2-06-23024/10 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Esitatud hagiavalduse asjaolud ja nõuded 29.08.2006 esitas hageja GG hagiavalduse kostja OÜ E (endine AS E) vastu võlakohustuse täitmiseks ja hageja palus kostjalt välja mõista summa 530 000 krooni, millest on põhivõlgnevus 197 754,92 krooni ja viivis 332 246,08 krooni ning menetluskulud jätta kostja kanda. Esitatud hagiavalduse kohaselt olid poolte vahel alates 2003 ärisuhted, mille kohaselt hageja kostja tellimusel hankis ja müüs kostjale kaupa laevade varustamiseks ning tasumise tingimused on poolte poolt kokkulepitud ja kostjale teada, kuna igas arves (invoice) on kirjas, et tasumine toimub 30 päeva jooksul ning arve tasumisega viivitamisel arvestatakse viivist 0,5% tasumata arvest iga viivitatud päeva eest. Hageja osutas kostjale teenuseid ajavahemikul 24.01.2005-01.12.2005.a. 53 korda ning osa teenustest (12 arvet) on kostjal täielikult või osaliselt tasumata. Põhivõlasumma on kostja poolt kinnitatud Saldo kinnitusega ja moodustas seisuga 01.01.2006.a. summas 197 754,92 krooni. Kostja poolt pole tasutud põhivõlgnevust järgmiselt: 1) 24.01.2005 arve nr 63/tech summas 191 872,69 krooni, tasutud 168 402,95 krooni 2) 24.03.2005 arve nr M/35 summas 1 439,49 krooni, tasumata 3) 25.03.2005 arve nr D/185 summas 11 123,48 krooni, tasumata 4) 04.04.2005 arve nr 303/tech summas 139 618,99 krooni, tasutud 80 037,84 krooni 5) 06.04.2005 arve nr M/38 summas 1 215,74 krooni, tasumata 6) 02.05.2005 arve nr 291 summas 117 516,03 krooni, tasutud 62 752,88 krooni 7) 02.05.2005 arve nr D/291 summas 11 176,99 krooni, tasumata 8) 02.05.2005 arve nr T/291 summas 1 173,34 krooni, tasumata 9) 20.07.2005 arve nr 657/tech summas 4 528,13 krooni, tasumata 10) 20.07.2005 arve nr 658/tech summas 24 627,75 krooni, tasumata 11) 07.09.2005 arve nr 824/tech summas 1 283,02 krooni, tasumata 12) 01.12.2005 arve nr 1121/tech summas 3 372,94 krooni, tasumata Kokku on põhivõlgnevus 197 754,92 krooni. Hageja on arvestanud viivist õigeaegselt tasumata summadelt 1 036 315,80 krooni, sealhulgas viivis põhivõlast summas 393 030,38 krooni. Tulenevalt heast usust vähendab hageja viiviseid 332 246,08 kroonini. Hageja esitas kohtule nõuet tõendavad dokumentaalsed tõendid. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et hagi on alusetu ja põhjendamata. Kostja väitel hageja ei ole märkinud, milles seisnes poolte koostöö ja poolte koostöö katkemise põhjuseks oli hageja hea äritavaga vastuolus olev, ebaõiglane ja arusaamatu käitumine kostja suhtes. Poolte vahel ei ole sõlmitud lepingut, millega muu hulgas oleks kokku lepitud viivise suurus, seega arvetel viivise suuruse näitamine, ei tähenda, et kostja on kohustatud tasuma viivist. Seega viivise sätestamine arvel ei too kostjale õiguslikke tagajärgi ja viivisenõue on õigustühine algusest peale ning viivise arvestusmetoodika on ebaõige. Kostja möönab, et kostjal on võlgnevus hageja ees, kuid mitte summas 197 754,92 krooni, vaid hüpoteetiliselt 58 136,09 krooni. Võlgnevus tuleneb sellest, et hageja tarnis hageja poolt näidatud laeva jaoks seadmeid, kuid seadmete ekspluatatsiooni käigus ilmnes, et tarnitud seadmete puhul on tegemist praagiga. Seega on hageja kohustatud hüvitama tekitatud kahju. Kuna hageja tekitatud kahju ei hüvitanud, jättis kostja hagejale tasumata hageja poolt esitatud arved.

Kostja OÜ E vastuhagi hageja AS GG vastu tekitatud kahju summas 539 084,67 krooni saamiseks. Vastuhagi nõue ja asjaolud 06.09.2007 kohtuistungil esitas kostja OÜ E vastuhagi hageja AS GG vastu, tekitatud kahju 539 084,67 krooni saamiseks. Kostja esitatud vastuhagi kohaselt 19.12.2004 koostas hageja kostjale arve nr 972/TECH, milles olid nr 37 ja nr 38 all märgitud hammasrattad, millised kostja soovis paigaldada laevale nimega SKIF. Arves nr 37 märgitud hammasratas (nr 0075A/0075B) maksis 7990 Eurot ehk 124 963,60 krooni ning arves nr 38 märgitud hammasratas (nr 0078) 4230 Eurot ehk 66 157,20 krooni. Kostja tasus hagejale hammasrataste kohaletoimetamise eest sihtkohta 50 809,89 krooni ning hammasrataste vahetuse eest K tehasele 5502 USD ehk 66 000 krooni. Peale hammasrataste vahetust 2005 veebruaris asus laev SKIF merel sõitma ja tellimusi täitma. 21.07.2005 purunes laeval SKIF hagejalt ostetud ja tehases paigaldatud ühe hammasratta hambad (12 hammast olid täiesti purunenud ning 3 hammast oli mõranemise tunnustega), mille tagajärjel murdus katki laeva mootori pöörete regulaatori ajami korpus. Kuna hammasratta hambad purunesid, siis ei saanud enam seda hammasratast kasutada mehhanismina laeva mootoris ja see tuli vahetada. Hammasratta purunemise jäljed viitasid sellele, et tegemist on praagiga ning hammaste purunemine toimus metalli halva kvaliteedi tõttu. Seoses hammasratta purunemisega ei saanud laev jätkata reisi ning oli sunnitud triivima alates 21.07.2005 – 23.07.2005, millal vahetati välja purunenud hammasratas tagavarahammasrattaga. Laeva mootori pöörete regulaatori ajamit meeskond parandada ei saanud, kuid kohapeal teostatud remondi tulemusel võis mehhaanik ise reguleerida ajami tööd. Peale remonti jätkas laev reisi. 03.09.2005 kostja teatas kirjalikult hagejale hammasratta hammaste purunemisest, mis sisuliselt tähendas garantiiaja jooksul pretensiooni esitamist. Hageja pretensiooni ei rahuldanud. 22.02.2006 tuvastas laeva meeskond laeva korralisel ülevaatamisel Pashahese sadamas (Hispaanias) teise hagejalt ostetud ja tehases paigaldatud hammasratta ühe hamba purunemise. 23.02.2006 – 27.02.2006 teostas laeva meeskond sadamas hammasratta vahetuse laeval olnud tagavarahammasrattaga ja peale seda jätkas reisi. Hammasratta purunemise jäljed andsid alust arvata, et tegemist on praagiga ning hamba purunemine toimus metalli halva kvaliteedi tõttu. 27.02.2006 teatas kostja hagejale teise hammasratta purunemisest, kuid hageja nõuetekohaselt ei reageerinud pretensioonile ja venitas sellele vastamisega. Seoses hammasrataste purunemisega tellis kostja Tallinna Tehnikaülikoolilt ekspertiisi ja Tallinna Tehnikaülikooli 14.05.2007 ekspertiisiakti kohaselt hageja poolt müüdud hammasrattad olid halva kvaliteediga ning tegemist oli ilmselge praagiga, mille eest vastutab varaliselt hageja müüjana kostja kui ostja ees. Ekspertiisi teostamise eest esitati kostjale arve nr MA702563 summas 7080 krooni. Eeltoodud asjaolude esinemisega tekkis kostjal kahju, mille eest vastutab hageja. Septembris 2006 valmistati 2 uut hammasratast ja laeva mootori pöörete regulaatori ajami korpus ettevõttes K (St. Petrsburg, Venemaa) hinnaga 29 200 USD ehk 380 008,80 krooni, mis 05.09.2007 on ettevõttele K ära makstud. Seega, kuna hageja ei asendanud mõistliku aja jooksul 2 ebakvaliteetset hammasratast ja laeva mootori pöörete regulaatori purunenud ajami korpust uutega, tekkis kostjal varaline kahju 380 008,80 krooni. Peale hammasrataste ja laeva mootori pöörete regulaatori ajami korpus valmimist ja saabumist Tallinnasse oli vaja need toimetada Bilbaosse Hispaanias, milleks kostja kasutas AS-i VIM Agentuur teenuseid, kes toimetas need Hispaaniasse, mille kohta esitas kostjale 04.10.2006 arve nr F272-06/E summas 45 975,15 krooni. Seega tekkis kostjal varaline kahju 45 975,15 krooni. Ettevõttes K valmistatud hammasrataste ja laeva mootori pöörete regulaatori ajami korpuse paigaldamise ja sellega seonduvate laeva remonttööde läbiviimiseks leppis kostja kokku

ettevõttega BSD-E LTD, kes teostas ajavahemikul 07.10.2006 – 13.10.2006 remonttööd ja esitas selle kohta 23.10.2006 arve nr 000247/06 summas 4898 Eurot ehk 76 604,72 krooni, samuti tuli kostjal katta ka reisikulud, kaks lennupilet marsruudil Bilbao-London-Moskva, mille kohta esitati arved nr 264013-01 ja 264159-01 summades 16 444 krooni ja 12 972 krooni, kokku 29416 krooni. Eeltoodu alusel tekkis kostjal varaline kahju kokku summas 539 084,67 krooni, mille on tekitanud hageja. Vastuhagis sisalduv kostja nõue on suunatud tasaarveldamisele hageja hagis toodud nõudega. Tulenevalt hageja vastusest kostja vastuhagile, märgib kostja, et tellitud varuosade saabumisel Tallinnasse ei olnud laev SKIF Eesti Vabariigis ning seega anti varuosad üle laevale Rapla eesmärgiga üle anda vaidlusalused varuosad edasi laevale SKIF. Hageja tegi esialgu arve laevale SKIF, kuid kuna laev ei asunud Eestis, tegi ta arve ümber laevale Rapla, tühistades samaaegselt varasema arve. Samuti nähtub 18.11.2005 hageja poolt koostatud sürvejeri aruandest, et hammasrattad tarniti ja müüdi laeva SKIF jaoks. Hageja oli teadlik hammasrataste purunemisest ja purunemise põhjusest. Pooled leppisid kokku, et pöörduvad asjatundja OÜ TKS poole sooviga tuvastada hammasrataste purunemise põhjus. 06.12.2005 OÜ TKS arvamuse kohaselt olid hammasrattad tootmisdefektiga. Kostja ei ole saanud kindlustushüvitist, kuna hageja, olles kindlustusseltsi Ingosstrah’i esindaja, tegi kõik endast sõltuva, (koostas sürvejeri aruande), et kostja ei saaks kindlustushüvitist. Kui kostja saanuks kindlustushüvitise, siis pöördunuks kindlustusfirma Ingosstrah hageja vastu nõudega hüvitada välj stud hüvitus. Hageja võttis aruandega omaks, et taastamisremondi maksumus moodustab koos vajalike varuosadega mitte vähem kui 36 000 EUR-i. Ingosstrah pidi katma kindlustuslepingu tingimuste kohaselt vaid need kulud, mis ületasid vastutuse summas 30 000 USD ja 40 000 USD, kuid kahjustuste maksumus ja varuosad ei ületanud nimetatud summasid. Samuti ei ole kostjal mingeid suhted GG MS’iga. Hageja vastuväited vastuhagile Hageja AS GGkostja OÜ E vastuhagi ei tunnista ning leiab, et see on alusetu ja põhjendamata. Hageja vastuväite kohaselt vastuhagile koostas ta 19.12.2004 kostjale arve nr 972/TECH, milles olid nr 37 ja nr 38 all märgitud hammasrattad laevale nimega SKIF. Kuid esitatud arvest nähtub, et hammasrattad väljastati laevale Rapla, mis annab alust arvata, et edaspidi kostja paigaldas valed või muud hammasrattad laevale SKIF. Samuti oli kostja kohustatud juhindudes VÕS § 219 lg 1 ja 220 lg.1 ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma ning teavitama hagejat mõistliku aja jooksul pärast seda, kui sai asja lepingutingimustele mittevastavusest teada või pidi teada saama ja kirjeldama täpselt juhtunut. Kostja ei ole esitanud dokumente, mis annaks alust arvata, et kostja on täitnud seadusega ettenähtud kohustused. 03.09.2005 esitas kostja informatiivse sisuga kirja 27.07.2005 purunenud hammasrataste kohta. Nii on 04.08.2005 kindlustuskompanii esindaja poolt võetud hammasrataste murtud hammaste tükid analüüsi teostamiseks. Nimetatud faktist nähtub, et kostja ei ole jälginud seadusest tulenevat mõistlikku aega, on vaid informatsioon selle kohta, et nagu toimus kindlustusjuhtum. Juhul, kui kindlustusfirma poolt oleks leidnud kinnitust, et hammasrataste kvaliteet polnud nõuetele vastav ja sellel põhjusel oleks toimunud purunemine, siis kindlustusfirma Ingosstrah hüvitanuks kostjale kahju terves ulatuses ja edaspidi oleks esitanud regressi korras nõude süüdiolevale isikule. Kuna kindlustusfirma nõuet ei ole esitanud, vaid on kostja enda nõue, siis on alust arvata, et kindlustusfirma ei ole hüvitist maksnud, kuna polnud avastanud hammasratta defekti. Seega võib järeldada, et hammasrataste purunemise põhjuseks võisid olla üld-mehhanismi vale paigaldamine või ekspluateerimine. Oluline on asjaolu, et hammasrattad paigaldati K laevaremondi tehases ning remonttööd teostati laevaregistri esindaja järelevalve all. Hammasrattad olid sertifitseeritud ja vastasid kvaliteedile, kui

Kohtuotsuse põhjendused Hageja jäi kohtuistungil esitatud haginõude juurde ja vaidles hagile täies ulatuses vastu ning kostja vaidles hagile vastu kirjalikult esitatud motiividel ja palus vastuhagi nõude rahuldada. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, uurinud asjas kohtule esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et AS-i GG hagi OÜ-u E vastu tuleb rahuldada osaliselt ning OÜ-u E vastuhagi AS-i GG vastu tuleb jätta rahuldamata. Hageja GG esitas kohtule hagiavalduse kostja OÜ E (endine AS E) vastu võlakohustuse täitmiseks ja hageja palus kostjalt välja mõista summa 530 000 krooni, millest põhivõlgnevus on 197 754,92 krooni ja viivis 332 246,08 krooni. Pooltevahelise lepingu kohaselt hageja hankis kostja tellimusel ja müüs kostjale kaupa laevade varustamiseks. Tasumise tingimused olid poolte vahel kokku lepitud ja kostjal teada. Hageja osutas ajavahemikul 24.01.2005-01.12.2005 kostjale teenuseid 53 korda ja osa teenustest (12 arvet) on kostjal täielikult või osaliselt tasumata. Põhivõlasumma on kostja poolt kinnitatud saldo kinnitusega ja moodustas seisuga 01.01.2006 summas 197 754,92 krooni. Hageja on arvestanud viivist õigeaegselt tasumata summadelt 1 036 315,80 krooni, sealhulgas viivis põhivõlast summas 393 030,38 krooni. Tulenevalt heast usust vähendab hageja viivise nõuet summani 332 246,08 krooni. Kostja hagi ei tunnista selle alusetuse ja põhjendamatuse tõttu. Poolte vahel ei ole sõlmitud lepingut, millega oleks kokku lepitud viivise suurus. Arvetel viivise suuruse näitamine ei tähenda kostja kohustust viivist tasuda. Kostja möönab, et tal on võlgnevus hageja ees, kuid mitte 197 754,92 krooni, vaid hüpoteetiliselt 58 136,09 krooni, mis tuleneb sellest, et hageja tarnis hageja poolt näidatud laeva jaoks seadmeid, kuid seadmete ekspluatatsiooni käigus ilmnes, et nende puhul on tegemist praagiga. Seega on hageja kohustatud hüvitama tekitatud kahju ja kuna hageja kahju ei hüvitanud, jättis kostja hageja esitatud arved hagejale tasumata.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Hageja esitas haginõude tõendamiseks kostja poolt tasumata arved (tlk. 9-23), kostja saldo kinnituse tema võlgnevuse summas 197 754,92 krooni kohta (tlk.8), põhivõla 197 754,92 krooni arvestuse (tlk. 24) ja viiviste arvestused (tlk. 25-27, I.köide). VÕS § 82 sätestatu kohaselt tuleb kohustused täita tähtaegselt. Kõikide hageja esitatud arvete tasumise tähtaeg oli 30 päeva arve esitamisest, seega tulnuks kostjal VÕS § 82 lg. 2 kohaselt oma kohustus eelnimetatud tähtaja jooksul täita. Kostja 12 arve osas kokku summas 197 754,92 krooni makse tasumist tähtaegselt ei täitnud. Nimetatud asjaolu on kostja 01.01.2006 saldo kinnitusega ise ka kinnitanud, kuigi hilisemalt kostja väidab võlgnevuse summa olevat olulisemalt väiksema ning võlgnevus tekkis hoopis hageja enda süül seoses laeva SKIF mootori jaoks mittekvaliteetsete hammasrataste tarnimisega ja hilisemalt uute hammasratastega tellimisega teiselt ettevõtjalt ning kulukate remonttööde tegemisega seoses mittekvaliteetsete hammasrataste väljavahetamisega. Kostja ei ole tõendanud oma võlgnevuse 197 754,92 krooni tasumist hagejale ega selle tasumist tähtaegselt, vaid on ise 01.01.2006 saldo kinnitusega kinnitanud selle olemasolu ja seisu peale kõigi arvete täitmistähtaja möödumist. Samuti ei ole kostja esitanud kohtule raamatupidamis- ja pangadokumente, milledest nähtuvalt on kostja tasunud hageja poolt märgitud arved õigeaegselt ja täies ulatuses. Seega kohus leiab, et kostja põhivõlg hagejale, s.t. tasumata arved summas 197 754,92 krooni, on tõendatud ja kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kuna kostja oma põhivõlgnevust summas 197 754,92 krooni (12 arvet) ei maksnud määratud tähtaegadel ja kohustus oli seega muutunud sissenõutavaks, siis tulenevalt VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja esitas kohtule sissenõutavaks muutunud tasumata arvete (põhivõla) summas 197 754,92 viivise arvestused, mille kohaselt viivise summa tasumata arvetest 15.08.2006 seisuga on 393 030,38 krooni ja üldviivise summa on 1 036 315,80 krooni (tlk.25-27, I. köide). Kostja vaidles viivise nõudele vastu põhjendusel, et poolte vahel ei ole sõlmitud lepingut, millega oleks kokku lepitud viivise suurus ja arvetel viivise suuruse näitamine ei tähenda, et kostja on kohustatud tasuma viivist ning viivise sätestamine arvel ei too kostjale õiguslikke tagajärgi, viivise nõue on õigustühine algusest peale ja viivise arvestusmetoodika on ebaõige. Kostja esiteks ei tunnista üldse viivise nõude õigust temapoolsete rahaliste kohustuste täitmata jätmisel või osalisel täitmisel ja teiseks ei põhjenda, milles seisneb viivise arvestusmetoodika ebaõigsus. Viivist saab nõuda vaid rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel ja viivisenõude eelduseks on, et rahaline kohustus oleks sissenõutav. Riigikohus on leidnud, et seadusest tuleneva viivisenõude mõte on esmajoones lihtsustada võlausaldajal raha maksmisega viivitamisest tekkiva ja ka üldiselt hüvitatava kahju suuruse arvestamist (Riigikohtu lahend 3-2-1-132-04). Viivis väljendab minimaalset eeldatavat kahju hüvitamise nõuet, mida võib raha maksmisega viivitamise korral alati nõuda, sõltumata tegelikust kahjust. Eeltoodust tulenevalt kostja vastuväide, et viivise suurus ei ole poolte vahel kokku lepitud, ei ole asjakohane ja on vastuolus VÕS § 113 sätestatuga. Hageja on esitanud viivise nõude summas 332 246,08 krooni, seega oluliselt suuremas ulatuses kui on hageja põhivõla nõue (197 754,92 krooni). VÕS § 6 sätestab hea usu põhimõtte, mille kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Nimetatud normi sisuks on heas usus käitumise kohustus kui üldnorm ja kui õiguse üldpõhimõte. Hea usu põhimõte õiguse normina on võlaõiguse kõige kõrgem norm. Kohustuste täitmisel peavad võlasuhte pooled lähtuma hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Tuginedes hea usu põhimõttele, asub kohus seisukohale, et põhjendatud on hageja viivise nõue põhivõlaga samas ulatuses, s.t. 197 754,92 krooni välja mõistmine kostjalt hageja kasuks. Hageja ei ole kohtule tõendanud

nimetatud summast suurema kahju tekkimist temale. Seega kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis summas 197 754,92 krooni. Eeltoodust lähtudes tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 197 754,92 krooni ja viivis summas 197 754,92 krooni, kokku 395 509,84 krooni. 06.09.2007 esitas kostja OÜ E vastuhagi hageja AS GG vastu, tekitatud kahju 539 084,67 krooni saamiseks. Kostja vastuhagi kohaselt sai ta hagejalt 19.12.2004 arve nr 972/TECH alusel nr. 37 ja nr 38 all märgitud hammasrattad (nr 0075A/0075B) hinnaga 7990 Eurot ehk 124 963,60 krooni ja (nr 0078) 4230 Eurot ehk 66 157,20 krooni, millised kostja soovis paigaldada laevale nimega SKIF. Kostja tasus hagejale hammasrataste kohaletoimetamise eest sihtkohta 50 809,89 krooni ja hammasrataste vahetuse eest K tehasele 5502 USD ehk 66 000 krooni. Nimetatud hammasrattad olid laeva SKIF mootorile paigutatud remondi ajal K Laevaremondi-tehases. Laev väljus remondist 10.02.2005 (tlk 95, I. köide). 21.07.2005 purunes laeval SKIF hagejalt ostetud ja tehases paigaldatud ühe hammasratta hambad (12 hammast olid purunenud ja 3 hammast oli mõranemise tunnustega), mille tagajärjel murdus katki laeva mootori pöörete regulaatori ajami korpus. Hammasratta purunemise jäljed viitasid, et tegemist on praagiga ning hammaste purunemine toimus metalli halva kvaliteedi tõttu. 21.07.2005 – 23.07.2005 vahetati välja purunenud hammasratas tagavarahammasratta vastu. Laeva mootori pöörete regulaatori ajamit meeskond parandada ei saanud, kuid kohapealse remondi tulemusel võis mehhaanik ise reguleerida ajami tööd ja peale remonti jätkas laev reisi. 03.09.2005 teatas kostja kirjalikult hagejale hammasratta hammaste purunemisest, mis sisuliselt tähendas pretensiooni esitamist garantiiaja jooksul. Hageja pretensiooni ei rahuldanud. 22.02.2006 tuvastas laeva meeskond laeva korralisel ülevaatusel Pashahese sadamas (Hispaanias) teise hagejalt ostetud ja tehases paigaldatud hammasratta ühe hamba purunemise. 23.02.2006– 27.02.2006 teostas laeva meeskond hammasratta vahetuse laeval olnud tagavara-hammasratta vastu ja seejärel laev jätkas reisi. Hammasratta purunemise jäljed andsid alust arvata, et tegemist on praagiga ning hamba purunemine toimus metalli halva kvaliteedi tõttu. 27.02.2006 teatas kostja hagejale teise hammasratta purunemisest, kuid hageja pretensioonile nõuetekohaselt ei reageerinud ja venitas pretensioonile vastamisega. Hammasrataste purunemisega seoses tellis kostja ekspertiisi Tallinna Tehnikaülikoolilt ja 14.05.2007 ekspertiisiakti nr 9 kohaselt olid hageja müüdud hammasrattad halva kvaliteediga ja tegemist oli ilmselge praagiga, mille eest vastutab varaliselt hageja kui müüja kostja kui ostja ees. Ekspertiisi teostamise eest esitati kostjale arve nr MA702563 summas 7080 krooni, mis on kostja kahju. 2006 septembris valmistati 2 uut hammasratast ja laeva mootori pöörete regulaatori ajami korpus ettevõttes K (St. Petrsburg, Venemaa) hinnaga 29 200 USD ehk 380 008,80 krooni, mille kostja tasus 05.09.2007. Seega tekkis kostjal varaline kahju 380 008,80 krooni, kuna hageja mõistliku aja jooksul ei asendanud kahte ebakvaliteetset hammasratast ja laeva mootori pöörete regulaatori purunenud ajami korpust uutega. Peale hammasrataste ja laeva mootori pöörete regulaatori ajami korpus valmimist ja saabumist Tallinnasse tuli need toimetada Bilbaosse Hispaanias, milleks kostja kasutas AS-i VIM Agentuur teenust (toimetas need Hispaaniasse), mille kohta esitas 04.10.2006 kostjale arve nr F272-06/E summas 45 975,15 krooni. Seega tekkis kostjal varaline kahju 45 975,15 krooni. Ettevõttes K valmistatud hammasrataste ja laeva mootori pöörete regulaatori ajami korpuse paigaldamise ja sellega seonduvate laeva remonttööde läbiviimiseks kostja leppis kokku ettevõttega BSD-E LTD, kes teostas ajavahemikul 07.10.2006–13.10.2006 remont-tööd. BSD-E

LTD esitas 23.10.2006 kostjale arve nr 000247/06 summas 4898 Eurot ehk 76 604,72 krooni. Kostjal tulid katta ka remonditööliste reisikulud, milleks ostis ta AS-ilt ATkaks lennupilet marsruudil Bilbao-London-Moskva, mille arved nr 264013-01 ja nr 264159-01 summades 16 444 krooni ja 12 972 krooni, kokku 29 416 krooni tasus kostja. Lähtudes eeltoodust tekkis kostjal varaline kahju kokku summas 539 084,67 krooni, mille on tekitanud hageja. Vastuhagis sisalduv kostja nõue on suunatud tasaarveldamisele hageja hagis toodud nõudega (tlk. 82-90, I.köide). 06.12.2005 OÜ TKS arvamuse kohaselt olid hammasrattad tootmisdefektiga. Kostja ei ole saanud kindlustushüvitist, kuna hageja, olles kindlustusseltsi Ingosstrah’i esindaja, tegi kõik endast sõltuva, koostas sürvejeri (aruande), et kostja ei saaks kindlustushüvitist, sest kui kostja saaks kindlustushüvitise, siis pöörduks kindlustusfirma hageja vastu nõudega saada tagasi välj stud hüvitis. Hageja võttis aruandega omaks, et taastamisremondi maksumus moodustab koos vajalike varuosadega mitte vähem kui 36 000 EUR-i. Ingosstrah pidi katma kindlustuslepingu tingimuste kohaselt vaid need kulud, mis ületasid vastutuse summas 30 000 USD ja 40 000 USD, kuid kahjustuste maksumus ja varuosad ei ületanud nimetatud summasid. Hageja kostja vastuhagi ei tunnista kuna see on alusetu ja põhjendamata. Hageja vastuväite kohaselt koostas ta 19.12.2004 kostjale arve nr 972/TECH, milles märgitud nr 37 ja nr 38 all olid hammasrattad laevale nimega SKIF. Esitatud arvest nähtub, et hammasrattad väljastati laevale Rapla, mis annab alust arvata, et edaspidi kostja paigaldas valed või muud hammasrattad laevale SKIF. Samuti oli kostja kohustatud juhindudes VÕS § 219 lg 1 ja 220 lg.1 ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma ning teavitama hagejat mõistliku aja jooksul pärast seda, kui sai asja lepingutingimustele mittevastavusest teada või pidi teada saama ja kirjeldama täpselt juhtunut. Kostja ei ole esitanud dokumente, mis annaks alust arvata, et ta on täitnud seadusega ettenähtud kohustused. Kui kindlustusfirma oleks kinnitanud, et hammasrataste kvaliteet ei vastanud nõuetele ja selle tõttu toimus nende purunemine, siis kindlustusfirma Ingosstrah oleks hüvitanud kostjale kahju kogu ulatuses ja edaspidi oleks esitanud regressi korras nõude süüdiolevale isikule. Kuna kindlustusfirma nõuet ei ole, vaid on kostja enda nõue, siis on alust arvata, et kindlustusfirma ei ole hüvitist maksnud, sest polnud avastanud hammasratta defekti. Seega võib järeldada, et hammasrataste purunemise põhjuseks võisid olla üldmehhanismi vale paigaldamine või ekspluateerimine. Oluline on ka asjaolu, et hammasrattad paigaldati K Laevaremondi tehases ning remont-tööd teostati laevaregistri esindaja järelevalve all. Hammasrattad olid sertifitseeritud ja vastasid kvaliteedile, kui ei oleks vastanud, ei oleks registri esindaja andnud nõusolekut laeva väljumiseks tehasest. Samas oli peamootor testitud ja on tehtud proovid, mille kohta on koostatud ka aktid. Kui kostja väitel hammasrattad ei vastanud nõuetele, siis pidi kostja juhinduma VÕS §222 lg. 1 (redaktsioon kehtiv kuni 31.12.2005) sätestatust, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Kostja selliseid nõudeid müüjale ei ole esitanud ega ole tõendanud nende esitamist. Seega kostja ei ole ka järginud seadust ega esitanud hageja vastu nõuet VÕS § 222 lg 1, 2 ja 5 alusel, vaid on ise tellinud kallimad hammasrattad kolmandalt isikult ning nüüd soovib saada hüvitist hagejalt. Antud juhul on oluline see, et hageja omas ja omab võimalusi teostada hammasrataste vahetust, juhul kui oleks õigeaegselt tuvastatud hageja süü ning kui kostja oleks täitnud seadusega ettenähtud kohustused. Lisaks märgib hageja, et asja vahetamist saab nõuda, kui asja lepingutingimustele mittevastavuse näol on tegemist olulise lepingu rikkumisega. Kostja ei ole järginud mõistlikkuse aega ja on esitanud nõude hammasrataste mittevastavusest lepingutingimustele 2,5 aastat hiljem ning on olemas vaid informatsioon, nagu oleks toimunud juhtum, mis vastaks kindlustusjuhtumile. Kostja taotles ekspertiisi tegemist alles pea kaks aastat peale hammasratta purunemist ja 14.05.2007 ekspertiisiaktist nr 9 ega selle lisadeks olevatelt fotodelt ei nähtu, et ekspertiis on tehtud just hagejalt 19.12.2004 arvega nr 972/TECH ostetud ja laeval SKIF 21.07.2005 purunenud hammasratastele, puudub sertifikaat, numbrid, kirjeldus ning fotodel on hammaste purustamise

jäljed, et puudub rida hambaid, kuid hagejale antud informatsiooni kohaselt olevat avastatud hammasratta ühe hamba murdumine (tlk. 109-116). VÕS § 217 lg 1 ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 1 asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 218 lg 1 müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Pooled on eri meelt selles, et laeva SKIF mootori kaks hammasratast, mis remondi käigus K Laevaremonditehases laeva mootorile paigaldati ja mis hiljem osutusid defektidega olevaiks, olid nimelt hageja poolt kostjale tarnitud ja müüdud laevamootori hammasrattad. Kostja väitel ei saa ta hageja poolt müüdud hammasrattaid kasutada, kuna nende halva kvaliteedi tõttu on need kasutamiskõlbmatud ning kosta ei saa neid kasutada otstarbeliselt laeva mootori mehhanismidena nende purunemise tõttu. Käesoleval juhul oli hammasrataste mittevastavus ilmnenud garantiiajal. Hageja oli kohustatud müüma kvaliteetseid hammasrattaid, kuid jättis oma kohustuse täitmata. Hageja väitel 19.12.2004 arves nr 972/TECH märgitud nr. 37 ja 38 all hammasrattad väljastati laevale Rapla, mis annab alust arvata, et kostja paigaldas valed või muud hammasrattad laevale SKIF. Vastavalt VÕS 219 lg.1 on kostja müügilepingu sõlminud oma majandus- ja kutsetegevuses, ta pidi ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma ja lg. 2 alusel, tal oli õigus asja üle vaadata asja jõudmisel sihtkohta. VÕS § 220 lg 1 kohaselt ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kostja väitel teatas ta hagejale hammasrataste halvast kvaliteedist mõistliku aja jooksul ning garantiiajal. Teatamine oli korduv ja kostja pöördus hageja poole palvega asendada vaidlusalused hammasrattad ja laeva mootori pöörete regulaatori ajami korpus uute vastu. Hageja väitel puuduvad tõendid/dokumendid, mille alusel hinnata, et kostja on täitnud seadusega ettenähtud teatamise kohustused mõistliku aja jooksul. Kostja on esitanud vaid informatiivsed kirjad hammasrataste purunemise kohta (tlk. 94-97, I. köide). Nii fikseerib kostja 03.09.2005 kirjaga laeval SKIF 27.07.2005 toimunud hammasrataste purunemist ning fakti, et 04.08.2005 kindlustuskompanii esindaja poolt võeti hammasrataste murtud hammaste tükid analüüsi teostamiseks. Kostja ei ole jälginud mingit seadusest tulenevat mõistlikku aega, vaid annab ainult informatsiooni. VÕS § 220 lg. 3 kohaselt kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Antud juhul on oluline, et kui kindlustusfirma oleks kinnitanud, et hammasrataste kvaliteet ei vastanud nõuetele ja selle põhjusel toimus purunemine, siis Ingosstrah oleks hüvitanud kostjale kahju terves ulatuses, mille oleks hiljem regressi korras süüdlaselt välja nõudnud. Kuna kostja esitas ise nõude hageja vastu, siis väidetavalt kindlustusfirma ei ole kostjale hüvitist maksnud, kuna ei avastatud hammasratta defekti. seega hammasrataste purunemise põhjuseks võisid olla üldmehhanismi vale paigaldamine või ekspluateerimine. Kostja 27.02.2006 kiri fikseerib laeval SKIF 22.02.2006 toimunud hammas-ratta ühe hamba murdmise. Hageja peab väga oluliseks fakti, et hammasrattad paigaldati K laevaremondi tehases ning remonttööd teostati laevaregistri esindaja järelevalve all. Hammasrattad olid sertifitseeritud ja vastasid kvaliteedile, kui ei oleks vastanud, ei oleks registri esindaja andnud nõusolekut laeva väljumiseks tehasest. Peamootor oli testitud ja on tehtud proovid, mille kohta on koostatud ka aktid. Hageja väitel VÕS §222 lg.1 kohaselt, kui asi ei vasta lepingutingimustele, võis kostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik. Müüja võib parandamise asemel

asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Kostja selliseid nõudeid ei ole esitanud ega ole tõendanud nende esitamist. Hageja omas ja omab võimalusi teha hammasrataste vahetust, kui on tuvastatud hageja süü ning kostja on täitnud seadusega ettenähtud kohustused. Asja vahetamist saab nõuda, kui asja lepingutingimustele mittevastavuse näol on tegemist olulise lepingu rikkumisega. Oluline on asjaolu, et hammasratta mittevastavus kostja seisukohalt on tuvastatud kostja tellitud ekspertiisiga nr 9, 14. mail 2007, seega 2,5 aastat peale hammasratta purunemist. Ekspertiisiaktist ega fotodelt ei nähtu, et ekspertiis on tehtud just hagejalt 19.12.2004 arvega nr 972/TECH ostetud ja laeval SKIF 21.07.2005 purunenud hammasrattale, puudub sertifikaat, numbrid, kirjeldus ning fotodel on hammaste purustamise jäljed. Kostja ei ole jälginud mõistlikku aega, on tegutsenud vastuolus seaduse nõuetega ning soovib saada hüvitist rahas, kuigi hageja võinuks asendada hammasrattad peale seda, kui tehniline ekspertiis on tõestanud purunemise põhjuse ja tuvastanud, et tegemist ei olnud ekspluatatsiooni rikkumisega. Kostja ei ole esitanud hageja vastu nõuet VÕS § 222 lg 1, 2 ja 5 alusel. VÕS § 223 lg 1 kohaselt müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 222 lg. 5 näeb ette, et kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist Kostja väitel hageja õigustamatult keeldus asja asendamisest ning ei teinud seda mõistliku aja jooksul. Hageja vastuväite kohaselt kostja ei ole esitanud selliseid nõudeid ja hageja ei ole keeldunud seadusega ettenähtud kohustuste täitmisest. Kostja omal algatusel tellis oluliselt kallimad hammasrattad kolmandalt isikult ning paigaldas need laevale SKIF ning soovib hagejalt saada terves ulatuses hüvitist oma kulude katteks. Laevanduses on igal laevamootori detailil oma kood, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud praktika. Koodid pannakse laevamootori tootja poolt vastavasse laevamootori kasutamis-juhendisse, milline on igal nõuetekohaselt registreeritud laeval ning need koodid on aluseks ka detailide kataloogide järgi ostmiseks ja tellimiseks. 19.12.2004 hageja tellis kostjale arve nr 972/TECH alusel nr 37 (nr 0075A/0075B) ja nr 38 (nr 0078) all märgitud hammasrattad, millised kostja soovis paigaldada laevale nimega SKIF. Eelnimetatud laevamootori hammasrattad paigaldati 2005 veebruarid K laevatehases laevale SKIF. Kostja väitel osutusid need hilisemalt mittekvaliteetseteks (üks poole aasta ja teine aasta pärast) ja tulid uute vastu välja vahetada, kuid mida vastavalt kostja taotlustele hageja ei teinud mõistliku aja jooksul. Kostja tellimusel Tallinna Tehnikaülikooli poolt teostatud ekspertiisiaktidest nr 9, 14.05.2007 (tlk.109-116, I.köide) ja nr 4, 10.02.2008 (tlk.17-20, II. köide) ei nähtu, et ekspertiisid on teostatud just hagejalt 19.12.2004 arve nr 972/TECH alusel nr 37 (0075A/0075B) ja nr 38 (0078) all märgitud hammasrataste osas, mis purunesid laeval SKIF 21.07.2005 ja 2006 veebruaris., kuna puuduvad sertifikaadid, numbrid, kirjeldused ning fotodel on hammaste purustamise jäljed. Seega leiab kohus, et eelnimetatud ekspertiisidega ei ole tõendatud, et ekspertiiside objektideks on hageja poolt kostjale tarnitud arve nr 972/TECH, 19.12.2004 alusel nr. 37 ja nr. 38 all märgitud hammasratastega ning seetõttu ei ole võimalik tuvastada põhjuslikku seost hageja süülise tegevuse ja defektsete laevamootori hammasrataste vahel, mille tulemusel vajas vastavalt remonti ka laeva mootori pöörete regulaatori ajami korpus. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Käesoleval juhul on kostja väitel tal tekkinud varaline kahju, mis ei oleks tekkinud, kui 2 hammasratast oleks olnud vajaliku ja nõuetekohase kvaliteediga. Seoses hammasrataste purunemisega murdus puruks ka laeva mootori pöörete regulaatori ajami korpus. Kostja sattus olukorda, kus oli vaja osta 2 uut hammasratast, uus laeva mootori pöörete regulaatori ajami korpus, paigaldada need laeva mootori külge, tasudes selle eest remondi ja remondimeeste

reisikulud ning kulud laeva mootori detailide toimetamise eest remonditööde teostamise sihtkohta. Seoses eeltooduga tekkis kostjal kahju kokku 539 084,67 krooni (milleks on: ettevõttes K tehtud laeva mootori pöörete regulaatori ajami korpus ja 2 uut hammasratast kokku summas 29 200 USD dollarit ehk 380 008,80 krooni + eelnimetatud esemete toimetamine BH AS-i VIM Agentuuri kaudu summas 45 975,15 krooni + remonttööde teostamise tasu BSD-E LTD poolt summas 76 604,72 krooni + BSD-E LTD spetsialistide reisikulud –Venemaa-Hispaania-Venemaa kokku summas 29 416 krooni + ekspertiisi tasu summas 7080 krooni). Peale nimetatud toimingute tegemist on kostja olukorras, mis on võimalikult lähedane olukorrale, kui ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja esitas tõenditena arve nr 972/TECH kostja 06.09.2007 ja teade hagejale hammasrataste koodiga 007A/007B ja 0078 purunemise ja osalise murdumise kohta, 27.02.2006 kostja teade hagejale hammasratta (0078) ühe hamba murdumise kohta, tõendid hammasrataste valmistamise kohta K ’i tehases, VIM Agentuuri AS arve nr F272-06/E summas 45975,15 krooni, teostatud tööde akti ja BSD-E LTD arved, Tallinna Tehnikaülikooliekspertiisiakti nr 9, 14.05.2007 ja arve nr. MA702563, 30.05.2007 koos maksekorraldusega (tlk. 91-118, I köide). Kostja on tõendanud arvukate dokumentidega oma kulutusi seoses laeval SKIF 2005 juulis ja 2006 veebruaris toimunud laevamootori hammasrataste purunemistega, uute hammasrataste tellimisega, nende vahetamisega ning laevamootori remondiga kuid kostja ei ole esitatud tõenditega tõendanud, et ülalnimetatud kulutused on põhjuslikus seoses hageja süülise käitumisega hageja poolt 19.12.2004 arve nr 972/TECH alusel nr 37 (nr 0075A/0075B) ja nr 38 (nr 0078) all märgitud hammasrataste tarnimisega kostjale. Kohus uurides esitatud tõendeid ja dokumente kogumis, leiab, et kostja esitatud vastuhagis hageja vastu tekitatud kahju saamise nõudes, kostja ei ole tõendanud hageja süülist käitumist ega selle põhjuslikku seost defektsete laevamootori hammasrataste tarnimisel kostja laevale SKIF, misjärel kostjal tekkisid kulutused (kahju) summas 539 084,67 krooni. Kohus nõustub hageja esitatud vastuväidetega vastuhagile, mida enam ei korda. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja OÜ E vastuhagi hageja AS GGvastu tekitatud kahju summas 539 084,67 krooni saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt ja jättis vastuhagi rahuldamata, siis tuleb AS-i GGesitatud hagis OÜ-u E vastu jätta menetluskulud 25% tema enda kanda ja 75 % OÜ-lt E kanda ning OÜ E esitatud vastuhagis AS-i GGvastu jätta kõik menetluskulud OÜ E kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Taimi Kollom Kohtunik