2-09-11837/13 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

S OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega. Haldur taotleb kohtu poolt kulutuste kinnitamist summas 4 264.69 eurot, s.h teadete avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded riigilõiv 115.04 eurot, maamaks 477.69 eurot, käibemaks kinnisasja müügilt 3 248.82 eurot, kulude eest pankrotivara säilitamiseks 195.57 eurot, kulud eest arveldusarve teenustasudele 3.89 eurot ja raskeveokimaks 223.69 eurot. Kuludokumendid on halduri poolt kohtule esitatud enne jaotusettepaneku kinnitamist. Haldur märgib, et ta on regulaarselt esitanud kohtule aruanded kulude kohta, pankrotimenetluse kulud ja massikohustused on üle vaadanud ja heaks kiitnud pankrotitoimkond jooksvalt ning lõpparuande esitamisel 31.08.2011. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Haldur märgib lõpparuandes, et S OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldati osaliselt aktsiaseltsi SEB Pank I rahuldamisjärgus tunnustatud nõue - summas 10 412.27 eurot. II ja III rahuldamisjärgus tunnustatud nõuete rahuldamiseks jaotise alusel väljamakseid ei ole tehtud. Andmed pandieseme müügist saadu kohta Pankrotihaldur märgib, et I järgu nõuet taganud pandieseme – kinnistusregistriossa nr 1137 kantud kinnistu asukohaga XXX, eest on laekunud koos käibemaksuga 14 699.67 eurot. Andmed müümata pankrotivara ja võlgniku teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Halduri kinnitusel puudub S OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses müümata pankrotivara ning haldurile ei ole teada andmeid teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Haldur on juhtinud S OÜ (pankrotis) juriidilist isikut ja vastavalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsusele korraldanud võlgniku tegevuse lõpetamise. Haldur on pankroti väljakuulutamisel taganud vara säilimise, korraldanud pankrotivara müüke, lõpetanud töölepingud töötajatega ning esitanud Eesti Töötukassale andmed võlgniku töötajate saamata jäänud töötasude kohta. Pankrotivaraks olnud 6 korteriomandi tervikvarana ning hoonestatud kinnistu müügiks on haldur korraldanud 20 avalikku enampakkumist ning käinud korduvalt Märjamaal eesmärgiga korraldada vara näitamist ostuhuvilistele. Töömahukamate toimingutena märgib haldur võlgniku nõuete väljaselgitamist, nõuete esitamist ning sellega seoses materjalide ja info kogumist ja läbitöötamist. Lisaks on haldur analüüsinud võlgniku vastu esitatud nõudeid ning esitanud nõuete kaitsmisel vastuväiteid. Haldur on korraldanud võlausaldajate üldkoosolekuid, toimkonna koosolekuid, koostanud ja esitanud võlausaldajatele ja kohtule jaotusettepaneku ja lõpparuande, andnud arhiivi olemasolevad raamatupidamise algdokumendid.

2-09-11837 katteks ning et Pärnu Maakohtu poolt on välja kuulutatud võlgniku juhatuse liikme füüsilise isiku MNu pankrot, pankrotimenetluse käigus on kogu MN vara müüdud, on haldur hinnanud nõude esitamise ja kohtusse pöördumise ebaperspektiivseks. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud puuduvad. Ajutise halduri ja halduri poolt tehtud vajalikud kulud on näidatud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete osas. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Haldur on seisukohal, et võlgniku majandustegevuse raskused ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige juhatusepoolne väär rahavoogude planeerimine ja väär riskide hindamine, samuti liigsete kohustuste võtmine püsi- ja tegevuskulude näol. OÜ’l S olid igakuised suured püsikulud just liisingkohustuste näol ja iga tööalane ebaõnnestumine või töö vähenemine on tekitanud kiiresti likviidsuskriisi. Samuti on haldur arvamusel, et võlgniku juhatuse liikmel ei ole olnud selget ülevaadet ettevõtte majanduslikust olukorrast, kuna raamatupidamise korraldamises esines puudusi ja osade tehingute täpseid asjaolusid ei ole võlgnik suutnud haldurile selgitada. Eeltoodu põhjal on haldur seisukohal, et võlgniku juhatus on pannud toime juhtimisvea tunnustega teo. Haldur ei ole tuvastanud, et antud menetluses oleks tegemist juhatuse liikme poolt võlgniku tahtliku maksevõime olulise vähendamisega või maksejõuetuks muutmisega, vara hävitamisega, rikkumisega, raiskamisega või põhjendamatu kinkimisega, loovutamisega, välismaale paigutamisega, põhjendamatute kohustuste võtmisega või põhjendamatute soodustuste andmisega. Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus saanud alguse ehitusturu üldisest jahenemisest, mille tulemusel vähenes nõudlus võlgniku poolt renditava kaeve- ja ehitustehnika järele ning tellimuste oluline vähenemine ei võimaldanud enam katta jooksvaid püsi- ja tegevuskulusid (eelkõige igakuised suuri liisingumakseid). Haldur on olemasolevate andmete põhjal kokkuvõtvalt seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, küll aga ei ole juhatuse liige MN nõuetekohaselt korraldanud raamatupidamist ja planeerinud rahavoogusid ega hinnanud riske realistlikult, millega on rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja planeerimiskohustust, mis on käsitletavad raskete juhtimisvigadena. Samas märgib haldur, et nõude esitamine juhatuse liikme vastu on perspektiivitu ja selle rahuldamine ebatõenäoline. Võlgniku dokumentide hoiuleandmine S OÜ (pankrotis) kõigi säilitamisele kuuluvate dokumentide hoidjaks palub haldur määrata osaühing AG. Pankrotihalduri tasu Lõpparuande järgi on S OÜ (pankrotis) pankrotivara hulka arvatud 19 768.91 eurot, s.h vara müük koos käibemaksuga, pankrotieelsete nõuete laekumine, intress. Pankrotihaldur on taotlenud määrata halduri tasuks 2 940.77 eurot, millele lisandub käibemaks summas 588.15 eurot, sellise tasuga on nõustunud pankrotitoimkond.

2-09-11837 Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri poolt esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele, sellest ei ilme, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohus leiab, et S OÜ (pankrotis) lõpparuanne tuleb kinnitada. S OÜ (pankrotis) põhitegevusalaks oli raskeveotreilerite, ehitusmasinate ja kaevetehnika rent ning vabariigisisese ja rahvusvahelise transporditeenuse osutamine, kusjuures tegemist oli tellimuspõhise äriühinguga, kellel puudus püsikliendibaas. Haldur on seisukohal, et S OÜ (pankrotis) majandustegevuse raskused ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige juhatusepoolne väär rahavoogude planeerimine ja väär riskide hindamine, samuti liigsete kohustuste võtmine püsi- ja tegevuskulude (eelkõige liisingkohustuste) näol. Eelkirjeldatud ärimudeli puhul tekitas iga tööalane ebaõnnestumine või tellimuste vähenemine kiiresti likviidsuskriisi. Halduri hinnangul ei ole juhatuse liige MN nõuetekohaselt korraldanud raamatupidamist, tal ei ole olnud selget ülevaadet ettevõtte majanduslikust olukorrast ja osade tehingute täpseid asjaolusid ei ole juhatuse liige suutnud haldurile selgitada. Eeltoodust tulenevalt on haldur arvamusel, et MN on rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja planeerimiskohustust, mis on käsitletavad raskete juhtimisvigadena. Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjustega. Pankrotimenetluses on kindlaks tehtud, et S OÜ (pankrotis) on tegutsenud alates 2008. aastast kahjumlikult, majandusaasta tulemuseks oli kahjum 3 828 918 krooni (244 712.46 eurot), omakapital ei ole alates 2008. a vastanud äriseadustiku ÄS § 136 nõuetele: seisuga 31.12.2008 oli võlgniku omakapital -469 061 krooni (-29 978.46 eurot). ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhtaus. Kuna äriühingu juhatus on kohustatud korraldama äriühingu raamatupidamist, pidi võlgniku juhatuse liige olema teadlik maksejõuetuse väljakujunemise täpsest ajast ja esitama õigeaegselt kohtule pankrotiavalduse. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Pankrotiavaldus on esitatud 19.03.2009. Pankrotiavalduse esitamise ajal oli võlgnikul vara ca 900 000 krooni (57 520.48 euro) väärtuses, kohustusi aga vähemalt 16 834 284.85 krooni (1 075 906.90 euro) eest. Kohus leiab, et kuna võlgnik ei esitanud pankrotiavaldust seaduses toodud tähtaja jooksul, siis vähenes võlgniku vara oluliselt, mistõttu võlausaldajate nõuded jäävad olulises osas rahuldamata. Karistusseadustiku § 3851 kohaselt on pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine süütegu. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et võlgniku juhatuse liikme kohustuste rikkumine põhjustas äriühingu maksejõuetuks muutumise ja pankrotiavalduse esitamisega viivitamise tagajärjel ei osutunud võimalikuks võlausaldajate nõuete rahuldamine täies ulatuses, on võlgniku juhatuse liikme kohustuste rikkumine käsitletav raske juhtimisveana.

3.Pankrotihalduri tasu määramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu PanrS § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. S OÜ (pankrotis) pankrotihaldur on teinud pankrotimenetluses olulisi toiminguid, s.h esitanud Eesti Töötukassale andmed maksejõuetushüvitise väljamaksmiseks töötajatele, korraldanud võlausaldajate koosolekuid, koostanud ja esitanud kohtule jaotusettepaneku ja lõpparuande, korraldanud pankrotivaraks olnud kinnistute müügiks 20 enampakkumist, ta ei ole kasutanud täiendavat õigusabi. Pankrotihalduri väitel ei jätku S OÜ (pankrotis) 19 768.91 euro suuruses pankrotivaras vahendeid halduri tasu maksmiseks alammääras, mistõttu ta on taotlenud määrata halduri tasu alla alammäära, summas 2 940.77 eurot. Nimetatud tasu suurusega on nõustunud pankrotitoimkonna liikmed. Pankrotihaldur on palunud tasu 2 940.77 eurot välja mõista büroole, mille kaudu ta tegutseb. Tasule lisandub käibemaks 588.15 eurot. Pankrotihaldur Indrek Lepsoo tegutseb läbi osaühingu INC P (registrikood XXX), olles osaühingu juhatuse liige. Kohus on pankrotihalduri tasu taotluse läbivaatamisel kindlaks teinud, et jaotusettepaneku ja lõpparuande järgi on pandieseme müügist laekunud koos käibemaksuga 14 699.67 eurot ning 6 korteriomandi tervikvarana müügist on laekunud koos käibemaksuga 4 793.37 eurot.