Võlaõigus › Töövõtulepingud

Kohus küsis 18.12.2025 kirjaga kostjalt seisukohta esitatud hagi tagamise taotluse osas (dtl 124). Kostja on avaldanud 28.12.2025 seisukohas, et hageja taotlus põhjendatu ei ole ning palub jätta selle rahuldamata (dtl 127-134).

29.12.2025 kohtumäärusega on kohus jätnud hagi tagamise taotluse rahuldamata (dtl 197-202).

Kohus on 11.01.2026 e-kirjaga palunud hagejal teatada, kas AS LHV Pank on teinud garantiikirja nr GK-xxx-5 alusel väljamakse Kiili Varahalduse Sihtasutusele summas 54 786 eurot ning kas hageja soovib esitatud hagiavaldust muuta või täiendada (dtl 204).

Hageja on 13.01.2026 esitanud kohtule avalduse hagi tagasivõtmiseks (dtl 206-207).

Kostja esitas 21.01.2026 kohtule taotluse mõista hagejalt välja menetluskulu summas 2640 eurot (dtl 211-212).

Hageja vaidleb kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele vastu (dtl 216217).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on hagi võtnud tagasi. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni.

Kohus ei ole käesolevat hagiavaldust veel menetlusse võtnud ehk eelmenetlus asjas pole lõppenud. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduse tagasivõtmiseks ja TsMS § 424 lg-st 1 tulenevalt ei eelda käesoleva määruse tegemine kostja nõusolekut. Seega tuleb käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi jätta läbivaatamata.

Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 sätestab, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

TsMS § 173 lg 1 I lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama paragrahvi 4 lõike kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, sest hagi tagasivõtmisel ei ole ta väitnud, et võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on hageja nõude rahuldanud. 2 (4)

Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulu summas 2640 eurot.

Hageja hinnangul ei ole kostja taotlus põhjendatud. Hageja leiab, et kostja menetluskulude suurus ei ole tervikuna põhjendatud, arvestades vaidluse olemust. Tsiviilasjas on hagi tagasivõtmise tõttu olnud vaidluse all üksnes hagi tagamise avaldus, mis on oluliselt piiranud vaidlusaluste küsimuste ringi. Vaidlust lihtsustab ka see, et hagi tagamise avalduse lahendamisel ei hinnata tõendeid, mistõttu tuleb menetlusosalistel oma väidete esitamisel lähtuda põhistamise standardist. Tulenevalt eeltoodust ei ole kostja poolt märgitud ajakulu 12 tundi põhjendatud. Hageja hinnangul saab põhjendatud ajakuluks pidada maksimaalselt 6-7 tundi. Hageja palub kohtul vähendada lepingulise esindaja kulusid mõistliku suuruseni (dtl 216).

Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 220 eurot (km-ta). Hageja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud. Kohus leiab, et tunnitasu määr 220 eurot (kmta) ei ületa tänast advokaaditeenuse turuhinda Tallinnas ning selle vähendamiseks aluseid pole.

Kohus leiab, et kostja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 12 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele mahule osaliselt. Kostja taotluse kohaselt hõlmavad tema menetluskulud õigusabikulu 12 h, mis sisaldab hagi ja hagi tagamise taotluse analüüsi, kohtunõude täitmiseks vastuse koostamist, vastusele lisatud tõendite valikut ning nende analüüsi ja siinse taotluse koostamist (dtl 212, p 13). Kostja ei ole detailsemalt menetluskulude koosseisu ja kujunemist lahti kirjutanud, kohus peab sellele vaatamata hindama nende vajalikkust ja põhjendatust. Kohtu hinnangul ei võtaks kogenud vandeadvokaadil hagi ja selle lisadega tutvumine üle 2 tunni, kliendiga nõupidamised positsiooni kooskõlastamiseks ja tõendite kogumine üle 2 tunni, hagi tagamise osas seisukoha koostamine üle 6 tunni. Kohus arvestab seejuures ühest küljest seda, et vaidluse (ehk väidetavate puuduste) maht ei olnud väga mahukas, samas pidi kostja hagi tagamise osas seisukoha esitamiseks tutvuma ja kujundama seisukoha ka hagi aluse põhiväidete osas (mitte ainult tagamise osas). Kostjal oli õigus hagi tagamise taotluse seisukohale juurde esitada ka tõendeid, kuna ka asjaolude põhistamise raames võivad pooled väiteid usutavamaks muuta viidetega konkreetsetele tõenditele. Seega kohus peab põhjendatud kostja esindaja ajakuluks antud tsiviilasjas kokku 10 tundi, kuivõrd kohus on küsinud üksnes seisukohta esitatud hagi tagamise taotluse osas. Seega on põhjendatud kostja lepingulise esindaja kulu summas 2200 eurot (10 tundi x 220 eurot).

Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

TsMS § 427 sätestab, et maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse. 3 (4)

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.