Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Hagi aluseks olevad asjaolud

14.01.2009.a. esitas OÜ A kohtule hagi S B `i vastu võlgnevuse 3 826,30 krooni ja viivise 3 825,30 krooni väljamõistmiseks. Nõue tuleneb EAS (endised ärinimed R AS, EM AS) ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingust ja sõlmitud nõude loovutamise lepingust, mille alusel loovutas EM AS nõude kostja vastu hagejale. Menetluskulud, s.h hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 000,00 krooni, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 250,00 krooni ja õigusabikulud 2 500,00 krooni palub hageja välja mõista kostjalt. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja, vaatamata kohtukutsele ei ilmunud 27.05.2009.a. toimunud kohtuistungile. Kostja on teadlik kohtuistungist, kohtukutse on kätte saanud 06.05.2009.a. TsMS § 314 lg 8 alusel (tl 52). Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 410 kohaselt, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 27.05.2009.a toimunud kohtuistungil palus hageja esindaja hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et asjas on põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine. Puuduvad TsMS § 413 lõikes 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus loeb hageja esitatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas võib piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on kuni 01.07.2002. a kehtinud TsK § 173 lg 1, mis sätestab kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 174, mille kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. TsK 164 lg 1 ja 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku vastu üle anda teisele isikule ja nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Sama seaduse § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1 000,00 krooni, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 250,00 krooni ja õigusabikulud 2 500,00 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS §-le 144 p 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Harju Maakohus jättis 03.12.2008.a. määrusega OÜ A avalduse maksekäsu kiirmenetluses S B `i vastu rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Hageja sai nimetatud määruse kätte 16.12.2008.a. Hagiavaldus esitati kohtusse 14.01.2009.a., seega ühe kuu jooksul avalduse rahuldamata jätmise määruse kättesaamisest. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskulud summas 3 750,00 krooni. Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.