Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

13.06.2008.a määrusega andis kohtunikuabi nõude üle Harju Maakohtu kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 07.07.2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud äriruumi rendileping, mille kohaselt oli kostja kohustatud tasuma hagejale renditasu vastavalt esitatud arvetele. Hageja oli kohustatud andma kostja kasutusse rendipinna 119 m2 ulatuses. Hageja pidas omapoolsest kohustusest kinni. Kostja täitis rendi tasumise kohustust kuni 2006.a novembrini, hiljem ta enam oma kohustusi ei täitnud ning tal tekkis hageja ees võlgnevus summas 3510,50 krooni. Hageja esitas kostjale pretensiooni, kuid kostja ei ole sellele reageerinud. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja võlgnevuse 3510,50 krooni ja viivise 1040,60 krooni. Kostja vastus Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja uurinud esitatud tõendeid leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning tuleb seetõttu rahuldada. Kostja on maksekäsu kiirmenetluse avaldusele esitatud vastuväites märkinud, et kõik rendilepinguga ettenähtud arved olid õigeaegselt tasutud. Seega puudub vaidlus asjaolu üle, et pooled sõlmisid äriruumi rendilepingu hagiavalduses välja toodud tingimustel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Vastavalt VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 alusel, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivis) kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud käesoleva seaduse §-s 94, võib nõuda ka sama suurt viivist. Vastavalt VÕS § 94 kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on kohtule esitanud 01.11.2005.a arve nr 511034 summas 3510,50 krooni, tasumise tähtajaga 16.11.2005.a; 30.11.2005.a viivisarve nr 511045 summas 245,75 krooni, tasumise tähtajaga 10.12.2005.a ja 31.12.2005.a viivisarve nr 512049 summas 794,85 krooni, tasumise tähtajaga 10.01.2006.a. Kõnealused arved on adresseeritud kostjale. Samuti on hageja kohtule esitanud 22.02.2007.a pretensiooni arvete tasumiseks ning palunud kostjal oma kohustus viivitamatult täita. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et ta on eespool märgitud arvete alusel tasumisele kuuluvad summad hagejale tasunud. Samuti ei ole kostja nimetatud arveid vaidlustanud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 3510,50 krooni ja viivised 1040,60 krooni. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

Ele Liiv

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.