Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lõige 6). Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Tartu Maakohtu menetluses on Condor Inkasso OÜ (hageja) hagi Daivi Altmäe (kostja) vastu 11 901,20 krooni (põhivõlg 10 000 krooni, intress 584,53 krooni, leppetrahv 1 000 krooni ja viivis 316,67 krooni perioodi eest 19.11.2008. a kuni 03.02.2009. a.) ning lisanduva viivise väljamõistmiseks. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 14 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostjale on menetlusdokumendid isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud 03.04.2009. a. Samas ei ole kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. 07.04.2009. a esitas hageja esindaja kohtule taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja hageja menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud piiranguid. Vastavalt TsMS § 444 lõikele 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud 18.09.2007. a arvelduskrediidilepingu ja selle üldtingimustega (tl 9-11), 16.09.2008. a lepingu ülesütlemise teatisega (tl 12), 18.11.2008. a nõude loovutamise lepingu ja selle lisaga (tl 13-14, 15) ning 21.11.2008. a ja 06.01.2009. a teatistega nõude loovutamisest (tl 16, 17). Kuna hageja on taotlenud viivise väljamõistmist kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest, kuulub viivis ümberarvestamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise perioodi eest 19.11.2008. a kuni 01.06.2009. a summas 813,15 krooni (10 000 x 15 % /360 x 195). Kohus mõistab täiendava viivise protsendina välja alates 02.06.2009. a. Arvestades eeltoodut ja juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 158 lg 1, § 397 lg 1 ning TsMS § 367, rahuldab kohus tagaseljaotsusega Condor Inkasso OÜ hagi Daivi Altmäe vastu ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 12 397,68 krooni ja lisanduva viivise. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatule täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab TsMS § 162 lõike 1 alusel menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 3 000 krooni ja hageja esindaja õigusabi kulu 1 000 krooni, kokku seega 4 000 krooni. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (menetlusosaliste esindajate kulud). Hageja tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest ja selle lisast 1, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõistab 3 000 krooni. TsMS § 175 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lõike 4 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määruse nr 137 § 1 lõike 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja maksimaalseks sissenõutavaks määraks hagihinna kuni 50 000 krooni puhul 25 000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 11 000 krooni. Lepingulise esindaja õigusabi kuluks on märgitud 1 000 krooni (hagiavalduse koostamine). Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja õigusabi kulu nimetatud summas vastavuses asja menetluseks kulutatud aja ning asja keerukuse astmega ja seetõttu peab kohus hageja lepingulise esindaja õigusabi kulu suurust põhjendatuks. Eeltoodut arvesse võttes kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lõike 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 4 000 krooni (3 000 + 1 000). TsMS § 178 lõikes 1 on sätestatud, et kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.