Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

pärast pangakonto arestimist. Alles 07.05.2009 sai K K dokumentide koopiad e-kirja teel pärast korduvaid esitatud palveid vastavad dokumendid edastada. Pärast pangakonto arestimist esitas K K kohtutäiturile koopia makset tõendavast dokumendist ja sellele lubati vastata. Alles pärast kahenädalast ootamist sai K K kohtutäiturilt vastuse, et sissenõudja ei ole nõus sissenõudmise lõpetamisega ning nõudmist jätkatakse. Eeltoodud põhjustel ei olnud K K võimalik vastuväidet õigeks tähtajaks esitada. K K väitel on maksekäsk alusetu, kuna V K L nõude aluseks olev 50 000 krooni on täies ulatuses tasutud sularahas 13.09.2007.a. Selle tõestuseks on esitada kirjalik dokument „Kinnitus sularaha vastuvõtmise kohta“, kus V K L kinnitab oma allkirjaga raha vastuvõtmist laenu tagasimaksena ning kinnitab, et ei ole pretensioone K K vastu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 67 kohaselt on menetlusosalisel kuni 6 kuu jooksul alates möödalastud menetlustähtaja lõppemisest õigus taotleda tähtaja ennistamist. Menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida eelpoolmainitud mõjuval põhjusel ning täitemenetluse jätkamine põhjustab menetlusosalisele negatiivseid tagajärgi, kuna kinni on peetud märkimisväärne rahasumma ja tekkinud on alusetud võlad panga ja muude võlausaldajate ees. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Käesolev menetlus on võlgniku suhtes ebaõiglane, kuna nõude aluseks olev 50 000 krooni on V K Lle tasutud sularahas 13.09.2007a. K K kasvatab üksinda 5a last ning hetkeseisuga on kogu raha kohtutäituri poolt kinni peetud ja ta on sunnitud laenama isegi toiduraha. K K on seoses kinnipeetud summadega sattunud ebaõiglaselt võlglaseks pangalaenu ja muude igakuiste püsimaksete tasumisel. Seega on esitatud nõue alusetu ja pahatahtlik. Kuna V K L nõude aluseks olev laen on antud 07.10.2002., siis lisaks faktile, et kohustus on juba enne Harju Maakohtule esitamist täies ulatuses täidetud ja laen tagastatud 13.09.2007a, on tehingust möödunud üle kolme aasta (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 142 ja § 146 lg 1) ning V K L esitatud nõue K K vastu ka aegunud. 06.05.2009 seisuga on kohtutäitur M Laanemets juba võtnud hageja pangakontolt Sampo Pangas 3 415,84 krooni (2009 märtsis) ja lisaks töökoha kaudu 2009 aprillis ja mais ülekantud palgast kinni pidanud 14 832,50 krooni, kogusummas 18 248,34 krooni. Koos makseettepaneku ja maksekäsu vaidlustamisega soovib K K tühistada täitetoimingud ja tagasi saada sissenõutud 18 248,34 krooni. Avaldaja vastuväited määruskaebusele Harju Maakohtu 02.01.2009.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-07-45976 tehti maksekäsk, millega nõuti võlgnikult K K sisse makseettepanekus nimetatud võlgnevus ja kohtutäituri tasu menetlusdokumendi kättetoimetamise eest. Kohus kohustas võlgnikku K K tasuma V K L võlg 50 000 krooni ning menetluskulud 1700 krooni (riigilõiv ja kulud õigusabile) ja kohtutäituri tasu menetlusdokumendi kättetoimetamise eest 295 krooni. Maksekäsk kuulus viivitamatult tasumisele. K K esitas maksekäsu määruse peale määruskaebuse, mille kohaselt ei toimetatud maksekäsku ja makseettepanekut võlgnikule kätte isiklikult allkirja vastu. Põhjuseks oli elukoha vahetus ning võlgnik sai materjalid kätte alles 29.04.2009 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantseleist. V K L ei nõustu kaebuse esitaja vastuväidetega. Tuginedes 02.01.2009.a. maksekäsu määrusele nähtub, et 28.12.2007 tehti võlgnikule makseettepanek, mis toimetati kätte kohtutäituri

vahendusel 27.07.2008.a. Seega sai K K makseettepaneku kätte, kuid ei esitanud sellele tähtaegselt vastuväidet. 30.06.2008.a. teavitas V K L kohut oma soovist teostada makseettepaneku kättetoimetamist kohtutäituri vahendusel ja tasus ettenähtud 295 krooni kohtutäituri tasu menetlusdokumendi kättetoimetamise eest ja teatas kohtule ka K K uue aadressi: xxx. Nimetatud uuel aadressil pidi ka kohtutäitur võlgnikule makseettepaneku kätte toimetama. Võlgniku määruskaebus võib tugineda TsMS § 4891 lg-s 2 sätestatud asjaoludele, mida käesoleval juhul ei esine. Makseettepaneku saamisel tuleb võlgnikul üles näidata vajalikku hoolsust ning nõutud võlg tasuda või esitada vastuväide. Vastuväidet võlgnik ei esitanud, seega oli esitatud makseettepanekuga nõus. Kaebuse esitaja põhjendused, et elukoha vahetuse tõttu ei õnnestunud tal edastatud dokumente õigeaegselt kätte saada ei ole põhjendatud. V K L juhib tähelepanu asjaolule, et maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud aadressil xxx, elavad K K ema koos õega. Seega pidi võlgnik ka antud aadressil edastatud dokumendid kätte saama. V K L palub jätta K K määruskaebus, kui põhjendamatu ja alusetu kaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 02.01.2009.a. määrus tsiviilasjas nr 2-07-45976 maksekäsu kohta muutmata. Kohtumääruse põhjendused Esmalt lahendab kohus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. TsMS § 67 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. TsMS § 67 lg 2 järgi tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Asjas puuduvad tõendid, et K K on saanud menetlusdokumendid isiklikult kätte. Seega tuleb ennistada määruskaebuse esitamise tähtaeg. TsMS § 475 lg 1 p 1 kohaselt maksekäsu kiirmenetlus on hagita asi. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 663 lg 6 kohaselt kui kaevatava maakohtu määruse tegi kohtunikuabi, võib ta määruskaebuse ise rahuldada ja teha uue määruse. Kui ta määruskaebust viie päeva jooksul kaebuse esitamisest alates täielikult ei rahulda, annab ta kaebuse edasi pädevale kohtunikule, kes võib samuti kaebuse rahuldada ja uue määruse teha. TsMS § 4891 lg 2 p 1 järgi võlgniku määruskaebus võib tugineda ühele järgmistest asjaoludest: makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet. Harju Maakohus on K Kle saatnud 08.01.2008 aadressil Õismäe tee 51- 78 maksekäsu, mis on tagastatud, kuna võlgnik ei ela nimetatud aadressil (t lk 15-16). Harju Maakohus on K K saatnud 05.05.2008 aadressil xxx maksekäsu, mis on tagastatud hoiutähtaja möödumisel (t lk 1718). Harju Maakohus on K K saatnud 26.05.2008 maksekäsu kohtutäituri H Kudu vahendusel.

Asja materjalidest nähtuvalt käis kohtutäitur viiel korral erinevatel kellaaegadel xxx aadressil ja ühistu esindaja kinnitas, et perekond K kuulub märgitud korter. Küll aga ei andnud kohtutäitur võlgnikule maksekäsku isiklikult allkirja vastu üle, vaid postitas selle 27.07.2008 aadressil xxx (t lk 24-29). Ka ei ole Harju Maakohtu 02.01.2009 määrust võlgnikule isiklikult üle antud (t lk 30-31). TsMS § 4891 lg 2 p 3 kohaselt võlgniku määruskaebus võib tugineda ühele järgmistest asjaoludest: maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Seega on põhistatud K K seisukoht, et maksekäsku ei ole talle isiklikult allkirja vastu üle antud ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet ja maksekäsk tuleb tühistada. Avaldaja väide, et Tallinnas xxx asuvas korteris elab K K ema koos õega, ei anna alust lugeda maksekäsku isiklikult allkirja vastu üleantuks K K . Avaldaja ei esitanud vastuväiteid K K tõendile, mille kohaselt on ta 13.09.2007 laenu 50 000 krooni tagastanud. TsMS § 651 lg 2 kohaselt poolel on õigus nõuda aegumise kohaldamist ka juhul, kui ta seda esimese astme kohtus ei ole nõudnud. TsMS § 662 lg 3 järgi määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Asjakohane on K K viide TsÜS § 146 lg 1, mille kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 134 lg 1 järgi tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 2 järgi tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg 1 kohaselt tähtpäeva saabumine määratakse tähtaja või kindlaksmääratud sündmusega. TsÜS § 136 lg 2 järgi kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Maksekäsu avaldusest nähtuvalt andis avaldaja 07.10.2002 K K laenu 50 000 krooni. Seega pidanuks K K laenu tagastama hiljemalt 07.10.2005 kell 24:00. Kuna V K L on esitanud maksekäsu 31.10.2007, siis on avaldus aegunud ja nõue K K vastu põhjendamatu TsMS § 4891 lg 2 p 3 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et K K määruskaebus kuulub rahuldamisele ning käesolevas tsiviilasjas 02.01.2009 tehtud määrus, millega kohus mõistis maksekäsu kiirmenetluses K K välja 50 000 krooni ja menetluskulud 1 995 krooni, tuleb tühistada.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.