Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-08-58476 seitsesada viiskümmend) krooni kostja MP’i (isikukood XXX) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 (kolme) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-08-58476, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

MENETLUSE KÄIK

10.09.2008.a saabus Harju Maakohtusse VA’se ja KA’se hagi MP’i vastu, milles palutakse välja mõista kostjalt hagejate kasuks kokku 321 479,05 krooni, s.h hagejate poolt kostjale ettemaks summas 211 500 krooni, leppetrahv summas 105 750 krooni ja viivitusintress (viivis) 4229,05 krooni. Samuti palutakse välja mõista kostjalt viivised alates 10.09.2008.a protsendina, s.o 0,031% päevas, põhinõudest ehk 317 250 kroonist, mis teeb viivise summaks ühes päevas 98,35 krooni kuni põhinõude täitmiseni. Koos hagiavaldusega esitasid hagejad kohtule taotluse hagi tagamiseks, mille kohus rahuldas 11.09.2008.a määrusega osaliselt ning seadis haginõuete (tasutud ettemaksu 211 500 krooni tagastamise ja leppetrahvi 105 750 krooni nõue) tagamiseks kostja omandis olevale Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonnas registreeritud korteriomandile asukohaga XXX, korter nr 1, registriosa number XXX, IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 317 250 krooni hagejate kasuks. Viivisenõude summas 4 229,05 krooni tagamise osas jättis kohus hagejate taotluse hagi tagamiseks rahuldamata. Nimetatud määrus jõustus 17.10.2008.a. 20.11.2008.a määrusega tühistas kohus tsiviilasjas Harju Maakohtu 11.09.2008.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu ning asendas selle kohtu tagatiste kontole kostja poolt 19.11.2008.a makstud rahaga summas 317 250 krooni. 13.05.2009.a edastati kohtule kompromissleping. Hagejad paluvad tagastada pool nende poolt tasutud riigilõivust TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel summas 8000 krooni hageja VA’se arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXAS-is SEB Pank. Pooled paluvad kohtul käesolevat kompromissi kinnitava kohtumäärusega tühistada TsMS § 386 lg 4 alusel hagi tagamine tsiviilasjas nr 2-08-58476. Pooled paluvad kohtul käesolevat kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest 3 päeva jooksul kanda kostja poolt kohtu tagatiste kontole makstud rahasummast (317 250 kroonist) 111 500 krooni hageja VA’se arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXAS-is SEB Pank ja 205 750 krooni kostja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX Danske Bank A/S Eesti filaalis. Pooled kinnitavad, et nad on kompromissi õiguslikest tagajärgedest teadlikud (TsMS § 430, § 432). Pooled paluvad kohtul kinnitada kompromiss selle kõigil tingimustel ilma kohtuistungit pidamata ja lõpetada tsiviilasja menetlus asjakohase kohtumäärusega. Pooled paluvad lühendada kompromissi kinnitavale määrusele esitatava määruskaebuse tähtaja TsMS § 661 lg 4 tähenduses 3 päevani.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks

poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et hagejate taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja VA on tasunud 09.09.2008.a arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXXAS-is SEB Pank Rahandusministeeriumi arvelduskontole 10220034796011 AS-is SEB Pank (viitenumber 2900072123, selgitus: „Riigilõiv V ja KA hagi esitamise eest MP vastu“) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 16 000 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 8 000 krooni. Vastavalt hagejate taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja VA’se arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXAS-is SEB Pank. Tulenevalt TsMS § 168 g-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kõik menetluskulud, s.h kulud riigilõivule ja õigusabile jäävad nende endi kanda (TsMS § 168 lg 3), välja arvatud pool hagejate poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust, mille tagastamist hagejad taotlevad.

2-08-58476 Lähtudes TsMS § 386 lg-st 4, kuulub Harju Maakohtu 11.09.2008.a määrusega kohaldatud ja 20.11.2008.a määrusega kohtu tagatiste kontole kostja poolt makstud rahaga summas 317 250 krooniga asendatud hagi tagamise abinõu, käesoleva kohtumääruse jõustumisel tühistamisele. Vastavalt poolte taotlusele tuleb kostja poolt 19.11.2008.a kohtu tagatiste kontole makstud rahasummast (317 250 kroonist) 111 500 krooni kanda hageja VA’se arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXAS-is SEB Pank ning 205 750 krooni tagastada kostja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX Danske Bank A/S Eesti filiaalis. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.