Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Sirja Tooming
Määruse tegemise aeg ja koht
22.05.2009.a. Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-14748
Tsiviilasi
R M kaebus kohtutäitur K L otsusele täiteasjas nr. 140/2003/908
Menetlustoiming
Kaebuse läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende
Kaebaja: Kaebaja R M, ik: xxxx, asukoht: xxxx
esindajad
Kohtutäitur: Kohtutäitur: K L,, Võidu 52, Rakvere linn 44308 LääneVirumaa
Jätta R M kaebus läbi vaatamata. vaatamata. Määruse ärakiri kaebajale ning kohtutäiturile kätte toimetada.. toimetada Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja ohtumaja kaudu 15 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamise päevale järgnevast päevast.
Asjaolud 03.04.2009.a. saabus Viru Maakohtusse R M kaebus kohtutäitur K L otsusele täiteasjas nr. 140/2003/908. 13.04.2009.a. määrusega jättis kohus R M kaebuse käiguta ja andis viimasele tähtaja kaebuses esineva puuduse kõrvaldamiseks – riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks. 29.04.2009.a. saabus kohtusse R M taotlus menetlusabi saamiseks riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 04.05.2009.a. määrusega rahuldas kohus menetlusabi taotluse vabastades R M täielikult riigilõivu 1000 krooni tasumisest. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja 18.02.2009.a. kaebuse TMS § 207 lg 1 ja KarS § 82 lg 1 p 2 alusel kohtutäitur K. L poolt läbiviidava täitemenetluse peale, milles taotleti täiteasja nr. 140/2003/908 menetluse läbiviimise lõpetamist aegumise tõttu ja arestitud summa 1520,34 tagastamist võlgnikule. Täituri 09.03.2009.a. otsuses jäeti R M kaebus läbi vaatamata põhjendusel, et tulenevalt TMS § 207 lg 2 puudub täituril õigus iseseisvalt otsustada aegumise kohaldamise üle ning kuna täituril ei ole pädevust kaebuse võimalikuks rahuldamiseks/ rahuldamata jätmiseks, puudub ka alus kaebuse läbivaatamiseks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et täituri 09.03.2009.a. otsus ei ole õige, kuna kaebust on valesti defineeritud ja selle sisust kõrvale kaldutud. Täitur on esitatud kaebust käsitlenud kui
avaldust rahalise karistuse aegunuks tunnistamiseks, kuid esitatud on hoopis kaebus kohtutäituri tegevuse peale, mille läbivaatamise kohustus tal on. Kaebuse kohaselt jõudis kohtutäituri otsus kaebajani 18.03.2009.a. Kohtutäitur K L’a vastus esitatud kaebusele saabus kohtusse 20.05.2009.a. Vastuses juhib täitur kohtu tähelepanu asjaolule, et kaebus on esitatud peale kaebetähtaja möödumist ning palub seetõttu jätta kaebus läbi vaatamata. Täitetoimikus oleva väljastusteate alusel on kaebaja saanud kohtutäituri 09.03.2009.a. otsuse kaebusele kätte 17.03.2009.a ning TMS § 218 lg 1 sätestatud 10-päevane tähtaeg sai täis 27.03.2009.a. Kaebus on esitatud kohtusse aga alles 03.04.2009.a. Vastuses on esitatud ka sisulised vastuväited kaebusele. Kohtumääruse põhjendus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lõike 1 punkti 15 kohaselt on kaebused kohtutäituri otsuste peale hagita asjad. Tulenevalt TsMS § 477 lõikest 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt TsMS § 477 lg 2 võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus peab võimalikuks lahendada käesoleva kaebuse kirjalikus menetluses. Täitemenetluse seadustiku ( edaspidi TMS) § 217 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 218 lg 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Seega kui on alust ja avaldaja soovib esitada kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, siis võib ta esitada seaduses ettenähtud tähtaegadel ja korras kohtutäiturile kaebuse täituri tegevusele ja selle kaebuse lahendamiseks kohtutäituri poolt tehtud otsusele võib kaebuse esitada kohtule. Käesoleval juhul on kaebaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, esitades kaebuse kõigepealt täiturile ning seejärel on pöördutud kohtu poole. Vaatamata sellele, nähtub kohtutäituri poolt saadetud vastusele lisatud väljastusteatest, et kohtutäituri otsus on Murru Vanglasse saabunud 16.03.2009.a. ja R M’le kätte toimetatud 17.03.2009.a., mitte 18.03.2009.a. nagu väidab kaebaja. Otsusest nähtuvalt on kohtutäitur selgitanud kaebajale otsuse peale edasikaebamise korda ja tähtaega. TsMS § 62 lg 1 kohaselt kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses (edaspidi TsÜS) tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 135 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 62 lõikest 2 tuleneb menetlusosalise kohustus toimetada menetlusdokument tähtaja viimaseks päevaks kohtusse. Seega võis kaebaja esitada kaebuse kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks hiljemalt 27.03.2009.a. Kaebaja on kaebusele ning ümbrikule märkinud kuupäevaks 30.03.2009.a. ning kaebus on saabunud maakohtusse 03.04.2009 (tl 4) ehk seaduses sätestatud menetlustähtaja möödudes.
Kuivõrd vanglas kinnipeetav isik saadab oma kirjad vastavalt Vangistusseaduse § 28 lg-le 1 ja Vangla sisekorraeeskirja § 48 lg-le 1 vangla administratsiooni vahendusel ning vangla sisekorraeeskirja § 49 kohaselt postitatakse väljaminev kiri vanglatöötajale kirja edastamisest arvates kolme päeva jooksul, piirab eelnimetatud regulatsioon olulisel määral kinnipeetava võimalusi kontrollida ja juhtida tema poolt vanglaametnikule üle antud kirjavahetuse kulgemist. Sellele vaatamata on kaebaja esitanud oma kaebuse vanglaametnikule edastamiseks peale menetlustähtaja möödumist, mistõttu ei saa lugeda kaebuse esitamist tähtaegseks. TsMS § 66 kohaselt kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. Kaebaja ei ole põhistanud, miks ta ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ega taotlenud menetlustähtaja ennistamist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et R M kaebus kohtutäitur K L’a 09.03.2009.a. otsuse peale tuleb TsMS § 423 lg 1 punkt 13 kohaselt jätta läbi vaatamata, kuna kaebus on esitatud seaduses sätestatud menetlustähtaega ületades ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha. Kohus juhindus määruse tegemisel TsMS §-de 423 lg 1 p 13, 463-465, 661 nõudeist.
Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
/allkiri/
Kohtumäärus jõustus 16. juunil 2009.a Nooremreferent
S.Tooming I.Golubev
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.