(tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. mai 2009.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-66221
Tsiviilasi
AS E hagi S P vastu 3511.76 krooni saamiseks
Hagi hind
1756.38 krooni
Menetlusosalised ja nende
hageja – AS E (registrikood xxx, asukoht xxx); hageja esindaja – Katrin Verma (Lindorff Eesti AS ); kostja – S P (IKxxx, elukoht ). Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
esindajad Resolutsioon
Mõista välja S P AS E kasuks 3511.76 (kolm tuhat viissada üksteist krooni ja 76 senti) krooni. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus
Jätta AS E poolt kantud põhjendatud menetluskulud S Pi kanda. Välja mõista S P menetluskulu 958.00 (üheksasada viiskümmend kaheksa) krooni AS E kasuks.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 28 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi
arveldusarvele SEB Pangas (arve nr 10220034799018) või Swedbank (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).
Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista AS-i E ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingutest tuleneva võla summas 1756.38 krooni, viivise 1280.38 krooni, ning hinnakirjajärgse sissenõudetasu 475.00 krooni, kokku summas 3511.76 krooni ning menetluskulud. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ning kostja 27.12.2004 liitumislepingud, mille alusel osutas hageja kostjale sideteenust. Vastavalt lepingutele esitas hageja kostjale arved nr B06011194636, B07014396687, B06021626922 ja V06031909470 kokku summas 5981.35 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga kostja tasumata põhivõlgnevus on 1756.38 krooni, mis ei sisalda arvetel kajastatud viivist. Enne hagiavalduse esitamist kostja võlgnevust tasuma asunud ei ole. Hageja on kohtuvälises menetluses saatnud kostjale võlanõude, milles teavitas viimast tasumata arvetest ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Hageja on arvestanud viivist 0,15% päevas alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni 03.10.2008. Hageja on huvitatud kostjalt viivise summas 1280.38 krooni väljamõistmisest. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla summas 1756.38 krooni, viivise 1280.38 krooni, ning hinnakirjajärgse sissenõudetasu 475.00 krooni, kokku summas 3511.76 krooni ning menetluskulud so hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 250.00 krooni ja õigusabikulud koos käibemaksuga 1180.00 krooni, kokku 1430.00 krooni.
Kostjale on hagiavaldus koos sellele lisatud materjalide ning kirjaliku vastamise kohustusega üle antud 27.04.2009.a., milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Poolte vahel 27.12.2004 sõlmitud liitumislepingutest nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib
võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 1756.38 krooni, hinnakirjajärgse sissenõudetasu 475.00 krooni ja viivise 1280.38 krooni, kokku 3511.76 krooni tasumist. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal lepingust tulenevat kohustust täitnud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 3511.76 krooni. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on kandnud menetluskulu summas 1430.00 krooni järgmiselt: 250 krooni riigilõivu hagimenetluses ning õigusabikulu summas 1 180.00 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le on kohtuväline kulu menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu kokku summas 250.00 krooni. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas koos käibemaksuga1 180 krooni. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 10 000 krooni puhul 5 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 1756.38 krooni. Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist summas 1 180 krooni. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud koos käibemaksuga põhjendatud 708 krooni ulatuses. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 708 krooni ning hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 250 krooni, kokku 958.00 krooni.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.