summa 805 krooni. Kuna V N ei olnud sellist prügi, mida oleks vaja olnud utiliseerida ning tema ei pöördunud juhatuse poole palvega organiseerida suuregabariidilise prügi väljavedu, ei olnud V N esitatud summaga nõus ja püüdis juhatuse esimehelt selle summa põhjendatust välja selgitada. Mingeid dokumentaalseid kinnitusi ja tõendeid selle kohta, et mingi suuregabariidiline prügi kuulus V N, juhatuse poolt ei enne ega pärast arve esitamist ei esitatud. Suuregabariidilise prügi väljavedu on korteriühistu kulu, mis tasutakse eluruumide omanike poolt ülekantust. Kõik maja ülalpidamisega seotud kulud on V N maksnud korralikult. Järelikult on esitatud summa ebaseaduslik, samuti viivis, mille arvestamist jätkab juhatus kuni käesoleva ajani. 2007.aasta aprillis, tulles järjekordselt eluruumi kontrollima, V N avastas tugeva gaasilõhna. Kuna gaasileke võis kaasa tuua tõsised tagajärjed kogu maja jaoks, oli V N sunnitud kutsuma iseseisvalt välja spetsialistid gaasilekke kõrvaldamiseks. Firma AS Alfatom Ehitus teostas lekke kõrvaldamise tööd majasiseses gaasipüstakus, mis on kaasomandi esemeks. Teostatud töö eest tasus V N 500 krooni isiklikest vahenditest ning oli kindel, et nimetatud summa tagastatakse talle, kuna majasiseste tehnosüsteemide hoolduskulud on korteriühistu kulud ning vahendid selliste tööde teostamiseks akumuleeritakse vajalikus mahus remondifondi, nagu on ette nähtud korteriomandiseaduses. Kuid juhatuse esimees keeldus V N seda summat hüvitamast. Ülaltoodu alusel palub hageja tunnistada ebaseaduslikuks esitatud summa 805 krooni suuregabariidilise prügi väljaveo eest ning sellelt summalt arvestatud viivis ning mõista korteriühistult välja 500 krooni majasiseses püstakus teostatud remonditööde eest. Kohtukulud palub jätta kostja kanda. Kohtule 02.10.2008.a esitatud avalduses täpsustas hageja, et arvet ennast ei palu ta ebaseaduslikuks tunnistada, vaid palub tunnistada ebaseaduslikuks nõue summas 805 krooni, s.t. selle summa osas, mis on kajastatud 31.03.07. arvel nr 3073168 punkti nr 6 all suuregabariidilise prügi väljavedu ja viivis, mille korteriühistu arvestas nimetatud summa mittetasumise eest. Samuti teatas V N lepinguline esindaja, et ei ole võimalik täita kohtunõudmist viivise summa täpsustamiseks, kuna puudub metoodika, mille järgi korteriühistu viiviseid arvestab.

2-08-58854 Kostja vastus Kostja ei tunnista kohtule 10.11.2008.a esitatud vastuses hagi. Majas, kus hagejale V N kuulub korteriomand on moodustatud korteriühistu xxx ning hageja on selle korteriühistu liige. 24.03.2005.a toimus korteriühistu üldkoosolek. Kõnealuse üldkoosoleku päevakorra punktiks oli s.h. suuregabariidilise prügi väljavedu. Üldkoosolekul otsustati ühehäälselt, et 1 kord aastas korteriühistu korraldab suuregabariidilise prügi väljavedu, millest juhatuse teeb teatavaks vastava kuulutusega. Seotud suuregabariidilise prügi väljaveoga kulud võtta korteriühistu majandustegevuse plaani. Samuti otsustati suuregabariidilise prügi väljaveo teostada majandustegevust väljaspool prügi väljatoodud korteriomaniku arvel. Mitme aasta jooksul korteris aadressil xxx tehakse remonti ning korterist ehitusprügi välja tassitakse, mille tõttu korteriühistu juhatuse on pöördunud kõnealuse korteri omanikule, palvega koristada ehitusprügi. Kuid korteriomanik ei reageerinud sellele. 05.02.2007.a koostas korteriühistu juhatuse esimees Albina Izmestjeva tunnistajate kohalolekul akti, mille kohaselt korterist aadressil Tallinna mnt 31-68 tuuakse välja ehitusprügi. Kuna samal ajal ka teised korteriomanikud on tassinud välja suuregabariidilist prügi, korteriühistu tellis OÜ Ekovir poolt suuregabariidilise prügi väljaveo teenuse. 28.02.2007.a esitas OÜ Ekovir korteriühistule osutatud teenuste eest arve summas 4 979,90 krooni. Antud arve summa oli jagatud suuregabariidi prügi väljatoodud korteriomanike vahel, nimelt korteriomandi aadressil Tallinna mnt 29-62, Tallinna mnt 31-39, Tallinna mnt 31-42 ja xxx omanike vahel, võrdseteks summadeks. Seega iga omanik s.h. hageja oli kohustatud maksma 805 krooni. Kõik omanikud, kellele oli esitatud arvega suuregabariidi prügi väljaveo tasuga, on ära tasutud prügiveoga seotud summad, välja arvatud hageja. 24.04.2008.a toimus korteriühistu üldkoosolek, mille päevakorraks s.h. oli hageja avaldust läbi vaadata. Hageja palus tühistada prügi väljaveo tasu maksmise nõude. Hageja on väitnud, et ta on välja vedanud ehitusprügi omal kulul, kuid ei esitanud selle väite kinnituseks ühtegi tõendit. Üldkoosolekul otsustati kohustada hagejat maksma prügi väljaveo eest. Kostjale ei olnud teada gaasilekkest. AS Alfatom Ehitus ja kostja vahel on 03.03.2003.a sõlmitud lepingu kohaselt AS Alfatom Ehitus teostab gaasisüsteemi hooldus- ja remonditööd. Eelnimetatud lepingu p 3.2.3. kohaselt AS Alfatom Ehitus peab kooskõlastama kostjaga remondi- ja vahetustööde teostamist ja selle maksumust. AS Alfatom Ehitus ei pöördunud kostja poole teostatud hageja korteris tööde ja selle maksumuse kooskõlastamiseks, mis on sõlmitud AS Alfatom Ehitus ja kostja vahel lepingu rikkumine. Samuti kuna hageja korteris on teostatud ümberehitamine ja gaasisüsteemi ülekandmine ilma vastava loata, kostja arvamusel ei pea korteriühistu kandma eeltoodud tööde kulusid. Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud tõendi põhjal ei saa tuvastada, et gaasipüstiku remontimine oli hädavajalik. Samuti ei ole hageja esitanud tõendi, et hageja teostas suuregabariidilise prügi väljaveo iseseisvalt. Kostja seisukoht ja vastuhagiavaldus Kohtule 31.12.2008.a esitatud kirjalikus seisukohas kostja leiab, et hageja nõue arve ebaseaduslikuks tunnistamise osas on aegunud. Hageja avalduse, milles palus ta tühistada prügi väljaveo tasu maksmise nõude, oli läbi vaadatud 24.04.2008.a korteriühistu üldkoosolekul. Üldkoosolekul otsustati kohustada kostja maksma esitatud talle arve suuregabariidi prügi väljaveo eest summas 805 krooni. Kuna hageja on korteriühistu Tallinna mnt 29/31 liige, temale on kohustuslikud üldkoosoleku otsused. Hageja ei pöördunud seadusega antud tähtaja jooksul kohtu poole üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks, seega 24.04.2008.a üldkoosoleku otsus on jõustunud ning kuulub täitmisele. Hageja pöördus kohtu poole 24.04.2008.a üldkoosoleku otsuse osaliselt tühistamiseks. Kostja palub võtta arvesse hageja nõude võlgnevuse nõude ebaseaduslikuks tunnistamise osas aegumist. Koos seisukohaga esitas kostja KORTERIÜHISTU TALLINNA MNT 29/31 seaduslik esindaja Albina Izmestjeva vastuhagi V N vastu 805 krooni nõudes. Vastuhagi kohaselt majas, kus V N ́ile

2-08-58854 kuulub korteriomand on moodustatud korteriühistu Tallinna mnt 29/31 ning tema on selle korteriühistu liige. Kuna V N on korteriühistu Tallinna mnt 29/31 liige, temale on kohustuslikud korteriühistu üldkoosoleku otsused. 24.03.2005.a toimus korteriühistu üldkoosolek. Kõnealuse üldkoosoleku päevakorra punktiks oli s.h. suuregabariidilise prügi väljavedu. Üldkoosolekul otsustati ühehäälselt, et 1 kord aastas korteriühistu korraldab suuregabariidilise prügi väljavedu, millest juhatuse teeb teatavaks vastava kuulutusega. Seotud suuregabariidilise prügi väljaveoga kulud võtta korteriühistu majandustegevuse plaani. Samuti otsustati suuregabariidilise prügi väljaveo teostada majandustegevust väljaspool prügi väljatoodud korteriomaniku arvel. Mitme aasta jooksul korteris aadressil xxx tehakse remonti ning korterist ehitusprügi välja tassi takse, mille tõttu korteriühistu juhatuse on pöördunud kõnealuse korteri omanikule, palvega koristada ehitusprügi. Kuid korteriomanik ei reageerinud sellele. 05.02.2007.a koostas korteriühistu juhatuse esimees Albina Izmestjeva tunnistajate kohalolekul akti, mille kohaselt korterist aadressil xxx tuuakse välja ehitusprügi. Kuna samal ajal teised korteriomanikud on tassinud välja suuregabariidi prügi ka, korteriühistu tellis OÜ Ekovir poolt suuregabariidi prügi väljaveo teenuse. 28.02.2007.a esitas OÜ Ekovir korteriühistule osutatud teenuste eest arve summas 4 979,90 krooni. Antud arve summa oli jagatud suuregabariidi prügi väljatoodud korteriomanike vahel, nimelt korteriomandi aadressil Tallinna mnt 29-62, Tallinna mnt 31-39, Tallinna mnt 31-42 ja xxx omanike vahel, võrdseteks summadeks. Seega iga omanik s.h. V N oli kohustatud maksma 805 krooni. 2007.aasta aprillis sai V N kätte korteriühistu poolt arve nr 3073168, mis sisaldas tasu suuregabariidilise prügi väljaveo eest summas 805 krooni. Kõik omanikud, kellele oli esitatud arvega suuregabariidi prügi väljaveo tasuga, on ära tasutud prügiveoga seotud summad, välja arvatud V N. 24.04.2008.a toimus korteriühistu üldkoosolek, mille päevakorraks s.h. oli V N avalduse läbi vaatamine. Viimane palus omas avalduses tühistada prügi väljaveo tasu maksmise nõude ning on väitnud, et ta on välja vedanud ehitusprügi omal kulul, kuid ei esitanud selle väide ühtegi tõendit. Üldkoosolekul otsustati kohustada V N maksma esitatud talle arve suuregabariidi prügi väljaveo eest summas 805 krooni. V N ei pöördunud kohtu poole 24.04.2008.a üldkoosoleku otsuse V N`i avalduse läbivaatamise osas tühistamiseks. Seega 24.04.2008.a üldkoosoleku otsus on jõustunud ning kuulub täitmisele. Eeltoodust lähtudes palub KORTERIÜHISTU TALLINNA MNT 29/31 välja mõista V N KORTERIÜHISTU TALLINNA MNT 29/31 kasuks summa 805 krooni ning jätta menetluskulud V N kanda. Vastuhagis kostja vastus vastuhagile Vastuhagis kostja ei tunnista kohtule 16.03.2009.a esitatud vastuses vastuhagile vastuhagi. Vastuhagis hageja viitab suuregabariidilise prügi väljaveo eest arve esitamisel 05.02.2007.a aktile. Seda akti vastuhagis kostjale ei tutvustatud ning kätte ei antud, aktist ei nähtu, kes konkreetselt prügi viis ja kuidas tuvastati, et see prügi pärines konkreetselt vastuhagis kostja korterist. Vastuhagis hageja viitab oma nõudeid põhjendades 24.04.2008.a üldkoosoleku otsusele. On vaja märkida, et pärast arve saamist pöördus vastuhagis kostja korduvalt (suuliselt ja kirjalikult) vastuhagis hageja poole palvega esitada dokumentaalsed tõendid, juhatuse liikmete koosoleku otsuse protokollid, mis põhjendaksid arve esitamist. Kui vastuhagis hageja arvas, et tema tegevus on seaduslik, siis ei ole selge, miks ta ei pöördunud võlasumma väljamõistmiseks kohtusse. Kuna vastuhagis kostja püüdis tekkinud olukorda kohtuväliselt lahendada, siis algatas ta ise arve tasumisest vabastamise küsimuse läbivaatamise üldkoosolekul. Vaidlusolukorra läbivaatamine vastuhagis hageja poolt toimus koosolekult 1,5 aastat pärast arve esitamist ning enne seda ei võetud vastuhagis hageja poolt ette mingeid toiminguid võla sissenõudmiseks. Järelikult võib teha järelduse, et vastuhagis hageja teadvustas, et tema tegevus on põhjendamatu. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja vastuhagi rahuldada.

2-08-58854 Pooled ei vaidle, et V N kuulub korteriomand aadressil xxx. Hageja palub tunnistada ebaseaduslikuks temale 31.03.2007.a. esitatud arves 3073168 märgitud summa suuregabariidilise prügi väljaveo eest 805 krooni ja viivis tasumata summalt. Kostja/vastuhagi hageja palub vastuhagi kostjalt/hagejalt välja mõista 805 krooni suuregabariidiise prügi väljaveo eest. Kuna hageja nõue ja vastuhagi hageja nõue on sisult üks ja sama vaidlus, siis kohus hindab neid nõudeid koos, sest kui kohus rahuldaks hageja nõude jääks rahuldamata vastuhagi ja vastupidi, et kui kohus rahuldaks vastuhagi hageja nõude, tuleks jätta rahuldamata hageja nõue. Korteriomandiseaduse § 8 lg 1 kohaselt võivad korteriomanikud kokkuleppe alusel korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus) käesolevas seaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. Vaidlust ei ole, et elamu Tallinna mnt 29/31 kui kaasomandi eset valitseb elamus korteriomanike poolt loodud korteriühistu, kelleks on kostja KORTERIÜHISTU TALLINNA MNT 29/31. Korteriühistuseaduse § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriomandiseaduse § 13 lg 1 järgi korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. § 13 lg 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Kohus tuvastas, et V N esitati arve 31.03.2007.a., mille kohaselt V N paluti tasuda 805 krooni suuregabaridiilise prügi eest (t.l. 8), 31.10.2007.a. arves on arvestatud viivist 18.50 krooni. (t.l. 9) ja 31.08.2008.a. on viivist arvestatud 22.85 krooni (t.l. 32). 24.03.2005.a korteriühistu üldkoosoleku protokolliga on tõendatud, et suuregabariidilise prügi väljaveo korraldamine on tehtud ülesandeks korteriühistule (t.l.46-47, 81-83). Üldkoosoleku otsusest on näha, et üks kord aastas korraldab korteriühistu suuregabariidilise prügi väljavedu, millest juhatuse teavitab vastava kuulutusega. Seotud suuregabariidilise prügi väljaveoga kulud võtta korteriühistu majandustegevuse plaani. Samuti otsustati suuregabariidilise prügi väljavedu teostada majandustegevust väljaspool prügi väljatoodud korteriomaniku arvel. 05.02.2007.a koostas korteriühistu juhatuse esimees Albina Izmestjeva tunnistajate kohalolekul akti, mille kohaselt korterist aadressil xxx tuuakse välja ehitusprügi (t.l. 48, 85). Tunnistaja Irina Serpuhhina ütlustega, kes on ka üks aktile allakirjutajatest on tõendatud, et nimetatud akt koostati. Tema ütlustega on veenvalt tõendatud, et ehitusmehed kes tassisid korterist prügi kinnitasid, et ehituspraht on hageja korterist, tunnistaja sõnade kohaselt järgneti koos korteriühistu esimehega ehitusmeestele, kes keeldusid korteriust avamast. Kohus peab tunnistaja ütlusi veenvateks, sest tunnistajal ei tekkinud kahtlusi, et ehitusprügi võidakse tuua mõnest teisest korterist kui hageja korterist. Asjaolu, et hageja väidab, et talle ei olnud teada 05.02.2007.a. koostatud akti olemasolu, ei tee olematuks koostatud akti õiguspärasust, milles oleks kohtul põhjust kahelda.

2-08-58854 Vaidlust ei ole, et samal ajal ka teised korteriomanikud on tassinud välja suuregabariidi prügi, mistõttu korteriühistu tellis OÜ Ekovir poolt suuregabariidi prügi väljaveo teenuse. 28.02.2007.a esitas OÜ Ekovir korteriühistule osutatud teenuste eest arve summas 4 979,90 krooni (t.l.49, 5051). Kostja on veenvalt põhistanud, et arvest summa 3 219,90 krooni oli jagatud suuregabariidi prügi väljatoodud korteriomanike vahel, nimelt korteriomandi aadressil Tallinna mnt 29-62, Tallinna mnt 31-39, Tallinna mnt 31-42 ja xxx omanike vahel, võrdseteks summadeks. Seega iga korteriomanik, kes vedas välja prügi, oli kohustatud maksma 805 krooni. Korteriühistu raamatupidamisõiendi kohaselt on kõik korteriomanikud peale hageja tasunud prügi väljaveo eest (t.l. 52, 86). Seega 24.03.2005.a. korteriühistu üldkoosoleku protokolliga oli sätitud suuregabariidilise prügi väljavedamine prügi väljatoonud korteriomanike arvel, kui seda tehakse korteriühistu majandustegevusest väljaspool. Korteriühistuseaduse § 13 kohaselt korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. § 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Korteriühistuseaduse § 15-1 järgi majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Kohus tuvastas, et 24.04.2008.a korteriühistu üldkoosolekul otsustati kohustada hagejat maksma talle esitatud , aga seni maksmata, summa prügi väljaveo eest (t.l. 53-58, 87-92). Kostja leiab, et hageja nõude nõue ebaseaduslikuks tunnistamise osas on aegunud. Kuna kohus tuvastas, et hageja ei ole palunud tühistada korteriühistu üldkoosoleku otsust, siis ei ole põhjust kohtul kohaldada sätteid aegumise kohta. Kuna kohtus leidis tõendamist, et hageja korterist on välja veetud suuregabariidilist prügi, siis on kostjal kohustus tasuda korteriühistule prügi väljaveo arvest temale arvestatud osa 805 krooni. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid summa 805 krooni arvestamise kohta. Seega ei ole hageja tõendanud, et talle esitatud arve koos viivistega on ebaseaduslik, sest ta ei ole välja vedanud suuregabariidilist prügi ja seetõttu tuleb jätta hagi rahuldamata, vastuhagi tuleb aga rahuldada ning V N tuleb välja mõista 805 krooni KORTERIÜHISTU TALLINNA MNT 29/31 kasuks.

Hageja palub välja mõista kostjalt 500 krooni, millised ta tasus gaasipüstaku remontimiseks gaasilekke kõrvaldamise eesmärgil. Kohus tuvastas, et 27.04.2007.a. AS Alfatomi kirjast on näha, et AS Alfatomi Ehitus töötajad on teostanud keevitustöid gaasilekke kõrvaldamiseks majasiseses gaasipüstakus ja kinnitanud, et tehtud tööde eest on tasutud 500 krooni (t.l. 10-11) Kviitungist 16. aprillist 2009.a. on näha et korteriomanik xxx on tasunud AS-le Alfatom Ehitus 500 krooni (t.l. 12, 31). Korteriomand on korteriomandiseaduse § 1 lg 1 järgi omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Sama seaduse § 1 lg-st 2 ja

2-08-58854 § 2 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et elamusisese ehitise osad ja seadmed, sh gaasipüstakud on korteriomanike kaasomandis. Korteriomanikud valdavad ja kasutavad kaasomanikena asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 järgi püstakuid ühiselt ning vastutavad ühiselt ka nende korrasoleku eest. Asjaõigusseaduse § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Korteriomandiseaduse § 15 lg 1 järgi kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. § 15 lg 2 sätestab, et korteriomanikul on õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning ta võib teiste korteriomanikelt nõuda, et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel. Kostja on kohtule esitanud lepingu 03.03.2003.a. korteriühistu ja AS Alfatom Ehituse vahel, millise kohaselt AS Alfatom Ehitus teostab gaasisüsteemi hooldus- ja remonditöid (t.l. 59-60, 9395). Nimetatud lepingu p 3.2.3. kohaselt AS Alfatom Ehitus peab kooskõlastama kostjaga remonditööde teostamist ja selle maksumust. Vaidlust ei ole, et AS Alfatom Ehitus ei pöördunud kostja poole teostatud tööde ja maksumuse kooskõlastamiseks. Seega ei olnud AS-l Alfatom Ehitus põhjust osutada korteriühistule teenust hageja tellimusel ja esitada arve tasumiseks hagejale. Hageja ei ole tõendanud, et tal ei olnud võimalik pöörduda korteriühistu poole gaasilekke kõrvaldamise kohustamiseks. Seega ei olnud põhjendatud gaasipüstaku keevitamise tellimine ilma teiste korteriomanikega läbi rääkimata. Kohus ei saa pidada mõistlikuks, et iga korteriomanik ise otsustab majas võimalike tööde teostamise ja siis remondifondi rahade käsutamise üle. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et tegemist oleks olnud hädaolukorra ärahoidmisega, mida ei oleks saanud korteriomanikud ühiselt otsustada. Tõendatud ei ole, et teised korteriomanikud oleksid teadlikud olnud võimalikust gaasilekkest ja keeldunud vajalike kulutuste kandmisest, mistõttu tuli seda teha hagejal. Seega ei ole tõendatud hageja nõue korteriühistult 500 krooni väljamõistmise nõudes ja hagi tuleb jätta rahuldamata.. Kohus ei hinda pooltevahelist kirjavahetust. (t.l. 13-20), sest sellel ei ole asja lahendamisel tähtsust, vaidlust ei ole, et pooled pole vaidlust kohtuväliselt suutnud lahendada. Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /-/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata ja rahuldab vastuhagi, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja/vastuhagi kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.