Tsiviilasi nr.2-09-2565/21
Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja teatavaks tegemine 25. mai 2009, kohtukantselei kaudu tsiviilasi ASS hagi KK’i vastu 2 442.27 krooni väljamõistmises, viivitusintresside nõudes ja menetluskulude hüvitamises tsiviilasja hind - 2 442.27 krooni hageja ASS(end. AS H), reg. XXX asub XXX, menetluses osales volitatud esindaja, A Suuder kostja KK (end. P), i.k. XXX, elab XXX,
menetluses osales isiklikult
viimane kohtuistung 20.aprill 2009 Kentmanni kohtumaja asjaolud OÜD(müüja), KK (ostja) ja ASS sõlmisid järelmaksuga müügilepingu , millega müüja andis kostjale üle fotoaparaadi COOLPLIX XL3S, mälukaardiga SD1024 HAMA. Kaup on ostjale üle antud müügilepingu sõlmimise päeval. Tehingut finantseeris hageja tasudes müüjale ostuhinna; kostja kohustus hüvitama hagejale ostuhinna järelmaksuga, s.o. tegema makseid kokkulepitud maksegraafiku järgi. Hageja on 19.juunil 2007 teatanud kostjale kujunenud võlgnevusest ning selgitanud lepingu rikkumise tagajärgi. Samas on hoiatatud kostjat lepingu ülesütlemise võimalikkusega. Hageja esitas 12.mail 2008 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis jäi 17.detsembril 2009 rahuldamata põhjusel, et kostjale ei saanud makseettepanekut kätte toimetada. hageja nõue ja olulisemad väited
Hageja esitas 22.jaanuaril 2009 Harju Maakohtule hagi kostjalt 2 442.27 krooni väljamõistmises, viivitusintresside tasumise kohustuse tuvastamises ja menetluskulude hüvitamises. Hageja väidab, et kostja võlgneb hagejale ostuhinna 2 267.01 krooni, intressidena 125.26 krooni ja kohustuse rikkumisega põhjustatud kulu hüvitamiseks 50 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt viivitusintress seadusjärgse viivitusintressi määras põhinõudest, s.o. 2 317.01 krooni alates hagi esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Hageja väidab, et • kostja ei täitnud maksekohustust kokkulepitud viisil jättes maksegraafikus ettenähtud maksed alates 15.aprillist 2007 tasumata. • vaatamata hageja pretensioonile ei tasunud kostja tekkinud võlgnevust. • ütles lepingu 15.augustil 2007 üles. kostja seisukoht ja olulisemad väited Kostja tunnistab hagi osaliselt, s.o. põhivõlgnevuse nõudes summas 2 267.01 krooni. Kostja möönab, et ostuhind on osaliselt tasumata. Kostja väidab, et ei ole lepingu ülesütlemise teadet saanud; samas möönab, et ülesütlemine lõpetas lepingu. Hagejal puudub leppetrahvi/kulu hüvitamise nõudeõigus. Hageja hinnakirja temale tutvustatud ei ole. kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused, kohaldamisele kuuluvad õigusaktid Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p. 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. Pooltel ei ole vaidlust lepingu sõlmimise üle. Hageja on tasunud kostja eest müügilepingus ettenähtud ostuhinna ning nõuab kostja poolt ostuhinna hüvitamist ja intressi tasumist. VÕS § 76 lg. 1 järgi tuleb kohustus täita nõuetekohaselt; VÕS § 101 lg. 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Pooltel ei ole vaidlust kostja võlgnevuses summas 2 267.01 krooni. Hageja nõue põhineb lepingul ja tuleb rahuldada. Hageja nõuab kostjalt kokkulepitud intressi tasumist summas 125.26 krooni, mis vastab kokkulepitud intressi määrale arvestatuna võlgnevuse tekkimisest kuni lepingu ülesütlemiseni (15.04.2007 kuni 15.07.2007). Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et leping on üles öeldud. Hageja intressinõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja nõuab kostjalt 50 krooni kahju/kulu hüvitamiseks. Hageja selgitas kohtus, et lepingu ülesütlemise teate saatmine hagejale maksab hageja hinnakirja järgi 50 krooni. Kostja väidab, et ei ole hageja nimetatud teadet saanud. Lepingu sõlmimisel temale hinnakirja ei tutvustatud. Pooled ei ole sõlminud kokkulepet kirjavahetusele tasu kehtestamises. VÕS § 37 järgi loetakse tüüptingimused lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või selle sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel poolel oli võimalus nende sisust teada saada.
Pooled on lepingu sõlmimisel kokku leppinud, et lepingu osaks on müügileping, maksegraafik, lepingu üldtingimused ja kõik muud lepingu lisad (lepingu p. 11). Osundatud loetelus ei ole märgitud hageja hinnakirja. Hageja ei ole kohtule esitanud mingeid tõendeid, millest saaks järeldada, et kostja pidi tarbijana kahtlusteta aru saama, et hageja teenustasu hinnakiri on lepingu osaks. Seega ei ole pooled kirjavahetusele ettenähtud tasus (hageja sõnastuses ka leppetrahvis) kokku leppinud; hageja hinnakiri ei ole lepingu osaks muutunud ning sellel põhinev nõue tuleb jätta rahuldamata. Kohus märgib, et hageja ei ole ka tõendanud kirja saatmist kostjale. Kohtul puudub alus eeldada, et lepingu partnerite omavaheline suhtlus on hinnatav kahjuna. Hageja nõuab kostjalt viivitusintressi seadusjärgse viivitusintressi määras (seadusjärgne intress + 7% aastas) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja viivitusintresside nõue on kooskõlas seadusega ja tuleb rahuldada. Kohus märgib seejuures, et viivitusintressi arvestamise aluseks ei ole põhinõude summa hagi esitamise ajal, vaid selle tasumata osa viivitusse langemise ajal. otsuse täitmise kord ja tähtaeg Kostja esitas taotluse TsMS § 445 alusel otsuse täitmise viisi määramiseks. Kostja palus ajatada kohustuse täitmine ning määrata maksegraafik igakuise maksega summas 500 krooni. Kostja selgitas, et tema sissetulek on 6 520 krooni, millest eluasemele kulub ca 1 800 krooni. Lisaks igapäevase tarbimise kuludele lasub tal kohustus maksta pangalaenu 2 000 krooni kuus. Kohus arvestab otsuse täitmise viisi määramisel kostja esile toodud asjaolusid ning kohustuse sisu ning peab kostja taotlust põhjendatuks. menetluskulud Hageja on 21.jaanuari 2009 maksekorraldusega 25105 tasunud hagi esitamise eest ettenähtud riigilõivu 1 000 krooni. Hageja on 9.mai 2008 maksekorraldusega 23343 tasunud maksekäsu kiirmenetluses ettenähtud riigilõivu 250 krooni, mis on TsMS § 144 p. 7 järgi hageja menetluskuluks. Kohus arvestab menetluskulude jaotuse määramisel asjaoluga, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt; samuti asjaoluga, et hageja ei nõustunud kohtumenetluses pakutud kompromissiga, mis on samas suurusjärgus otsusega rahuldatud nõude osaga. Kohus jätab hageja kanda riigilõivust osa, mille saanuks riigituludest kompromissi korral tagasi. TsMS § 405 lg. 1 p. 3 järgi võib kohus lihtmenetluses näha menetlust lõpetavas lahendis ette ka menetluskulude rahalise suuruse. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 163 lg. 2; 405; 434-436; 438439; 441-442; 452-453; 455; 632 lg. 1 ja VÕS §-st kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada osaliselt.
Mõista välja KK’ilt aktsiaseltsi Swedbank kasuks 2 392.27 krooni, s.h. 2 267.01 krooni põhikohustusena ostuhinna katteks ja 125.26 intressidena. Jätta rahuldamata väljamõistmises.
aktsiaseltsi
Swedbank
hagi
KK’i
vastu
50 krooni
Jätta menetluskuludest 500 krooni hageja kanda ja 750 krooni kostja kanda. Määrata otsuse täitmise viis järjekorras, põhikohustus, intressid ja menetluskulude hüvitus ning ajatada otsuse täitmine järgmise maksegraafikuga: 15.juuni 2009 - 500 krooni, 15.juuli 2009 - 500 krooni, 15.august 2009 - 500 krooni, 15.september 2009 - 500 krooni, 15.oktoober 2009 - 500 (s.h. 267 krooni põhikohustusena) krooni, 15.november 2009 - 642 krooni. Tuvastada KK’i kohustus tasuda ASS maksegraafikus ettenähtud põhikohustuse maksetega viivitamise korral viivitusintressi seadusjärgse viivitusintressi määras (VÕS § 94 + 7% aastas). Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Lihtmenetluses tehtud kohtuotsusele ei ole apellatsioonkaebuse esitamine lubatud. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.