Hagi õigeksvõtul põhinev
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. mai 2009.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-8098
Tsiviilasi
AS U hagi EOÜ vastu 41 066 krooni ja viivise nõudes
Hagi hind
41 066 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS U (registrikood xxx, asukoht xxx),
esindajad
Hageja esindaja: vandeadvokaat Rando Antsmäe (AB Rando Antsmäe Tallinna büroo, aadress Pärnu mnt 13042, Tallinn 11317, E-post: [email protected]); Kostja: EOÜ (registrikood xxx, aadress xxx)
Resolutsioon
Menetluskulude jaotus
Välja mõista EOÜ menetluskulu summas 20 720 EEK (kakskümmend tuhat seitsesada kaks-kümmend krooni) AS U kasuks. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 19. mail 2009.a. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kostja ja hageja vahel sõlmitud müügilepingust tuleneva võla summas 39 000 krooni, kahju hüvi-
tise summas 2 066 krooni ja viivise summas 7 501,19 krooni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis 0,15% päevas põhivõlgnevuse summalt alates 26.02.2009.a kuni põhivõla lõpliku tasumiseni ning menetluskulud. Menetluse käik Kostja on esitanud kohtule vastuse, milles võtab hageja poolt esitatud hagi õigeks. Kostja on märkinud, et nõuab oma võlgnikelt võlgade tasumist ning seejärel on võimalik tasuda hageja nõue. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 on hagi õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitama täidetav. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS 101 lg 1 p-de 1, 3 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 30 952 krooni, millest 7 950 krooni on hagi esitamisel tasutud riigilõiv, 2 537,50 krooni hagi tagamise määruse täitmise kulud ning 20 465 krooni hageja lepingulise esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 50 000 krooni puhul 25 000 krooni. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulude summa 20 465 krooni vajalik ja põhjendatud. Käesolevas asjas on kostja võtnud esitatud hagi õigeks ning hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse koostamine
sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist summas 20 465 krooni. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 10 232,50 krooni ulatuses. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 10 232,50 krooni ning riigilõiv summas 7 950 krooni ning kohtutäituri tasu summas 2 537,50 krooni, kokku 20 720 krooni. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.