Võlaõigus › Võõrandamislepingud

üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Asjaolud ja menetluse käik OÜ P esitas 12.01.2009.a kohtule avalduse hagi tagamiseks enne hagi esitamist, milles palus arestida kostja pangakontod 277 434,67 krooni ulatuses. Harju Maakohtu 17.02.2009.a määrusega arestiti kostja pangakontod kõikides Eesti Vabariigi krediidiasutustes 277 434,67 krooni ulatuses hageja kasuks. Hagejal tuli esitada hagi 20 päeva jooksul hagi tagamise määruse kättetoimetamisest. OÜ P esitas 09.03.2009.a kohtule hagi OÜ TH vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 254 527,42 krooni ja viivise 22 907,25 krooni, kokku 277 434,67 krooni. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 30 000 krooni, hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu 450 krooni, kohtutäituri tasu 4600 krooni ja lepingulise esindaja kulu 25 000 krooni. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kirjalikult kohtule vastata 15 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Kostja, olles hagimaterjalid 27.03.2009.a kätte saanud, kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on palunud teha tagaseljaotsuse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 254 527,42 krooni ja viivis 22 907,25 krooni, kokku 277 434,67 krooni. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on riigilõiv kohtukulu. TsMS § 144 p 5 kohaselt kohtuvälised kulud on kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud. Kuna TsMS § 133 lg 1 kohaselt määratakse hagihind põhinõude järgi, siis tuli hagejal tasuda hagi esitamisel riigilõivu 27 500 krooni. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja tasutud riigilõivu katteks kokku 27 950 krooni, kohtuvälise kulu katteks 4600 krooni ning lepingulise esindaja kulude katteks 5000 krooni, kokku 37 550 krooni.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.