Õigeksvõtmisel põhinev otsus Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Heli Käpp
Otsuse tegemise aeg ja koht
02. juuni 2009, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-17871
Tsiviilasja hind
3000 krooni
Tsiviilasi
KAS hagi GT vastu 7359 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: KAS(registrikood XXX; asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: T Inkasso OÜ )
Ilves (Julianus
Kostja: GT(isikukood XXX; elukoht XXX)
Menetlusviis
Kirjalik menetlus
2-09-17871 22.04.2009 esitas KAS hagi GT vastu 7359 krooni saamiseks. Kostja 22.05.2009 kirjalikus avalduses kohtule võttis hagi täies ulatuses õigeks.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja kirjalikus vastuses hagile võttis hagi täies ulatuses õigeks. Kostjale on 06.05.2009 kohtumäärusega selgitatud hagi õigeksvõtmise tagajärgi. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt juhul, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava osa ning märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja nõue kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks on õiguslikult põhjendatud, kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 7359 krooni, millest 3000 krooni on põhivõlgnevus, 680 krooni lepingu sõlmimise tasu ja 3679 krooni viivis. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 4000 krooni järgmiselt: 1000 krooni riigilõivu hagiavalduse esitamisel ning 3000 krooni õigusabikulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS §-le 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.
2-09-17871 TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hageja taotletav õigusabikulu ei ületa Vabariigi Valitsuse 4.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg –s 1 sätestatud piirmäära. Kohtu hinnangul on õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud väiksemas summas, kui hageja taotletav 3000 krooni. Asjas ei ole toimunud ühtegi kohtuistungit, kohus lahendab hagi õigeksvõtul põhineva otsusega eelmenetluses. Kohtule esitatud hagiavalduse koostamine ei ole sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et õigustaks õigusabikulude kandmist summas 3000 krooni. Kohtule teadaolevalt on hageja esitanud erinevatesse kohtutesse sadu sarnase nõude ja vormistusega hagisid. Kohtu hinnangul on tegemist tüüphagiga, erinevate kostjate vastu hagi vormistamiseks tuleb igakordselt vahetada üksnes kostja nimi, lepingu andmed ja võlgnevuse summad. Nimetatud toimingud ei nõua õigusalaseid eriteadmisi. Eeltoodu alusel ja võttes lisaks arvesse kostja võlgnevuse suurust (3680 krooni põhinõue ja 3679 krooni viivised), loeb kohus hageja õigusabikulud põhjendatuks ja vajalikuks 1000 krooni ulatuses. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni ning õigusabikulud 1000 krooni, kokku 2000 krooni. Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.