Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-08-65916 kostjalt välja mõista tagastamata krediidisumma 84 401,96 krooni; sissenõutavaks muutunud tasumata intress 14 134,92 krooni; leppetrahv 23 521,84 krooni; sissenõutavaks muutunud viivis 14 712,39 krooni ning alates 06.10.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 24,18% tagastamata krediidisummalt aastas. 04.03.2009.a. toimunud kohtuistungil hageja loobub leppetrahvi nõudest ja hageja nõue kostja vastu on põhivõlgnevus 74 273,87 krooni; intressinõue 14 134,92 krooni; viivise nõue 14 712,39 krooni. Kokku on hageja nõue kostja vastu 103 121,18 krooni ning ülejäänud osa nõue on vastavalt hagiavaldusele p 3. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja võttis 22.04.2009.a. toimunud kohtuistungil hagi õigeks summas 103 121,18 krooni. Kostja hagi õigeksvõtt on kirjalikult kohtuistungi protokollis fikseeritud. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 4 võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Võlaõigusseadus (VÕS) § 402 , mille kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuna kostja on hagi õigeks võtnud, kuulub hagi rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 22.05.2009.a. Ärakiri õige. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.