Saneerimismenetluse mittealgatamine Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasi Avalduse ese
02. juuni 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja nr 2-09-24714 AS Viljandi Lexel avaldus saneerimismenetluse algatamine
Asja lahendamine
hagita menetlus kohtuistungi pidamiseta
Määruse tegija
kohtunik Silvi Maiste
Avaldaja
AS Viljandi Lexel (registrikood 10946824; aadress Pärnu mnt 20 Viljandi 71012) Juhatuse liige Kert Kruusimägi
Avaldaja esindaja
Resolutsioon AS Viljandi Lexel avaldus jätta rahuldamata ja saneerimismenetlus algatamata. Edasikaebamise kord Saneerimismenetluse algatamisest keeldumise määruse peale määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
võib
avaldaja
esitada
Asjaolud AS Viljandi Lexel on esitanud kohtule 27.mail 2009 kohtule avalduse ( riigilõiv tasutud 28.mail 2009 ) ja taotlenud algatada AS Viljandi Lexel saneerimismenetlus ning määrata saneerimisnõustajateks Ellen Tohvri ja Sirje Nilson. Saneerimisavaldusele on lisatud: 1) eelmise majandusaasta raamatupidamisaruanne, 2) bilanss ja kasumiaruanne 30.04.3009 seisuga, 3) nõuded ostjate vastu nimekiri 30.04.2009 seisuga, 4) põhivarade nimekiri 30.04.2009 seisuga, 5) AS Sampo Pank kapitalirendileping nr 260922LE, 6) võlausaldaja nimekirjad koos kontaktandmetega seisuga 25.05.2009, 7) rahavoogude prognoos aastateks 2009-2012. AS Viljandi Lexel uue omaniku nägemuste kohaselt oli AS Viljandi Lexel tegevus kahjumlik viimastel aastatel strateegiliste ja juhtimisvigade tõttu. Senine ettevõtte strateegia oli keskendunud suuremate Eesti edasimüüjate allhanke tegemises ja puudus müügistruktuur. Aktsiate ostu-müügi tehingu aluseks olid finantsaruanded seisuga 31.03.2009. Peale ostu-müügi lepingu sõlmimist selgus, et mitmed võlausaldajad on oma nõude pööranud täitevmenetlusse ning töövõtjatele oli välja maksmata viimase kolme kuu töötasu. Uus juhtkond on saavutanud ühe kuuga olulise paranemise sõlmitud müügitellimuste osas ning näeb ettevõtte tegevust jätkusuutlikuna. Selle saavutamine saab olla aga võimalik läbi võlgnevuste ajatamise seniste võlausaldajatega. Uus juhatus on rekonstrueerinud ettevõtte juhtimissüsteemi.
Käesolevaks hetkeke on selgunud olukord, kus AS Viljandi Lexel majandustegevus on muutunud majanduslike raskuste tõttu kahjumlikuks ning on olemas reaalne oht, et ilma saneerimismenetluse läbiviimiseta muutub äriühing püsivalt maksejõuetuks ning on sunnitud 2009.a. jooksul esitama pankrotiavalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Praegusel hetkel on saneerimismenetluse teel sellist tagajärge võimalik vältida ning saavutada ettevõtte jätkusuutlik majandamine. Seisuga 30.04.2009 moodustavad varad nõuded ostjate vastu 262 000 krooni, millest tõenäoliselt laekuvaid arveid 224 000 krooni, põhivarad jääkmaksumusega 822 000 krooni. Põhivarade hinnanguline turuväärtus on juhatuse hinnangul 1 105 000 krooni, millest raamatupidamislikult täielikult amortiseerunud põhivarade hinnanguline turuväärtus on 282 000 krooni. Avaldajal on kohustusi erinevate võlausaldajate ees 2 915 000 krooni.
3 081 000 krooni, millest lühiajalisi
AS Viljandi Lexel ja AS Sampo Pank vahel on sõlmitud kapitalirendileping. AS Viljandi Lexel kohustus selle alusel tegema igakuiseid osamakseid ca 23 000 krooni kuus. 30.04.2009 seisuga on kapitalirendikohustuste jääk 348 199.42 krooni. Kohtu põhjendused Saneerimisseadus (SanS) reguleerib ettevõtte saneerimise menetlust, mille eesmärgiks on ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide arvestamine ja õiguste kaitsmine ettevõtte saneerimise käigus (SanS § 1). Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja avaldusele lisatud materjalidega, peab võimalikuks asja sisulise lahendamise kohtuistungit pidamata. SanS § 8 (Saneerimismenetluse algatamise eeldused) kohaselt kohus algatab saneerimismenetluse, kui saneerimisavaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja käesolevas seaduses esitatud nõuetele ning kui ettevõtja on põhistanud, et: 1) tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline; 2) ettevõte vajab saneerimist; 3) ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik (SanS § 8 lg 1 p 1, 2 ja 3). Saneerimismenetlust ei algatata, kui: 1) ettevõtja suhtes on algatatud pankrotimenetlus; 2) on tehtud kohtumäärus ettevõtja sundlõpetamise kohta või toimub täiendav likvideerimine; 3) ettevõtja suhtes toimunud saneerimismenetluse lõppemisest on möödunud vähem kui kaks aastat (SanS § 8 lg 2 p 1, 2 ja 3). Kohtule esitatud asjaoludest tulenevalt tuleb avaldus jätta rahuldamata ja saneerimismenetlus algatamata. SanS § 8 lg 1 kohaselt ettevõte peab põhistama, et tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega leiab, et maksejõuetus on juba tekkinud. Avalduse järgi oli 30.04.2009 seisuga ettevõtte pangakontodel 51 943 krooni, mis tähendab ettevõtte enda hinnangul, et ettevõttel praktiliselt rahalised vahendid puuduvad. Ettevõttel on lühiajalisi kohustusi 2 915 000 krooni, varasid kokku bilansi järgi 1 248 678 krooni. Sellest on näha, et juba praegu on kohustused mittetäidetavad. Kohus leiab, et kui kohustused on mittetäidetavad alla 6 kuulise tähtaja jooksul, on tegelikult ettevõttes pankroti olukord. § 8 lg 2 kohaselt ettevõtja peab põhistama, et ettevõte vajab saneerimist s.t. mis on senini valesti olnud ja mida tuleb tulevikus ümber korraldada. § 8 lg 3 kohaselt ettevõtja peab põhistama, et ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Ettevõte on esitanud oma nägemuse saneerimismenetluse tulemustest väga üldsõnaliselt ( sisuliselt SanS § 2 redaktsioon). Saneerimisavalduse p 3 järgi vajab ettevõtte saneerimist, sest on vajalik rakendada abinõusid äriühingu majanduslike raskuste ületamiseks, ettevõtte likviidsuse
taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. Saneerimise tulemusena oleks kõik kohustused selgelt fikseeritud ning avaldaja saaks keskenduda oma põhitegevusele. Pankroti puhul ei piisa äriühingu varadest võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus leiab, et ettevõte ei ole piisavalt ja usaldusväärselt põhistanud, kuidas ta kavatseb tegevuse ümber korraldada, nii et ettevõte oleks pärast saneerimist jätkusuutlik. Prognoosist ei ole näha, kas turg ettevõtte toodangule on reaalselt olemas. Avalduse p 4 järgi avaldaja tegevused peale saneerimist on reorganiseerida ettevõtte funktsionaalset toimimisstruktuuri, tõsta põhitegevuse müügitulu aktiivse turunduse teel, optimeerida tootmise otsekulud ( sh. tööjõukulud ), tõsta tootmise efektiivust, ajatada vastavalt prognoositavatele rahavoogudele lühiajalised võlgnevused, muuta kapitalirendilepingu 260922LE tagamistingimusi, pikendades liisinguperioodi 24 kuu võrra. Tänu müügitegevuse reorganiseerimisele on uus juhtkond suutnud kindlustada tellimustebaasi järgnevaks kaheks kuuks mahus, mis on ca 1 400 000 krooni. Teises kvartalis prognoositakse kuukäibeks 800 000 krooni, kolmandas 900 000 krooni. Prognoositav käive perioodil mai kuni detsember on 6 300 000 krooni. Selline tellimustebaas võimaldab tänase tootmismahu juures teenida igakuist positiivset rahavoogu. Saneerimise käigus soovib juhtkond saavutada võlausaldajatega kokkulepped võlgnevuste likvideerimise graafiku osas selliselt, et igapäevane majandustegevus ei katkeks. Ajatatud võlgnevusi ja tulevikus tekkivaid kohustusi on ettevõte võimeline teenindama oma põhitegevuse rahavoost. Kohus leiab, et avaldaja ei ole põhistanud piisavalt, et ettevõte oleks pärast saneerimist jätkusuutlik, kui käesoleval ajal on tegelikult ettevõte pankroti olukorras. Üldine prognoos on küll esitatud, kuid ei ole põhistatud, kas see prognoos ka reaalselt on elluviidav ja mis täpsemalt tagab sellise ettevõtte majandustegevuse ja ettevõtte jätkusuutlikkuse. Avalduse juurde on lisatud prognoositav rahavoog aastateks 2009-2012. Kohus leiab, et ettevõte ei ole põhistanud piisavalt eeldatava müügitulu saamist. Ei ole põhistatud, kuidas tagatakse prognoositav müügitulu. Kohtule esitatud majandustegevuse prognoos ei põhista usaldusväärselt, et ettevõte on pärast saneerimist jätkusuutlik. Prognoosist ei ole näha, kas turg ettevõtte toodangule on reaalselt olemas. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et AS Sampo Pank on nõus pikendama kapitalikrediidilepingut, samuti ei ole esitatud maksu- ja tolliameti seisukohta maksuvõlgade tasumise või võimaliku ajatamise kohta. Prognoositav rahavoog ei sisalda ka saneerimismenetluse kulusid. Arvestada tuleb sellega, et saneerimismenetlus on väga kallis. Kohus leiab, et saneerimisavaldus vastab seadustes sätestatud nõuetele, kuid ettevõtja ei ole piisavalt põhistanud tulevikus tekkiva maksejõuetuse tõenäolisust, asjaolu, et ettevõte vajab saneerimist ning ettevõtte jätkusuutlikkus on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Kohus leiab, et esitatud materjalide alusel saab väita, et ettevõte on juba maksejõuetu. Saneerimismenetluse algatamiseks ei piisa sellest, et ettevõttel on võlad. Kohus ei tuvastanud SanS § 8 lg-s 2 sätestatud saneerimismenetluse algatamise välistavaid asjaolusid.
Silvi Maiste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.