2-08-54270/1 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

4.Jätta menetluskulud 76 % ulatuses KÜ kanda ja 24 % ulatuses OÜEV kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 18.08.2008.a esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmisid pooled lepingu, mille kohaselt kohustus hageja osutama kostjale prügiveo teenust ning kostja kohustus selle eest tasuma. Ajavahemikul 01.01.2007.a kuni 31.12.2007.a kuulus kostja poolt tasumisele 43 051,70 krooni. Kostja on nimetatud ajavahemikul tasunud 29 643,10 krooni. Seega on kosjal tasumata 13 408,60 krooni. Pooled on lepingus kokkuleppinud viivises 0,15 % tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Ajavahemiku 16.03.2008.a kuni 14.08.2008.a eest moodustab viivis 2275,52 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 13 408,60 krooni ning viivise 14.08.2008.a seisuga 2275,52 krooni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise 0,15 % põhinõudelt päevas alates 15.08.2008.a kuni põhivõla tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nimel hagejaga lepingu sõlminud MJ ei ole kunagi olnud kostja juhatuse liige. Seega on leping tühine. Hageja nõuab kostjalt konteinerite tühjendamise eest suuremat summat kui on hageja hinnakirjas märgitud. Vaidlusalusel ajavahemikul pidi kostja tasuma prügikonteinerite tühjendamise eest 41 926,56 krooni. Kostja on sellel ajavahemikul tasunud 42 524 krooni. Seega kostjal puudub võlgnevus hageja ees. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on MJ kostja nimel ning hageja sõlminud 01.05.2004.a prügiveo lepingu. Vaidlus puudub selles, et MJ ei olnud õigust kostja nimel nimetatud lepingut sõlmida. Samas leiab kohus, et kostja on lepingu heaks kiitnud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 129 lg 1 sätestab, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kohus on seisukohal, et tasudes aastaid hagejale prügiveo eest, on kostja sellega lepingu heaks kiitnud. Hageja poolt esitatud arvetelt nähtuvalt nõuab hageja kostjalt tasu jäätmete kogumise ja veo eest, vanapaberi kogumise ja veo eest, konteinerivälise prahi laadimise ja veo eest ning alates 01.06.2007.a ka konteineri rendi eest. Pooled ei vaidle selle üle, et arvetel 2007.a mai ja septembri eest on hageja märkinud ühe veokorra tegelikust rohkem. Asja materjalides on kaks hageja hinnakirja, millest esimene kehtis alates 01.07.2003.a ja teine alates 01.06.2007.a. Lähtudes nendest hinnakirjadest ja arvestades arvetel näidatud mahtusid pidi kostja tasuma hagejale 2007.a kokku 45 002,54 krooni. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja tasunud hagejale teenuste eest, mis osutati 2007.a, 29 643,10

krooni. Lisaks nähtub 2007.a veebruari ja märtsi arvetest, et kostja on hagejale tasunud ettemaksuna kokku 5597,60 krooni. Seega võlgneb kostja 2007.a osutatud teenuste eest hagejale 9761,84 krooni. Vastavalt 01.05.2004.a sõlmitud lepingu punktile 5.1 kohutus kostja, arve mittetähtaegsel tasumisel, maksma viivist 0,15 % päevas. Seega võlgneb kostja hagejale viivist 14.08.2008.a seisuga 2167,13 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt TsMS § 367 esimesele lausele võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 9761,84 krooni ja viivis 14.08.2008.a seisuga 2167,13 krooni. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 0,15 % põhivõlalt päevas alates 18.08.2008.a (hagiavalduse esitamise päevast) kuni põhivõla tasumiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta 76 % ulatuses kostja kanda ja 24 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.