(Tagaseljaotsus) Kohu nimetus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuniku nimi
Ene Tsefels
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.05.2009.a. Tallinn
Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue
2-08-79192
Menetlusosalised ja nende esindajad
Swedbank Liising AS hagi JM vastu võlgnevuse nõudes. Hageja Swedbank Liising AS ( esindaja S Pullõnen (xxx); kostja JM (isikukood xxx, elukoht xxx).
Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 26.11.2008.a esitas AS Hansa Liising Eesti hagi JM vastu kokku 15 286,77 krooni nõudes. 31.08.2006.a sõlmisid EAS ja kostja Ego järelmaksuga müügilepingu , mille kohaselt müüja müüs kostjale kauba ning kostja kohustus saadud kauba eest maksma. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja 16.04.2007.a kostjale lepingu ülesütlemise teatise. 17.11.2008.a. seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 15 286,77 krooni, millest põhivõlgnevus on 14 350,15 krooni, intressi 836,62 krooni ja menetlustasu 100 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu kokku summas 2 250 krooni, millest riigilõiv hagiavalduse esitamisel 1 000 krooni, esindaja tasu 1 000 krooni ja riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest 250 krooni. Kohtuotsuse põhjendused Kohus on menetlusdokumendid kätte toimetanud kostjale TsMS § 313 alusel. Menetlusdokumendid on kostjale kätte toimetatud 23.04.2009.a isiklikult allkirja vastu. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 15 päeva, arvates asja materjalide kättesaamisest. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 15 286,77 krooni, millest põhivõlgnevus 14 350,15 krooni, intress 836,62 krooni ja menetlustasu 100 krooni ja viivis alates hagi esitamisest, s.o 26.11.2008.a, kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud
Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 174 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Hageja taotleb mõista kostjalt välja esindaja kulu suuruses 1 000 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud kulu arvestuse (t lk 55). Kohus on tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga. Arvestades esindaja tegelikku töömahtu ja töö madalat keerukust peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt esindaja kulu välja suuruses 500 krooni Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõistmisele riigilõiv summas 1 000 krooni ja kohtuvälise kuluna 250 krooni (oli tasutud hageja poolt 09.04.2008 riigilõivuna maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel TsMS § 144 p 7 alusel). Eeltoodust tulenevalt kuulub seega kostjalt hageja kasuks kokku välja mõistmisele menetluskuludena 1 750 krooni. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.
Ene Tsefels Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.