Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 07.05.2009 esitas hageja taotluse tsiviilasja lahendamiseks tagaseljaotsusega. TsMS § 322 lg 4 kohaselt pikemat aega vanglas viibivale isikule loetakse dokument kättetoimetatuks ka dokumendi üleandmisega selle juhile või tema määratud isikule. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel 05.12.1996 sõlmitud liitumislepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1.juulit 2002, enne VÕSRS jõustumist kehtinud seadust, s.o tsiviilkoodeksit. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavale nõuetele. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 ja TsK § 192 kohaselt tagatakse kohustuse täitmine leppetrahviga. TsK § 231 lg 1 kohaselt rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 2 711,75 krooni ja viivise 2 710,75 krooni, kokku 5 422,50 krooni tasumist. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal lepingust tulenevat kohustust täitnud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 5 422,50 krooni. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja peab hagejale hüvitama antud asjas tasumisele kuulunud riigilõivu summas 250 krooni tuginedes riigilõivuseaduse § 56 lg-le 1 ja lisale 1, kohtuvälise kulu summas 250 krooni tuginedes TsMS § 144 p-le 7 ning lepingulise esindaja kulud summas 1 355,88 krooni tuginedes TsMS §-le 175. Kohus lähtub Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud piirmäärade põhimõttest, mille kohaselt võib kohus välja mõista lepingulise esindaja kulud kuni pooles ulatuses hagihinnalt. Kokku mõistab kohus kostjalt välja menetluskulud summas 1 855,88 krooni hageja kasuks. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas AS-is SEB Pank (konto nr 10220034799018), Swedbank AS-is (konto nr 221013921094) või Danske Bank AS Eesti filiaalis (konto nr 333416110002), viitenumber 3100057358. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.