Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Protokollija

kohtuistungisekretär Astrid Sägi

RESOLUTSIOON

3162003, 3162103, 3162203, 4329903, 3798303, 3798403, 3798503, 3798603, 3798703, 3798803, 3798903, 3799003, 3799103, 169503, 21303 kolmandasse jakku.

Vastuse kohaselt ei ole hagi põhjendatud. Tulenevalt Tartu Linnavalitsuse 23.07.2007. a kirjast on XXX XXX, XXX, XXX ja XXX kruntide omanikele tagatud juurdepääsud avalikult kasutatavalt teelt XXX ja XXX kinnistute vahelt kulgeva tee kaudu. Kostjad kinnitavad, et nimetatud teed on edukalt ja pikka aega kasutanud XXX XXX, XXX ja XXX elanikud, samuti XXX ja XXX kinnistute elanikud ning et teed kasutatakse ka käesoleval ajal igapäevaselt. Nimetatud tee on läbitav, korraliku ja tasase pinnasega. Kostjad möönavad, et juurdepääs avalikult kasutatavale teele Narva maantee vaadeldavas piirkonnas on üleüldse komplitseeritud ja samad hagis kirjeldatud tunnused on ka sissepääsu puhul, mida hagejad taotlevad. Kostjate väitel on hagejate taotletud juurdepääsu puhul tegemist isegi enamohtlikuma sisse- ja välja pööramisega, sest liikluskiirus on nimetatud kohas oluliselt suurem. Seejuures paluvad kostjad jätta tähelepanuta hagejate sellekohase väite, et juurdepääsutee peaks lubama kahesuunalist liiklust. Kuna XXX kinnistuomaniku (hageja Indrek Särg) krunt piirneb ca 30 m ulatuses avalikult kasutatava teega, ei ole alust nimetatud hageja nõuet antud asjaoludel kindlasti rahuldada, kuna temal on võimalus terve lippaia ja raudväravate ulatuses luua endale sobiv sissepääs. Lippaed on püstitatud paar aastat tagasi, kuid sellega ei saa õigustada hageja nõuet, sest kinnisasja omanikul ei ole õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega või kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel. Eeltoodust tulenevalt paluvad kostjad jätta XXX XXX, XXX, XXX ja XXX kinnistu omanike hagi rahuldamata põhjusel, et nende suhtes ei ole täidetud seadusest tulenev eeldus juurdepääsu nõudmiseks üle võõra kinnisasja, sest nende kinnistuteni on olemas juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Linnavalitsuse eeltsiteeritud kirja kohaselt ei ole XXX ja XXX kinnistute omanikele tagatud juurdepääs oma kinnistult avalikult kasutatavale teele, kuid lahendust nähakse selles, et nimetatud kruntide elanikud saaksid juurdepääsu läbi kostjate või XXX krundi. Tegelikkuses on XXX ja XXX kinnistute omanikel samuti võimalus kasutada XXX pääsemiseks XXX ja XXX kinnistute vahelist teed, mis ongi mõeldud antud piirkonda jäävate kinnistute teenindamiseks. Kui kohus peaks juurdepääsutee määrama, tuleb igal juhul eelistada XXX krunti, mis on käesoleval ajal kasutusel autoparklana ega ole kellegi n.ö kodukinnistu (seal paikneb vaid garaaž). Kostjate arvates puudub mõistlik põhjendus, mis takistaks juurdepääsu rajamist läbi XXX kinnistu. Kui raudväravat ei ole võimalik mistahes põhjusel lammutada või avada, siis on ikkagi ca 30 m ulatuses võimalik luua sobiv sisse- ja väljasõidutee. Sedasi saaksid lahendatud olemasolevad liiklusriskid ega koormataks kedagi otseselt. Praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus liigeldakse abstraktselt üle kostjate kinnistu, sest ei ole olemas mingit konkreetset teed kui sellist. Selline tegevus on kostjatele selgelt koormav. Tegelikkuses ei soovi hagejad arvestada kostjate huvidega omandit kasutada vastavalt selle otstarbele, vaid eelistavad mugavuse mõttes praeguse olukorra jätkumist. Kostjad paluvad hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. HAGEJATE VASTUS KOSTJATE VASTUVÄIDETELE (tl 172-173) JA NÕUDE TÄIENDUS (tl 242) Hagejad pöördusid 17.10.2007. a uuesti Tartu Linnavalitsuse poole, kuna 23.07.2007. a kirjast ei selgunud vaidluse lahendamise seisukohalt olulised asjaolud. Tartu Linnavalitsuse 06.11.2007. a kirja kohaselt ei vasta XXX ja XXX kinnistute vaheline juurdepääsutee praegusel kujul standardile ning kujutab ilma täiendavate ohutust tõstvate meetmete rakendamiseta ka potentsiaalset liiklusohtu. Kirjast nähtub, et Narva maantee poolne on värav riikliku kaitse all kui arhitektuurimälestis ning selle likvideerimine ei ole lubatud. Ka Muinsuskaitseameti 15.11.2007. a kirjas kinnitatakse, et juurdepääsutee kinnistule tuleb rajada viisil, mis tagab mälestise säilimise. XXX kinnistule juurdepääsuks ei ole kunagi kasutatud raudväravat või käesoleval ajal lippaiaga suletud Narva maantee äärset piiriala. Kinnistult on tõus tänavale väga lühike ja järsk, kuna tänav on XXX kinnistu kohas veelgi tõusnud. Nimetatud kinnistu oluliseks osaks on elamu ja seetõttu on väär väide, et kinnistul asub vaid garaaž. Hagejad palusid linnalt seisukohta juurdepääsutee üldise perspektiivse lahendamise seisukohalt antud elamukvartalile. Tartu Linnavalitsuse kirja punkti 3 kohaselt tuleb selleks esitada linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnale taotlus projekteerimistingimuste saamiseks. Hagejate eesmärgiks ei ole kostjate kinnistu koormamine. Kahjuks ei näe hagejad oma kinnistutele vajalikus ulatuses juurdepääsuteeks hetkel muud võimalust kui seda vaid senikasutatud kahesuunalise juurdepääsutee kaudu üle kostjate kinnistu.

04.03.2009. a esitasid hagejad nõude täpsustuse, milles paluvad määrata vastavalt Tartu Linnavalitsuse LPMKO asendiplaanile üle XXX kinnistu tähtajatu juurdepääs avalikult kasutatavale teele pindalaga 222 m2 XXX XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX kinnistute omanike kasuks. KOHTUISTUNG (tl 230-233, 253-257, 262-289) Hagejate lepingulise esindaja, Armand Mark’i, selgituse kohaselt kasutavad hagejad oma kinnistutele juurdepääsuks väljakujunenud juurdepääsuteed üle kostjate kinnistu. Kostjad leiavad, et hagejatel on juurdepääsu võimalus avalikult kasutatavale teele XXX ja XXX kinnistute vaheliselt teelt, samuti üle XXX võimaliku rajatava juurdepääsutee, sealjuures muinsuskaitse all oleva raudvärava teisaldamise kaudu. Hagejad on seisukohal, et XXX ja XXX vaheline juurdepääsutee ei taga vajalikku juurdepääsu avalikult kasutatavale teele, samuti on XXX kinnistult raudvärava teisaldamine ja uue juurdepääsutee rajamine hagejatele oluliselt kulukam kui kostjate kinnistu juurdepääsuõigusega koormamine. Mõistlik ei ole asendada seni kasutatav juurdepääsutee uuega. Hagejate arvates tuleb juurdepääsutee kindlaks määrata seni kasutatava juurdepääsutee asukohas, arvestades seejuures ettenähtud standarditega ja seda kostjate huve võimalikult vähem koormavalt. Kostjad on sisuliselt nõustunud, et avalikult kasutatavalt teelt juurdepääs hagejate kinnistutele jääb seni kasutatud asukohta – XXX hoone ja muinsuskaitse all oleva raudvärava vahelt. Samas ei nõustu hagejad kostjate esitatud juurdepääsutee eskiislahendusega – liigne manööverdamine pöörangutel tekitab liiklusohtliku olukorra, juurdepääsutee jääb garaažile liiga lähedale, tee laius ei jää XXX kuuride taga 4,4 m, projektile ei ole antud linnavalitsuse arvamust. Hagejate esitatud asendiplaan vastab juurdepääsutee standardile, arvestab kostjate huvidega ja on koostatud linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna poolt. Kohtuistungil on hagejate nõudeks määrata vastavalt Tartu Linnavalitsuse 02.04.2009. a asendiplaanile XXX krundile tähtajatu tasuline juurdepääs avalikult kasutatavale teele pindalaga 180 m2 kinnistute XXX XXX XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX omanike kasuks. Seejuures on hageja Indrek Särg andnud nõusoleku XXX kinnistule 38 m2 suuruse kitsenduse seadmiseks. Tasu kostjatele juurdepääsu eest oleks 100 krooni aastas igalt hagejalt. Kitsendused teha nähtavaks märkuse kandmisega kinnistusraamatusse. Menetluskulud jätta kostjate kanda. Kostjate lepingulise esindaja, vandeadvokaat Rene Varul’i, selgituse kohaselt hõlmaks hagejate nõutav juurdepääs 180 m2 kostjate kinnistust. Kostjad ei nõustu hagejate nõudmistega. Linn on andnud oma arvamuse probleemi võimaliku lahenduse kohta. Linn on öelnud, et XXX XXX, XXX, XXX ja XXX kinnistute omanikele on juurdepääs tagatud läbi XXX ja XXX kinnistute vahelt kulgeva tee kaudu. Kostjad leiavad, et hagejate kinnistutele on tagatud läbipääs igasugustel sõidukitel. Kui on hädaolukord, siis päästeteenistuse auto saab igal juhul luba küsimata sõita üle mistahes krundist. Kui hagejatel on vaja juurdepääsu suuremahuliste sõidukitega, siis kostjad võimaldavad juurdepääsu. Prügiautod ei sõida alumistele kinnistutele, vaid prügi tuuakse Narva mäele konteineritega üles. XXX ja XXX kinnistute omanikud saavad linna sõnul esitada juurdepääsu nõude XXX või XXX krundi omanike vastu. Eelistada tuleks nõuet XXX kinnistu omaniku vastu, sest krunt on kasutusel parklana ja sealt võiks luua juurdepääsutee XXX kinnistut koormamata. Siinjuures on kostjad olnud mõistlikud ja esitanud omapoolse eskiisi selle kohta, kuidas tulevane tee võiks kulgema hakata. Eskiis riivab kõige rohkem hageja Indrek Särg’i huve. Hagejate suurimaks probleemiks on menetluslik probleem – hagi tulnuks esitada XXX ja XXX kinnistute omanike vastu. Hagejate esitatud plaani alusel ei saa kohus koormata XXX ja XXX kinnistut, sest XXX omanik ei ole kostjate ringis. Peale XXX kinnistu omaniku ei saa teistel hagejatel olla põhimõttelist vahet, kustkaudu nad oma kinnistule juurdepääsu saavad. Garaažiuksed peaks olema kõige väiksem tegur ega peaks olema takistuseks kostjate poolt pakutud lahendusele. Kostjad annavad oma krundist ära 1⁄4 ega saa oma privaatsfääri luua. Iga kostja võiks aastas saada selle eest tasu, mis vastab ühele alampalgale ja see ei tohiks olla 28-le hagejale koormav. Kostjad paluvad, et kohus seoks tasunõude ajaga, mil hagi kohtusse jõudis ja mil kohus määras hagi tagamise, mis võimaldas hagejatel üle kostjate kinnistu sõita.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Hagejad on esitanud kohtule nõude määrata tähtajatu tasuline juurdepääsutee avalikult kasutatavalt teelt hagejate kinnisasjadele üle kostjate kinnisasja. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lõikest 1 tulenevalt on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb kohtul lahendada poolte, s.o nii valitseva kui teeniva kinnisasja omanike huvide kaalumise teel. Kinnistute skemaatilise plaani (tl 29, 127) kohaselt asuvad XXX XXX , XXX ja XXX kinnistud Narva maantee (avalikult kasutatav tee) ääres. Hagejate väitel on aja jooksul välja kujunenud juurdepääsutee üle XXX (kostjate) krundi elamutele XXX XXX , XXX , XXX , XXX ja XXX ning garaažidele (Garaažiühistu Narvamäe XXX a) antud kvartalis. Tartu Linnavalitsuse 23.07.2007. a kirjast nr 9-4.1/14415 (tl 127) selgub, et esialgselt asusid XXX XXX -XXX elamud ühise krundi peal ja Tartu Linnavalitsuse 26.08.1991. a määrusega nr 194 alustati ümberkorralduste ja maamõõdutöödega. Aastatel 1997-1999 toimus kruntide tagastamine ja erastamine. Eelpool nimetatud kirja kohaselt on juba 1991. a määruse alusel mõõdistatud plaanil olemas juurdepääsutee, mis kulgeb Narva maanteelt XXX XXX a garaažide krundini. Nimetatud tee jääb avalikult kasutatava Narva maantee koosseisu ja linn taotleb selle munitsipaalomandisse. Tartu Linnavalitsuse kirjast nähtuvalt on XXX XXX , XXX , XXX a, XXX ja XXX kruntidele tagatud juurdepääsud Narva maanteelt, vaid XXX ja XXX kruntidele ei ole tagatud juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt. Kostjad tuginevad oma vastuväites eeltoodud linnavalitsuse kirjale juurdepääsu tagatuse kohta, esitades seejuures ka kinnistute aerofoto (tl 126). Kohtule esitatud fotodelt (tl 19, 20, 21, XXX ) on näha XXX ja XXX kinnistute vahelt kulgev tee. 03.11.2008. a teostatud paikvaatlusel (tl 226-227) on kohus tuvastanud, et XXX ja XXX kinnistute vahelise tee kitsaim vahe on 2,87 m ja kõige laiem vahe 3,25 m. Kohus on konstateerinud, et suurema sõiduauto ja veoautoga on sissepääs võimatu. Kohus leiab, et selline juurdepääs ei ole Tartu linna tingimusi arvestades hagejatele AÕS §-i 156 mõttes piisav ega taga vajalikku juurdepääsu. Linna territooriumile jääv juurdepääsutee võimaldab kinnistutelt väljasõidu avalikult kasutatavale teele vaid väiksematele sõiduautodele ja seegi on küsitav talveoludes. Nähtavus on varjatud ja üldist liiklusohutust on püütud parandada panoraampeegli paigaldamisega tee pöördekohta. Sissesõit Narva maantee esimeselt sõidurajalt on ohtlik ebapiisava pöörderaadiuse tõttu. Hagejate kinnisasjade (ahiküttega korteriomandid) teenindamiseks on vajalik tagada kütte vedu, kuid antud juurdepääsutee veoautoga sissesõitu ei võimalda. Samuti on raskendatud prügivedu, takistatud vee- ja kanalisatsiooni avarii korral eriautode juurdepääs nagu ka tuletõrje ja kiirabi juurdepääs. Kostjate väitel ei tee nad hagejatele takistusi puude veoks üle nende kinnistu, kuid kostjate kavatsus piirata XXX kinnistu aiaga (tl 24) muudab nende lubaduse paljasõnaliseks ega võimalda kütte- ning prügivedu (tl 145) ja jätab operatiivteenistuse juurdepääsu võimatusel hagejate tervise ning vara kaitseta. Seega ei kindlusta XXX ja XXX kinnistute vaheline juurdepääsutee hagejatele vajalikku otstarvet rahuldavat juurdepääsu. Kostjad on avaldanud, et alternatiivseks juurdepääsuteeks võiks olla üle XXX kinnistu rajatav võimalik juurdepääsutee. Kuigi XXX kinnistu külgneb avaliku teega, tuleb juurdepääsu nõude lahendamisel kaaluda, milliseid kulutusi peab hageja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas kostja kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla hageja jaoks oluliselt odavam ja kostjat kui kinnisasja omanikku vähem koormav. Seega on hagejal teatud juhul õigus hoolimata ligipääsu olemasolust nõuda juurdepääsu seadmist kostja kinnistule. Fotodelt (tl 17, 18, 108, 109, 110, 111, 130, 131, 143) nähtub, et XXX kinnistul (Narva maantee poolsel küljel) asub värav, mis on riikliku kaitse all kui arhitektuurimälestis ning selle likvideerimine pole lubatud (Tartu Linnavalitsuse 06.11.2007. a vastuskiri nr 9-4.1/14415, tl 174). Muinsuskaitseameti 15.11.2007. a kirja nr 3017 kohaselt (tl 175, 176) kehtivad mälestisel ja selle kaitsevööndis

muinsuskaitseseaduse (MuKS) §-des 24 ja 25 sätestatud kitsendused. Mälestiste ühine kaitsevöönd on kindlaks määratud kultuuriministri 04.11.2005. a käskkirjaga nr 316. MuKS §-st 5 tulenevalt on mälestise hävitamine või rikkumine keelatud ja juurdepääsutee kinnistutele tuleb rajada viisil, mis tagab mälestise säilimise. Seega lasuvad XXX kinnistul muinsuskaitseseadusest tulenevad kitsendused, mis takistavad alternatiivse juurdepääsutee rajamist ilma muinsuskaitseameti ja linnavalitsuse loata. Eeltoodust järeldub, et isegi vastava loa saamisel tuleb hagejal (Indrek Särg) teha (lisa)kulutusi arvestades vastavaid ettekirjutisi oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks, mis muudavad võimaliku rajatava juurdepääsutee veelgi kallimaks võrreldes kinnistuga, millel taolised kitsendused puuduvad. Kohus on seisukohal, et hagejatel puudub oma kinnisasjade kohaseks kasutamiseks ja majandamiseks vajalik juurdepääs mujalt kui kostjate kinnisasja kaudu ning et vajalikku juurdepääsu ei ole võimalik saavutada muul moel või et uue juurdepääsu rajamine nõuaks hagejatelt suuri kulutusi. Pooled ei ole sõlminud kokkulepet juurdepääsu seadmiseks. Juurdepääsuõiguse andmise nõude näol on tegemist taotlusega kohtule lahendada poolte huvide kaalumisel õiglusest lähtudes kinnisasjale juurdepääsu küsimused. Naaberkinnisasjade omanike õigustega tuleb vastastikku arvestada, et oleks võimalik inimeste mõistlik ühiselu. Kohus leiab, et hagejate huvi juurdepääsu saamiseks oma kinnisasjadele üle kostjate kinnisasja kaalub üles kostjate huvi oma kinnisasja kasutamise keelamise vastu. AÕS § 156 lõike 1 eesmärk on võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja omaniku huve. Kuigi varasem tava juurdepääsu kohta üle kostjate kinnisasja ei ole määrav, peab kohus vajalikuks juurdepääsu seadmisel arvestada väljakujunenud tavaga, tehes seda koos poolte seisukohtade arvestamisega. Juba väljakujunenud juurdepääsutee on ca 7 m lai, mis tagab liiklejatele hea nähtavuse tiheda liiklusega XXX . Hagejate esitatud asendiplaani (tl 279) kohaselt tagaks 4 m laiune tee vajaliku juurdepääsu. Juurdepääs algaks võimalikult XXX kinnistu poolsest servast, kulgeks suhteliselt otse piiri äärest, kuid osaliselt (38 m2) Indrek Särg’i kinnistul. Kostjate esitatud eskiislahenduselt (tl 280) nähtub, et juurdepääsu laiuseks on 5,5 m ja sissepääs kulgeks tugevalt naaberkinnistu piiridesse, möödudes vahetult XXX kinnistul asuva garaaži eest. Kohus on seisukohal, et eskiislahendilt nähtuv juurdepääsutee takistab garaaži kasutamist ja koormab osaliselt põhjendamatult naaberkinnistut. Kohus leiab, et hagejate asendiplaanil näidatud tee laius on piisav sisse- ja väljasõiduks ning pöörete sooritamiseks ega koorma kostjad rohkem, kui seda võib pidada hagejate õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Juurdepääsutee kulgeb võimalikult XXX kinnistu lähedalt ja kinnistu omanik on andnud kohtule nõusoleku oma kinnisomandile kitsenduse seadmiseks pindalaga 38 m2, et võimalikult vähe koormata kostjate kinnisasja. Juurdepääsutee kulgeb XXX kinnistu nurgani, tehes pöörde XXX 25 kinnistu suunas juba kostjate kinnistul asuvate kuuride tagant 3 m laiusena. Asendiplaani on 02.04.2009. a koostanud Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna maakorraldaja Teet Sarnik. Seega ei ole kohtul alust kahelda, et taotletav juurdepääs on maakorralduslikult võimalik. Kohus leiab eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt, et kostjad on kohustatud taluma juurdepääsu hagejate kinnistutele üle oma kinnistu ning et vastav kitsendus tuleb seada. Kokkuleppe puudumisel tuleb AÕS § 156 lõike 1 kohaselt määrata kohtul juurdepääsu kasutamise tasu. Hagejad paluvad määrata juurdepääsu kasutamise tasuks 100 krooni aastas. Kostjad leiavad, et igaüks neist võiks saada juurdepääsu kasutamise tasu 4 350 krooni (alampalk) aastas ja paluvad, et kohus seoks tasunõude hagi kohtusse esitamise ajaga. Tasu määramisel arvestab kohus, et juurdepääs hagejate kinnistutele üle kostjate kinnistu on tähtajatu, võimaldades ööpäevaringset sõidukitega juurdepääsu, mis on selgelt koormav. Samas on faktiline juurdepääs hagejate kinnistutele toimunud praktiliselt määratava juurdepääsu kohast. Määratav juurdepääs on võimalikult kaugel kostjate hoonest ega takista maatüki kasutamist. Kuigi eraõigusliku kitsenduse pindalaks on 180 m2, on juurdepääsust suur osa kostjatele kuuluvate kuuride tagant, millises osas on kostjad ise nõustunud juurdepääsu kulgemisega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on määrata juurdepääsutee kasutamise eest maksatava tasu suuruseks 500 (viissada) krooni aastas. Kohus leiab,

et tasu maksmise kohustus tekib võõra kinnisasja kasutamise õiguse määramise hetkest, mitte selle kasutama asumise ajast, mistõttu jätab kohus rahuldamata kostjate taotluse tasu määramiseks tagantjärgi (hagi esitamisest kohtule). AÕS § 63 lõike 1 punkti 4 kohaselt võib kinnistusraamatusse kanda märke muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks (märkus). AÕS § 141 lõige 3 sätestab, et kohtuotsuse või tehinguga seatud kitsendus, samuti selle kitsenduse muutmine või lõpetamine kehtib kolmandate isikute suhtes, kui see on kinnistusraamatusse kantud. Vastava märkuse tegemine kinnistusraamatus tagab selle, et juurdepääsuga seonduvad asjaolud on selged ja üheselt mõistetavad ka kolmandatele isikutele, samuti saaksid nii pooled kui kolmandad isikud juurdepääsuga seotud õigusi praktikas paremini kaitsta ja nõuda teistelt isikutelt, s.h teeniva või valitseva kinnisasja omanikult, kitsendustele allumist. Märkus juurdepääsu kohta Narva maanteelt üle XXX ja XXX kinnistute tuleb kanda nimetatud kinnisasjade kinnistusraamatusse selle nähtavakstegemiseks ja kehtimiseks kolmandate isikute suhtes. Märkus juurdepääsu kasutamise tasu kohta tuleb kanda hagejate kinnisasja registriosadesse. Kohus tagas hagejate taotlusel 29.06.2007. a määrusega (tl 55-57) hagi ning keelas kostjatel toimingud seni kasutatava juurdepääsutee sulgemiseks, kohustas kostjaid kõrvaldama hagejate poolt seni kasutatavale juurdepääsuteele paigaldatud takistused ning võimaldama hagejatel oma kinnistule piiranguteta juurdepääsu üle kostjatele kuuluva kinnistu. TsMS § 445 lõige 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kohus leiab, et kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb jätta jõusse kui lahendi täitmist tagav abinõu. Kohtuotsuse jõustumisel tuleb kohtule esitada vastavalt TsMS § 386 lõikele 2 taotlus hagi tagamise tühistamiseks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lõike 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate vastu, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. TsMS § 162 lõike 1 ja § 165 lõike 1 alusel jäävad menetluskulud kostjate kanda võrdsetes osades.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.