Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

OÜ A esitas 27.12.2007 makskäsu kiirmenetluse avalduse J L vastu 1647.70 krooni saamiseks. Seoses võlgniku poolt tähtaegselt vastuväite esitamisega anti vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg-le 1 15.01.2009 määrusega osaühingu A nõue J L vastu üle kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. OÜ A esitas 20.02.2009 hagi J L vastu 1647.70 krooni saamiseks. Kostja vaidles hagile vastu ning palus kohaldada aegumist ja jätta hagi rahuldamata. Kostja palus oma menetluskulud jätta OÜ A kanda. Hageja esitas 12.05.2009 kohtule avalduse, milles ta palub menetlus tsiviilasjas lõpetada, kuna ta loobub hagist kostja vastu. Hageja lepinguline esindaja palub tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust so 500.00 krooni. Hageja palub kohtul hinnata, kas kostja esindaja kulu summas 1770.00 krooni on põhjendatud menetluses osalemise ajalise määraga, kas arve vastab teenuse mahule ega ole ülemäärane ning mõista välja menetluskulud vajalikus ulatuses. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja loobub nõudest kostja vastu, seega puudub vajadus menetluse jätkamiseks. Kohus asub seisukohale, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning lõpetada menetlus otsust tegemata OÜ A hagis J L vastu 1647.70 krooni saamiseks (tsiviilasi nr. 2-07-58707). Kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p 2 kuulub hagejale tagastamisele pool hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivust. Hageja lepingulisele esindajale kuulub tagastamisele riigilõiv summas 500.00 krooni, kuivõrd hageja esindaja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel riigilõivu kokku 1000.00 krooni (27.12.2007, maksja: OÜ A , saaja Rahandusministeerium, Hansapanga arvelduskonto nr 221023778606, viitenumber 2900072123, summa 250.00 krooni ja 13.02.2009 summa 750 krooni). TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul hageja nimetatud põhjusel hagist loobunud ei ole. Kohus on seisukohal, et eeltoodu alusel tuleb kostja põhjendatud menetluskulud panna hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 1 järgi asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kostja esindaja esitas taotluse hagejalt menetluskulude väljamõistmiseks summas 1770.00 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud Jurex Õigusbüroo OÜ ja kostja vahel sõlmitud õigusabilepingu, mille p 4 kohaselt klient maksab konsultandile käesoleva lepingu p 1 ettenähtud teenuste eest koos käibemaksuga 1770.00 krooni.

TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 10 000 krooni puhul 5 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 824.35 krooni. Kohtu hinnangul on õigusabikulude summa 1770.00 krooni käesoleval juhul põhjendatud. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 1770.00 krooni.

Krista Kirspuu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.