Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

2-09-11837

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

I Asjaolud ja menetluse käik SOÜ seaduslik esindaja esitas 19.03.2009 avalduse SOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 26.03.2009 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Lepsoo.

II Võlgniku pankrotiavalduse sisu Kohtule esitatud avalduse kohaselt on äriühingu põhitegevusalaks kaevetehnika rent ja transport. Alates 2008. a lõpust on pidevalt ja oluliselt vähenenud tellimuste arv. Kuna tegemist on tellimuspõhise äriühinguga, kellel puudub püsikliendibaas, mõjutab hetke majandusseis äriühingut otseselt ja koheselt. Maksejõuetuse tekkimist on mõjutanud samas valdkonnas tegutsevate ettevõtjate rohkus turul ja konkurentsi tihedus. Võlgniku põhitegevusalal on tellimused vähenenud sedavõrd, et ei võimalda katta jooksvaid tegevuskulusid. Võlgniku tegevuskulud on suured, kuna võlgnik on liisinud liisingfirmadelt väljarenditavad masinad, millede igakuine liisingmakse moodustab kuus ca 400 000 krooni. käesoleval ajal on võlgniku kohustused ligi 17 miljonit krooni ja need kasvavad pidevalt. Suuremad võlausaldajad on liisingandjad, hankijad ja Maksu- ja Tolliamet. Võlgnikul puuduvad vahendid oma kohustuste täitmiseks ja võimalus majandusliku olukorra parandamiseks, kuna lähimate kuude jooksul ei ole ette näha majanduse üldise olukorra paranemist. Võlgniku varast enamiku moodustavad renditud seadmed, mis tegelikult kuuluvad liisingandjale ja neid ei saa käsitleda reaalse varana, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. võlgnikule kuulub kaks kinnistut bilansilise väärtusega 2

2-09-11837 miljonit krooni, kuid võlgnik leiab, et nende tänane turuväärtus on kordades väiksem. Tulenevalt eeltoodust palub SOÜ seaduslik esindaja algatada SOÜ pankrotimenetlus.

III Ajutise pankrotihalduri aruande sisu SOÜ on registrisse kantud osakapitaliga 40 000 krooni. Pankrotimenetluse algatamisel kuulub osa nimiväärtusega 40 000 krooni M N . Ajutine haldur on tuvastanud, et Saunamees osaühingul on teadaolevalt varasid kokku kuni 900 000 krooni. kohustusi on võlgnikul vähemalt 16 834 284.85 krooni. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku tugev likviidsuskriis ilmselge ning võimalik ei ole kaaluda võlgniku majandustegevuse jätkamist ja tervendamist antud situatsioonis. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid olemasolevate jooksvate kohustuste katmiseks ja võlgnevuste tasumiseks. Võlgniku olemasolevad kohustused ületavad tema varasid ja õigusi. Ajutine pankrotihaldur ei näe võlgniku tegevuse jätkamise võimalusi ilma täiendavate ning arvestavate investeeringuteta. Tänaseks on aga selge, et keegi ei ole nõus täiendavaid investeeringuid tegema ning seetõttu puudub võimalus võlgnikul senist majandustegevust jätkata. Ajutise halduri hinnangul on tegemist maksejõuetu ettevõttega, võlgnikul on täitmata kohustusi juba 2008. a suvest, samuti on võlgniku omakapital 2008. a jooksul langenud alla seaduses sätestatud piiri. Pole võimalik väita, et võlgniku maksejõuetus on ajutise iseloomuga, sest puudub võimalus prognoosida maksevõime paranemise aega ning võimalusi, mistõttu ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgnik on maksevõimetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine pankrotihaldur peab võlgniku makseraskuste alguseks 2008.a suve, kui oli ilmselge, et jooksvaid kohustusi täita ei suudeta. Võlgnikul on tänaseni tasumata arveid, mis pärinevad 2008.a esimesest poolest. Kuna võlgniku makseraskused on alguse saanud 2008.a ja 2008.a muutus võlgniku omakapital negatiivseks, siis ei ole võlgniku juhatus tähtaegselt esitanud pankrotiavaldust. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgniku juhatus pole täiel määral täitnud oma seadusest tulenevat hoolsuskohustust. Olla hoolas ja täita hoolsuskohustust tähendab eelkõige seda, et juhtorgani liige täidab oma kohustusi hea usu põhimõttest lähtuvalt, järgides oma tegevuses eelkõige ühingu huve. Maksejõuetu äriühingu edasikestmine ei ole ei omanike ega ka võlausaldajate huve arvesse võttes otstarbekas. Juhatuse liikme ülesanded eeldavad ka raamatupidamise- ja finantsarvudest arusaamist ja sellest tulenevalt ettevõtte tegevuses vastavate muudatuste või otsuste tegemist. Andmetega tutvumine ning mõistmine võimaldab analüüsida ettevõtte senist tegevust, annab võimaluse kontrollida äriplaani vastavust tegelikkusele ning võimaluse muuta vajadusel strateegiat. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku majandustegevuse raskused ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige juhatuse poolne väär rahavoogude planeerimine ning riskide hindamine, samuti liigsete kohustuste võtmine püsi- ja tegevuskulude näol. Samuti on ajutine haldur arvamusel, et võlgniku juhatuse liikmel ei ole olnud täit ülevaadet ettevõtte majandusolukorrast, kuna raamatupidamise korraldamises esineb mõningasi puudusi ning osade tehingute täpseid asjaolusid ei ole võlgnik suutnud haldurile selgitada. Ajutine haldur ei ole esialgsete andmete alusel tuvastanud, et antud menetluses oleks tegemist juhatuse liikmete poolt võlgniku tahtliku maksevõime olulise vähendamisega või maksejõuetuks muutmisega, vara hävitamisega, rikkumisega, raiskamisega või põhjendamatu

2-09-11837 kinkimisega, loovutamisega, välismaale paigutamisega, põhjendamatute kohustuste võtmisega või põhjendamatute soodustuste andmisega. Küll aga peab ajutine haldur pankroti välja kuulutamise järel selgitama täiendavalt hüpoteekide seadmise ning vara müügiga seotud asjaolusid, et hinnata juhatuse liikme selliste otsustuste põhjendatust. Vastavalt 05.08.2008 sõlmitud notariaalsele hüpoteegi- ja asjaõiguslepingule on VK kasuks võlgniku kuuele korteriomandile seatud ühishüpoteek summas 2 000 000 krooni. Ühishüpoteek seati tagamaks 31.01.2008 antud laenu summas 175 000 krooni ning 31.05.2008 antud laenu summas 100 000 krooni. Võlgniku esindaja sõnul korraldas VK varasemalt OÜS raamatupidamist, kuid kuna OÜS jäi teenuse eest võlgu, siis raamatupidamisteenuse osutamine lõpetati. Seega on ajutine haldur arvamusel, et VK pidi olema teadlik OÜS majanduslikust olukorrast hüpoteekide seadmise ajal. PankrS § 114 lg 1 p 3 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tagatise andmise kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui tagatise saajaks on võlgniku lähikondne ja kui tagatise saaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuline. Võlgnik on 04.02.2009 võõrandanud kinnistu asukohaga XXX (ärimaa 1310 m2) OÜE hinnaga 450 000 krooni. Nimetatud tehingu täpsemad asjaolud vajavad selgitamist peale pankroti väljakuulutamist. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses esineks muid selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalus tulenevalt PankrS § 110-114. Ajutine haldur on seisukohal, et OÜS pankroti välja kuulutamise järel tuleb võtta võlgniku juhatuse liikmelt enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut võlgniku vanne. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on käesoleval hetkel maksejõuetu ning pankrot on vaja välja kuulutada. Võlgnikul on olemas vara, mille arvelt on võimalik viia läbi pankrotimenetlus.

IV Kohtuistung 19.05.2009 toimunud kohtuistungile ilmunud võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige jäi esitatud pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes avaldatud arvamuse juurde.

V Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). SOÜ seaduslik esindaja esitas 19.03.2009 avalduse SOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldusele lisatud seletus maksejõuetuse põhjuste kohta; ajutise pankrotihalduri aruanne; registriväljavõtted;

2-09-11837 vastused järelepärimistele; võlgniku bilanss ja kasumiaruanne seisuga 31.03.2009; 2008. a bilanss; 2007. a majandusaasta aruanne; andmed ostjate laekumata arvetest ja hankijatele tasumata arvetest; andmed laenulepingute kohta – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on vara ca 900 000 krooni väärtuses, kohustusi on võlgnikul vähemalt 16 834 284.85 krooni. Võlgnik on kahel viimasel aastal tegutsenud kahjumlikult: 2008. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 3 828 918 krooni, 2009. a majandustegevuse tulemuseks seisuga 31. märts oli kahjum 1 864 510 krooni. Võlgniku omakapital ei ole alates 2008. a vastanud äriseadustiku nõuetele: seisuga 31.12.2008 oli võlgniku omakapital -469 061 krooni, seisuga 31.03.2009 oli võlgniku omakapital -2 333 572 krooni. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ja ettevõttel puudub võimalus oma tegevuse jätkamiseks. Võlgnik tunnistab oma maksejõuetust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ning võlgniku varast piisab pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Võlgniku 2008. a bilansi kohaselt on võlgniku 2008. a majandusaasta tulemuseks olnud kahjum 3 828 918 krooni ja omakapital on olnud aasta lõpuks – 469 061 krooni (tl 97). Perioodi 01.01.2009 kuni 31.03.2009 on majandustegevuse tulemuseks olnud samuti kahjum 1 864 510 (tl 96) ja omakapital on olnud seisuga 31.03.2009 – 2 333 572 krooni (tl 95). Eeltoodust tulenevalt muutus võlgnik maksejõuetuks 2008. a vältel, kohtul puuduvad andmed, mis võimaldaksid tuvastada võlgniku maksejõuetuse väljakujunemise täpsemat aega. Tulenevalt eeltoodust oleks võlgniku juhatus pidanud esitama kohtule pankrotiavalduse hiljemalt 2008. a kestel. Tulenevalt ÄS 180 51 peab juhatus osaühingu püsiva maksejõuetu korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Kuna võlgniku omakapital ei vastanud ÄS § 136 nõuetele juba 2008.a, siis ei järginud võlgniku juhatus ÄS § 180 51 nimetatud tähtaega pankrotiavalduse kohtusse esitamisel. Võlgniku pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 19.03.2009. Pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine on karistusseadustiku (KarS) § 3851 kohaselt süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liikmel on kohustus esitada pankrotiavaldus õigeaegselt ja tulenevalt ÄS § 183 kohustus korraldada äriühingu raamatupidamist, millest tulenevalt pidi võlgniku juhatuse liige teadlik olema võlgniku maksejõuetuse väljakujunemise täpsest ajast ja sellest tulenevalt esitama õigeaegselt pankrotiavalduse kohtule, kuid kes jättis selle kohustuse täitmata, siis on võlgniku juhatuse liige eelnimetatuga pannud toime raske juhtimisvea tunnustega teo. Võlgniku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud alates 2008. a lõpust pidevalt ja oluliselt vähenenud tellimuste arv. Võlgniku tegevus toimus tellimuspõhiselt, võlgnikul puudus püsikliendibaas, mis mõjutas käesoleva aja majandusseisus otseselt äriühingu. Maksejõuetuse tekkimist on mõjutanud samas valdkonnas tegutsevate ettevõtjate rohkus turul ja konkurentsi tihedus. Võlgniku põhitegevusalal on tellimused vähenenud sedavõrd, et ei võimalda katta jooksvaid tegevuskulusid. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks ehitusturu üldine jahenemine ning majanduse kriisiseisund, kuna ehitustööd on võrreldes 2007. a märgatavalt vähenenud, mis vähendas ka vajadust võlgniku poolt renditavate kaeve- ja ehitustehnika järele. Kohus leiab, et eelnimetatud põhjused võisid aidata kaasa võlgniku maksejõuetuse tekkimisele, kuid kuna ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud oma hoolsuskohustust ning täiendavalt vajavad väljaselgitamist võlgniku poolt tehtud tehingutega seotud asjaolud, siis leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjused tuleb pankrotihalduril välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus, s.h asjaolu, kas võlgniku juhtorgani liikme juhtimisvead võisid tuua kaasa võlgniku maksejõuetuks muutumise.

2-09-11837

Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud andmeid pankrotimenetluses vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimaluste kohta. Vastavalt 05.08.2008 sõlmitud notariaalsele hüpoteegi- ja asjaõiguslepingule on VK kasuks seatud võlgniku kuuele korteriomandile ühishüpoteek summas 2 000 000 krooni. Ühishüpoteek seati tagamaks 31.01.2008 antud laenu summas 175 000 krooni ning 31.05.2008 antud laenu summas 100 000 krooni. Võlgniku seadusliku esindaja sõnul korraldas VK varasemalt OÜS raamatupidamist, kuid kuna OÜS jäi teenuse eest võlgu, siis raamatupidamisteenuse osutamine lõpetati. Seega pidi VK olema teadlik OÜS majanduslikust olukorrast hüpoteekide seadmise ajal. Eeltoodust tulenevalt esineb võimalus tulenevalt PankrS § 114 lg 1 p 3 taotleda kohtult tagatise andmise kehtetuks tunnistamist. Samuti on võlgnik 04.02.2009 võõrandanud kinnistu asukohaga XXX(ärimaa 1310 m2) OÜE hinnaga 450 000 krooni. Nimetatud tehingu täpsemad asjaolud vajavad selgitamist peale pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus selgitama välja kõik vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused ja esitama vastavad nõuded. Indrek Leppsoo on andnud nõusoleku enda nimetamiseks SOÜ pankrotihalduriks.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.