Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Liivandi kasuks ajutise halduri tasu 9 100 krooni ja vajalike kulutuste katteks 144 krooni, kokku 9 244 krooni. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja avaldus 27.03.2009 esitas EOÜ võlgniku pankrotiavalduse. Äriühingu põhitegevusalaks on kinnisvarabüroode tegevus. Seoses üldise majanduslangusega ja sellega kaasnenud kinnisvaraturu langusega on vähenenud ka kinnisvarabüroode klientide arv. Käesoleva seisuga on võlgniku tegevus lõppenud. Võlgniku kohutused ületavad vara ja võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on 20.03.2009 seisuga kohutusi kokku 1 909 023 krooni ja vara summas 12077 krooni. Võlgnik palub algatada EOÜ suhtes pankrotimenetlus Kohtuistung Kohtuistungil 18.05.2009. a. jäi võlgniku seaduslik esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada pankrot. Võlgnik nõustus ajutise halduri aruandes tooduga, halduri tasule ja tehtud kulutustele vastuväiteid ei esitanud. Võlgnik ei nõustunud ajutise halduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse on muuhulgas põhjustanud ka raske juhtimisviga. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada EOÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus A Liivandi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja on põhjendatud välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt tegeles osaühing peamiselt äripindade vahendusteenusega. Ajutina haldur on teinud kindlaks, et võlgnikul on vara arvestuslikult 77 008 krooni väärtuses. Samas kohustusi on võlgnikul vähemalt 1 990 023 krooni ulatuses. Suuremad võlausaldajad on OÜ G 866 166 krooni (lühiajalised laenud), OÜ M 186 045 krooni (lühiajalised laenud) ja Maksu- ja Tolliamet 150 446 krooni. Võlgniku poolt antud seletuste kohaselt tekkis osaühingu maksejõuetus seoses üldise majanduslangusega ja sellega kaasnenud kinnisvaraturu langusega, millest tingituna on vähenenud ka kinnisvarabüroode klientide arv. Ajutine pankrotihaldur möönab, et maksejõuetuse tekkimise põhjusteks olid lisaks võlgniku poolt eelöeldule veel see, et võeti lõpuni läbimõtlemata ja põhjendamata majandusriske, üldine majanduslangus ning liiga suur võõrkapitali osa äritegevuses. Äriühingu omakapital oli juba seisuga 31.12.2007 negatiivne (miinus) 1 333 566 krooni. Lisaks eeltoodud maksejõuetuse põhjustele, ajutine haldur on arvamusel, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli võlgniku raske juhtimisviga. Osaühingu netovara vähenemine alla seaduses ettenähtud alampiiri ja pankrotiavalduse esitamisega viivitamine

tahtlikult või raske hooletuse tõttu on käsitatav raske juhtimisveana (Riigikohtu lahend nr 3-21-137-04). Osaühingu juhtkond on üle aasta viivitanud pankrotiavalduse esitamisega. Tekkinud majanduslikus olukorras ning käibe ja likviidsuse faktilise puudumise korral, püüdes äriühingu tegevust võõrkapitali toel jätkata, oleks pidanud juhtkond mõistma, et antud olukorrast ei ole võimalik välja tulla ning kiiremas korras esitama pankrotiavalduse äriühingu pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Ajal, kui osaühing oli juba maksejõuetu, võttis ta ikkagi endale täiendavaid kohustusi, mida ta ei suutnud täita. Kahju tekitamise võlausaldajatele oleks saanud ära hoida, kui juhtkond oleks õigel ajal temale seadusega pandud kohustusi täitnud. Võlgnik oli faktiliselt maksejõuetu juba 31.12.2007 seisuga. Suutmata ettevõtet tervendada, süvenesid võlgnevus ja kahjum. Ajutine haldur on veendunud, et võlgnik on maksejõuetu, kuna ta ei suuda ja seega ei kavatse rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema vara, majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kohus leiab, et ajutine haldur on tuvastanud, et äriühing oli sisuliselt maksejõuetu juba 2007. majandusaasta lõppedes, äriühingu omakapital seisuga 31.12.2007 oli negatiivne (miinus) 1 333 566 krooni. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud Äriseadustiku § 171 ja 180 lg 51 sätestatud kohustusi. ÄS § 171 lg 2 p 1 kohaselt juhatus kutsub kokku osanike koosoleku kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. ÄS § 180 lg 51 järgi kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohus leiab, et ajutises pankrotimenetluses on tuvastatud, et äriühingu juhatuse liige ei esitanud õigeaegselt pankrotiavaldust. Esialgsete andmete kohaselt võib maksejõuetuse tekke põhjuseks olla raske juhtimisviga. Kohtu hinnangul tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga ning vara tagasivõitmise võimalused. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 14 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 9 100 krooni ning tehtud vajalikeks kulutuste katteks 144 krooni. Võlgnik nõustus kohtuistungil pankrotimenetluse kulude kandmisega. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (Justiitsministri 18. detsembri 2003. a määrus nr 71) § 1 lg 7 ja § 2 lg 7 ning TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult A Liivandi kasuks välja mõistmisele ajutise halduri tasu 9 100.00 krooni ning tehtud vajalikeks kulutuste katteks 144.00 krooni. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.