Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

Avalduse kohaselt on avaldaja invaliidsuspensionär, kellele on määratud 60%-ne töövõimetus ning ta teenib pensionilisa vastavalt võimalusele ja sõltuvalt tervislikust olukorrast. Avaldaja palub ajatada täitemenetluse ning arvestada tema võimalusega tasuda võlgnevust 300 krooni kuus, sest väikesest sissetulekust ei ole võimalik lisaks nimetatud võlgnevusele täita elatise maksmise kohustust kuni 2009. a detsembrini, tasuda kommunaalteenuste eest ning võlgnevust panga ees. Korteri müümisel jääks avaldaja ilma elamispinnast ja kodust, mis oleks tema suhtes ebaõiglane. Avaldaja poolt 16.10.2008. a esitatud vastuses nõustus ta maksma sissenõudjale 500 krooni kuus. Vastuse kohaselt lõpeb pangalaen 12.03.2009. a summas 1470, 13 krooni.

SISSENÕUDJA SEISUKOHT

12.08.2008. a esitas sissenõudja vastuse avaldaja taotlusele. Avalduse kohaselt ei nõustu sissenõudja sellega, et võlgnik maksab talle 300 krooni kuus. Sissenõudja vajab raha laenu 4 500 krooni tasumiseks, tütre koolitamiseks ja hammaste proteesimiseks. Avaldaja poolt välja pakutud osade kaupa tasumine 9 aasta jooksul ei sobi sissenõudjale ka inflatsiooni tõttu. PUUDUTATUD ISIKU RAKVERE KOHTUTÄITUR KAIRI LAIÕUNA SEISUKOHT Puudutatud isik esitas 04.07.2008. a vastuse E Ti avaldusele täitemenetluse ajatamiseks. Kohtutäituri seisukoha kohaselt on ta E Ti esitatud avalduse suhtes erapooletu, kuna seadusest tulenevalt ei või kohtutäitur olla otse või kaudselt huvitatud sundtäitmisest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus, vaadanud läbi esitatud avalduse täitemenetluse 140/2008/1413, leiab, et avaldus rahuldamisele ei kuulu.

ajatamiseks

täiteasjas

nr

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Avaldaja on kohtule esitatud põhjenduses võlgniku majandusliku ja perekondliku olukorraga seotud asjaolude kohta tõendanud, et avaldajal on Virumaa Pensioniameti Rakvere osakonna poolt määratud töövõimetus 60% alates 01.04.2008. a kuni 30.04.2009. a. Töölepingust nr 09/08 nähtub, et avaldaja töötab AS-is Kunda Trans alates 05.08.2008. a ning tema töötasu arvestatakse lähtuvalt ajatöö tunnitasust, mis on 40 krooni tunnis ning kinnitatud tariifidest. Hansapanga laenu tagastamise graafikust nähtub, et avaldaja kohustus laenulepingust nr 05038708-VL tuleneva viimase osamakse tasuma 12.03.2009. a. Avaldaja poolt kohtule esitatud tõendist nr 787 nähtub, et tema ema L T vajab seoses raske tervisliku seisundiga pidevalt kõrvalabi.

Kohus tutvunud esitatud avalduse ning sissenõudja ja puudutatud isiku seisukohtadega, leiab, et täitemenetlus ajatamisele ei kuulu.

2(3)

Täitemenetluse seadustiku § 45 rakendamise üheks eelduseks on see, et täitemenetluse läbiviimine oleks võlgniku suhtes äärmiselt ebaõiglane. See tähendab, et kohus peaks tuvastama mingid erilised, harva esinevad ja tavalisest täitemenetlusest oluliselt erinevad asjaolud, mis annaksid aluse täitemenetlust ajatada. Põhimõtteliselt on sissenõudja nõue põhiseaduse §-i 32 alusel kaitstud konstitutsiooniline põhiõigus ja sissenõudjal on õigus oma nõude rahuldamisele, sh kohesele rahuldamisele kogu võlgniku vara arvelt. See, kui kohus täitemenetlust ajatab, kahjustab seega sissenõudja põhiseadusega kaitstud õigusi. Selliseks põhiõiguste riiveks peab olema mingi väga eriline põhjus, mis peab olema väga selgelt esile toodud. Kohtu hinnangul ei ole avaldaja käesoleva avalduse raames selliseid erilisi asjaolusid esile toonud, mis annaksid aluse avalduse rahuldamiseks. Avaldaja on jätnud kohtu nõudmise esitada palgatõend ja Harju Maakohtu jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-08-25793 täitmata ja seega puudub kohtul täielik ülevaade avaldaja igakuistest sissetulekutest. Samas nähtub toimikust, et avaldaja saab lisaks töövõimetuspensionile ka palgatulu ning ta on võõrandanud lähiajal 2-toalise korteriomandi. Samuti on lõppenud avaldaja laenulepingust nr 05-038708-VL tulenevad kohustused. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades ka sissenõudja huvisid täitemenetluse läbiviimisel, leiab kohus, et käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis annaksid aluse täimenetluse ajatamiseks.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.

Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtumäärus jõustus 04. juunil 2009.a Nooremreferent

M.Roots I.Golubev

I.Golubev

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.