Kohtuasja number
2-08-61112
Otsuse kuupäev
05.juuni 2008
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
AK hagi HV ja E V vastu lepinguga võetud kohustuse täitmiseks ning võlgnevuse ja viiviste nõudes 376 166 krooni
Hagihind
Menetlusosalised
Hageja: AK (isikukood 35204190336, Virbi 20-5, 13629 Tallinn), Kostja: HV (isikukood XXX, XXX), Kostja: E V (isikukood XXX, XXX),
Menetlustoiming
Kirjalik menetlus
Resolutsioon Hagi rahuldada Kohustada HVt ja E V solidaarselt täitma 27.02.2007 sõlmitud lepingu punktis 9.4 toodud kohustust. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 01.oktoober 2009. Välja mõista HVlt ja E V solidaarselt AK kasuks leppetrahv 376 166 EEK (kolmsada seitsekümmend kuus tuhat ükssada kuuskümmend kuus krooni) ja viivis 24 295,30 EEK (kakskümmend neli tuhat kakssada üheksakümmend viis krooni ja 30 senti). Menetluskulud jätta võrdsetes osades täielikult kostjate HV ja E V kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. AK , HV , E V ja kolmandad isikud sõlmisid 27.02.2007 ühiselt notariaalse kokkuleppe: „Kinnistu valdamise ja kasutamise korra lõpetamise kokkulepe, kokkulepe kinnistu jagamise ja kaasomandi lõpetamise kokkuleppe lõpetamise kohta, kinnistu mõtteliste osade müügilepingu kokkulepe kinnistu valdamise ning kasutamise kohta, kaasomandi lõpetamise ja kinnistu jagamise võlaõiguslik kokkulepe, ühishüpoteegi seadmise leping ning asjaõiguslepingud“. Lepingu 9. osa mõtte kohaselt kohustusid kostjad oma jõududega ja omal arvel kohaselt täitma kõik vajalikud toimingud detailse planeeringu läbiviimiseks – eesmärgil järgnevalt jaotada kinnistu iseseisvateks katastriühikuteks ja lõpetada kaasomand. Kohustuse täitmiseks oli lepingus määratud täitmise tähtaeg: 01.01.2008. Kostjad pidasid lepingu sõlmimise hetkel seda tähtaega küllaldaseks ja mõistlikuks. Samuti olid kostjad nõus maksma hagejale leppetrahvi antud tähtaja möödalaskmise eest summas 25 000 krooni iga hilinenud kuu eest. 01.01.2008 kostjad oma kohustust ei täitnud. Kinnistu detailplaneeringut käesoleval ajal ei täideta, mingeid põhjendatud selgitusi täitmisega viivitamise kohta kostjad hagejale ei ole esitanud. Kostjad hoiduvad kõrvale isiklikest kohtumistest hagejaga. Samuti hoiduvad kostjad kõrvale hagejale leppetrahvi igakuuliste maksete tasumisest, mille väljanõudmise õigus hagejal tekkis 2008 jaanuaris. 01.09.2008 moodustas leppetrahvi üldsumma 200 000 krooni (8 kuud x 25 000 krooni), millest kostjad maksid hagejale välja ainult 18 000 krooni. Seega hagi esitamise ajaks moodustab hageja leppetrahvinõue kostjate vastu 182 000 krooni. Kostjate selline käitumine tekitab hagejale materiaalset kahju. Täidetud detailplaneeringu puudumine takistab kinnisvara jaotamist iseseisvateks kinnistuteks. See jätab hageja ilma võimalusest sõltumata kaasomanikest käsutada omandi oma osa. Tuleb arvestada, et käesoleval ajal on ilma detailplaneeringuta kinnistute hinnad Viimsi vallas tunduvalt madalamad, kui detailplaneeringuga maatükkide hinnad. Eelnevast lähtudes palub hageja kohut kohustada kostjaid solidaarselt täitma lepingu punktis 9.4 toodud kohustust ja anda kostjatele täiendav tähtaeg kohustuse kohaseks täitmiseks. Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks leppetrahv summas 376 166 krooni ja viivis 24 295,30 krooni. Menetluskulud jätta kostjate kanda. Kostjate vastuväited. Kostjad leiavad, et tegemist ei ole nende süülise ja tahtliku käitumisega lepinguliste kohustuste mitte täitmisel vaid detailplaneerimise menetlus on veninud kostjatest mitteolenevatel põhjustel ja ka asjaolust, et kostjad on kaotanud töö. Kostjad ei ole taganenud oma kohustuse täitmisest vaid vajavad detailplaneeringu kehtestamiseks Viimsi valla poolt täiendavat aega. Kostjad soovivad pidada hagejaga täiendavaid läbirääkimisi võimalikuks kompromissi sõlmimiseks.
Kohtu seisukoht kostjate taotlusele.
Kostjad esitasid 01.06.2009 kohtule taotluse täiendava tähtaja andmiseks avalduste ja lisa dokumentide esitamiseks. Kohus leiab, et kostjate taotlus ei ole põhjendatud ning jätab taotluse rahuldamata. Kostjad ei ole märkinud milliseid täiendavaid tõendeid ja avaldusi nad soovivad esitada. Kohtumääruse, millega asi määrati lahendamiseks kirjalikus menetluses ning kohustati pooli esitama kõik asjas tähtsust omavad avaldused ja dokumendid 01.06.2009, on kostjad kätte saanud 05.mail 2009, mis jättis kostjatele piisavalt aega dokumentide esitamiseks. Hagiavalduse koos kõigi lisadega ning kohustusega esitada kirjalik vastus ja tõendid oma vastuväidete põhistamiseks, on kostjad kätte saanud 04.novembril 2008, millele on kostjad esitanud ka oma kirjaliku vastuse 08.jaanuaril 2009, milles ei ole viidatud soovile esitada tõendeid. Vastuses nõustuvad kostjad asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu järeldused. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. 27.02.2007 AK, HV, E V ja kolmandate isikutega sõlmitud lepingu punktis 9.4 on lepingu osalised kokku leppinud, et H ja E V võtavad endale kohustuse korraldada ja läbi viia kinnistu jagamiseks vajalikud toimingud. Kostjad võtsid endale kohustuse tagada kinnistu jagamist võimaldava detailplaneeringu kehtestamise hiljemalt 01.01.2008 aastal. Hageja väite kohaselt ei ole kostjad ülal nimetatud lepingulisi kohustusi täitnud. Oma kirjalikus vastuses kostjad nimetatud asjaolu ei ole vaidlustanud. Kostjad ka ei keeldu oma kohustuste täitmisest, vaid soovivad selleks täiendavat aega. Täiendava aja andmise taotlus on üldsõnaline ja põhistamata. Vastusest ei selgu millise aja jooksul kostjatel on võimalik oma kohustus täita, sest lepingu sõlmimisel leidsid kostjad, et selleks kulub 10 kuud, käesolevaks ajaks on lepingu sõlmimisest möödunud 2 aastat ja 3 kuud. Samas ei ole kostjad kohtule avaldanud, milliseid toiminguid on nad teinud selleks, et viia läbi kinnistu iseseisvateks kinnistuteks jagamine, ega toonud esile ka konkreetseid takistusi, millest tulenevalt on lepinguliste kohustuste mittetäitmine viibinud. Kostjate väide töö kaotusest aga ei puutu asjasse. Kostjad on väitnud, et detailplaneeringu menetlus on viibinud Viimsi valla tegevuse tõttu, kuid selle kohta, et kostjate poolt oleks detailplaneeringu taotlus Viimsi vallale esitatud tõendeid esitatud ei ole. Hageja seletuse kohaselt kostjad detailplaneeringut vallalt tellinud ei ole. Eelnevast lähtudes leiab kohus, et hageja nõue kostjate kohustamiseks lepingu punkt 9.4 kohaseks täitmiseks on põhjendatud. Hageja on hagiavalduses palunud anda kohustuse täitmiseks kostjatele aega ca 3,5 kuud, millest lähtub ka kohus kostjatele kohustuste täitmiseks tähtaja andmisel. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. 27.02.2007 lepingu punktis 9.6 on pooled kokku leppinud, et juhul, kui kostjad (omanik 1) ei täida käesoleva lepingu punktis 9.4 nimetatud kohustust nõuetekohaselt, kohustuvad kostjad (omanik 1) tasuma puudutatud isikule leppetrahvi summas 25 000 krooni kalendrikuus iga kohustuse täitmisega viivitatud kalendrikuu eest. Vaidlus puudub selles, et kostjad on jätnud lepingu punktis 9.4 sätestatud kohustused täitmata. Seega leppetrahvi nõude esitamise eeldus, kohustuse rikkumine, on täidetud. Ka ei ole asjas esitatud
tõendeid kohustuse rikkumise vabandatavuse kohta, mistõttu on hageja leppetrahvinõue põhjendatud. Leppetrahvi on kostjad hagejale eelnevalt tasunud 18 000 krooni, millega on kostjad tunnistanud lepingust tuleneva kohustuste rikkumist ning hageja õigust nõuda leppetrahvi. Hageja on arvestanud leppetrahvi ajavahemikus 01.02.2008 kuni 23.04.2009 (15 kuud ja 23 päeva) summas 376 166 krooni. Kohus loeb hageja poolt arvestatud leppetrahvi suuruse põhjendatuks. Leppetrahv 15 kuu eest moodustab 375 000 krooni (25 000 x 15) ja 23 päeva eest 19 166 krooni (25 000 : 30 x 23). Leppetrahvi arvutamisel on arvesse võetud kostjate poolt hagejale tasutud 18 000 krooni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär on alates 01.07.2007 4,0 %. Hageja on arvestanud viivist perioodi 01.02.2008 kuni 23.04.2009 summas 24 295,33 krooni (t.lk 75). Kohus leiab, et hageja on viiviseid arvestanud kooskõlas VÕS §-ga 113. Viiviste arvestuse õigsusele ei ole ka kostjad vastuväiteid esitanud. Seega loeb kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahvi maksmisega viivitamise eest viivis summas 24 295,30 krooni. TsMS § 165 lg 1 sätestab, kui otsus on tehtud kaashagejate või –kaaskostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või –kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.