Otsuse tegemise aeg ja koht 02. juuni 2009.a, kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number
2-08-53320
Tsiviilasi Hagihind
MOÜ hagi M K ja O K vastu solidaarselt 15000 krooni väljamõistmiseks. 15 000 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja – MOÜ (registrikood XXX, XXX);
esindajad
kostjad – M K (isikukood XXX, elukoht XXX); O K (isikukood XXX, elukoht XXX). Lihtmenetlus kirjalikus vormis, kostjad ärakuulatud
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista solidaarselt O K ja M K 15000 krooni MOÜ kasuks.
3.Jätta MOÜ menetluskulud solidaarselt O K ja M K kanda. Menetluskulud Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue, põhjendused
1.11.08.2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad eluruumi üürilepingu nr XXX. Lepingu objektiks oli korter aadressil XXX.
2.Lepingu p 4.1 järgselt on igakuise üüritasu summa 1 700 krooni ja vastavalt p 4.2 lisandub üüritasule haldustasu 3,45 krooni korteri üldpinna ruutmeetrilt ühes kalendrikuus ja tasu tarbitud kommunaalteenuste eest. 18.04.2007.a andis hageja kostjate kasutusse talle kuuluvad eluruumid. Üürikorteri üleandmise-vastuvõtmise kohta vormistati akt.
3.Hageja väljastas kostjale igakuiselt arved üüritasu ja tarbitud kommunaalteenuste kohta. Kostjad on neist tasunud kuni septembrini 2007 väljastatud arved. Lepingu p 10.1 kohaselt
on hagejal õigus nõuda ja kostjal kohustus maksta 0,15% viivist tasumata arve summast iga viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on määranud viivist 0,13% tähtajaks laekumata maksetelt päevas.
4.Kostja on tasunud kuni oktoobrini 2007 esitatud üüritasu ja kommunaalteenuste arved. Detsembris 2007 sai hagejale teatavaks, et kostjad on XXX korterist välja kolinud. Hageja on teinud kostjatele korduvaid ettepanekuid korteri nõuetekohaseks üleandmiseks hagejale ja üürilepingu lõpetamiseks.
5.Vastavalt üürilepingu p 11.6 ehk kostjate omavolilise elamust lahkumisel, loetakse üürileping lõppenuks 3 kuud peale üürniku lahkumisest teadasaamist üüriandja poolt ehk 31.0.2008.a. Seega tuleb hagejatel tasuda üüri kuni märtsikuuni 2008.a. Lisaks tuleb kostjatel vastavalt lepingu p 11.6 tasuda hagejale lukkude vahetamise tasu 1 500 krooni.
6.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 15 000 krooni ja jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
8.30.09.2008.a. esitasid kostjad taotluse olla ärakuulatud. Eluruumid ja võtmed võeti hea meelega vastu, aga üürilepingut ei lõpetud, hageja ei ole lugenud lepingu p 7.3. 7.5, 7.6, 8.2., 8.3, 9.5. Kohus on kostjad ära kuulanud 03.11.08, kostjad ei ole vastuväiteid hagile täpsustanud (lk 21p). Kostjad tõendeid ei esitanud. Kohtu põhjendused
9.TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise ning § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte poolt esitatud ajaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja millise tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 230 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaluiset ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10.VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 271 järgi kohustub üürnik tema poolt üüritud asja eest maksma üürileandjale üüri ja § 292 lg 1 alusel on kohustus üürnikul maksta üürileandjale lisaks üürile asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
11.Vaidlus puudus selles, et poolte vahel on üürileping 13.04.07, mille kohaselt on kostjad üürnikud ja kohustuvad XXX asuva eluruumi 36M2 eest tasuma vastavalt lepingu p-le 4.1 üüri 1700 krooni kuus ja p 4.2 järgi kommunaalteenuseid ning ka 3,45 kr korteri üldpinna eest haldustasu kr. Seega on pooltel kokkuleppe üüri ja kõrvalkulude tasumise kohta VÕS § 271 ja 292 lg 1 järgi ja vaidluse puudumise üle ülalmärgitud asjaolude tõttu ei pea kohus 2 (4)
märgitud lepingu sätetele täiendavat hinnangut andma. Samuti ei pea andma hinnangut aktile, millega said kostjad eluruumi enda valdusse (lk 5), sest selles vaidlus puudus.
12.Vaidlus puudus ka selles, et hageja esitas igakuiselt kostjale üüri ja kõrvakulude tasumise kohta arveid ja et kostjad on täitsid oma kohustusi kuni oktoobrini 2007, pärast seda enam kohustusi ei täitnud. Vaidluse puudumise tõttu ei pea kohus andma hinnangut esitatud arvetele. Esitatud lepingust nähtub, et selle tähtaeg oli kuni 10.04.2012 (leping p 11.1), mida kostja ei vaidlustanud ja seega on asjas tõendatud, et leping oli tähtajaline ning sai lõppeda VÕS § 309 lg 1 alusel tähtaja möödumusel või ülesütlemisel.
13.Kohus vaatleb küsimust, kas leping on poolte vahel lõppenud ja millal see lõppes. VÕS § 186 p 6, § 195 lg 1, 3 sätestab, et kestvusleping, milleks on ka üürileping, lõpeb ülesütlemisavalduse tegemisega teisele poolele. Vastavalt esitatud lepingu p –le 11.8 ja VÕS § 325 lg 1 toimub vaidlusaluse lepingu ülesütlemine (lõpetamine) kirjaliku avaldusega teisele poolele. Seda, et kostjad lahkusid korterist detsembris 2007, ei ole vaidluse all, seega on märgitud asjaolu tõendatud. Samas ei ole kostjad tõendanud, et nad oleksid lepingu üles öelnud vastavalt kirjaliku avaldusega hagejale lepingu p 11.8 ja VÕS § 325 lg 1 järgi ja seega ei ole kostjad seaduse kohaselt lepingut üles öelnud ning leping on kehtiv ning hageja üürileandjana saab VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 ja § 76 alusel nõuda kohustuse täitmist, so üüri ja kõrvalkulude tasumist. Hageja nõuab üüri alates 10.01.08, kui sai teada, et kostjad on eluruumist lahkunud, kuni 2008.a. märtsini. Hageja nõuab mainitud üüri lepingu p 11.6 järgi, mille kohaselt siis, kui kostjad omavoliliselt ilma korterit üle andmata ja üürilepingut lõpetamata eluruumist lahkunud, loetakse üürileping lõppenuks 3 kuud peale üürniku lahkumisest teadasaamist. Kostjad ei ole tõendanud, et hageja sai kostjate lahkumisest teada varem kui 10.01.08. Kuna kostjad ei ole tõendanud, et nad oleksid lepingus ja seaduses sätestatud korras lepingu üles öelnud, siis kehtib leping vastavalt kokkuleppele ja hageja võib nõuda üüri alates 10.01.08, kui hagejale sai teada, kostjad on lahkunud 3 kuud, so kuni märtsini 2008 lepingu p 11.6. Hageja on tõendanud esitatud aktiga korteri avamise ja valdusse võtmise kohta et sai teada üürnike lahkumisest 10.01.08 (lk 6).
14.Vastavalt lepingu p 11.6 on üürnikel kohustus omavolilisel lahkumisel e. korterist väljakolimisel tasuda korterilukkude vahetamise eest tasu 1500 krooni, millist asjaolu ei ole samuti kostjad vaidlustanud. Seega on asjas tõendatud, et kostjad on kohustatud tasuma hagejale ukselukkude vahetamise eest 1500 krooni. Hageja on tõendanud kohtule esitatud nõudekirjaga 11.02.08, et ta on palunud kostjatel oma kohustus täita, andes seega kohustuse täitmiseks eelnevalt ka tähtaja. Kuna kostjad ei ole tõendanud, et nad oleksid hagejale tasunud nõutavat üüri 10.01.08 kuni märts 2008 ja tasunud ukselukkude vahetuse eest 1500 krooni, siis on nad rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi ja hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist lepingu p 11.6, VÕS § 76 , 101 lg 1, 108 lg 1 ja VÕS § 271 ja 292 alusel. Vaidlus puudus selles, et võlg koos ukselukkude vahetamise tasuga 1500 krooni on 15783,52 krooni, seega on üürivõlg ja ukselukkude vahetamise tasu suurus tõendatud ja seega kuulub võlg kostjatelt väljamõistmisele. Hageja nõuab kostjatelt võlga väiksemas ulatuses, so 15000 krooni, mis tulebki kostjatelt hageja kasuks välja mõista.
15.VÕS § 65 lg 1 alusel siis, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, siis võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kas kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühest neist eraldi. VÕS § 65 lg 2 alusel tekib solidaarkohustus siis, kui mitu isikut peab täitma samasisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda korraga, samuti muul seaduses sätestatud alusel või tehingu alusel või siis, kui kohustus on jagamatu. Esitatud üürilepingust nähtub, et kostjad O K (end. M , ka M ) ja M K on lepingus märgitud mõlemad üürnikutena, lepingus ei ole eraldi reguleeritud nende kohustusi, neid on lepingus läbivalt nimetatud üürnikeks, seega tuleb üürnikel e. antud juhul kostjatel täita samasisulisis kohustusi ja seega on tegemist tehingulise solidaarkohustusega VÕS § 65 lg 2 järgi. Eeltoodu tõttu on hageja õigustatud 3 (4)
VÕS § 65 lg 1 ja 2 alusel nõudma kohustuse täitmist kostjatelt solidaarselt ja seega tuleb hagejale kostjatelt solidaarselt 15000 krooni välja mõista.
16.Kostjad viitasid lepingu p-dele 7.3, 7.5, 7.6, 8.2, 8.3, 9.5, mis sätestavad üürileandja kohustuse tagada tehnovõrkude, süsteemide töö, kommunaalteenustega varustamine, prügivedu, sanitaarpuhastus ja koristustööde tegemine (7.3, 7.5, 7.6), üürilandja õiguse teostada pandiõigust ja elektrivarustusega katkestust võlgade tõttu (p 8.2. ja 8.3) ja üürilandja kohustuse anda tagasi tagatis (9.5). Samas ei ole kostjad põhjendanud, kuidas märgitud sätetest tulenevad hageja õigused, kohustuses on seostatavad kostja vastuväidetega ja hageja nõudega, oma vastuväiteid kostjad ei täiendanud. Kostjad selgitasid ärakuulamisel, et korter on niiske, prügi ei veetud, sooja vett ei olnud, et hageja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi, ent kostjad ei ole neid suulisi väited kirjalikult esile toonud, veel vähem ei ole nad neid tõendanud. Lisaks ütlesid, et nad teadsid, et kui nad on ühe kuu võlgu, siis leping lõpeb, ent märgitut ei ole hageja omaks võtnud, samas ei nähtu seda ka lepingust. Kostjad viitasid tagatisele. Üürileandjal on õigus lepingu p 9.4 järgi tagatise arvel lugeda täidetuks üürniku varalisi kohustusi, ent märgitust ei tulene, et pooled oleksid kokku leppinud selles, et need kohustused loetaksegi täidetuks, seega ei ole hagejal kohustust lugeda kostjate kohustus täidetuks tagatise arvel. Küll aga peab kohus vajalikuks märkida, et üüritasu ja majanduskulude arvestuses on hageja tagatisraha 3500 krooni võlast maha arvanud (lk 7), mille tulemusel ongi kostjate võlg 15783,52 kr. ja seda summat on hageja pidanudki kostjate võlaks (vt hagiavaldus), kuid nõuab kostjatelt 15000 krooni. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et kostjate suulised väited ei anna alust hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
17.TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 siis kui otsus tehakse solidaarvõlgnike kahjuks, jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda esimese astme kohtult kulude rahalise suuruse kindlaksmäämist 30 päeva jooksul arvates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist.
Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.