Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

1 (4)

2-09-8172 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik Hageja esitas kohtule hagiavalduse 27.02.2009. a. Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse oma 27.02.2009. a kohtumäärusega. Hagiavaldus väljastati kostjatele koos kirjaliku vastuse nõudega. Kostja M.-S. Laubert hagiavaldusele vastanud ei ole. Kostja A. Kütt soovis sõlmida hagejaga kompromissi. 23.03.2009.a esitas hageja kohtule kompromissettepaneku, mille kohus edastas Artur Kütt’ile. 21. aprilliks 2009.a kohtule allkirjastatud kompromisslepingut ei esitatud. 21.04.2009. a määras kohus kohtumäärusega, et tsiviilasi lahendatakse kirjalikus menetluses ning andis pooltele aja kuni 30. aprillini esitada avaldusi ja dokumente. Kohtuotsus tehakse teatavaks avalikult kohtu kantselei kaudu 12.05.2009. a kell 16.00. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja Eesti Haigekassa esitas 27. veebruaril 2009. a Pärnu Maakohutule hagiavalduse kostjate Artur Kütt’i ja Mikk-Sander Laubert’i vastu kahju hüvitamise nõudes summas 2192 krooni. Hagiavalduse kohaselt Pärnu Maakohtu 14.10.2008. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-12588 mõisteti A. Kütt ja M.-S. Laubert süüdi KarS § 263 p 1 ja 4 järgi. Kuriteoga tekitati kostjate poolt M. M.ile mitteeluohtlikud lühemaajalised tervisekahjustused. Seoses tervisekahjustuste tekitamisega M. M.’ile on Eesti Haigekassa poolt tasutud osutatud raviteenuste eest tervishoiuteenuste osutajale so Sihtasutusele Rapla Maakonnahaigla ravikulusid summas 2129 krooni. Nimetatud summa osas on esitatud SA Rapla Maakonnahaigla poolt Eesti Haigekassale raviteenuste arve LD 231746. Samast juhtumist tingituna määrati M. M.ile ajutise töövõimetuse hüvitis töövõimetuslehe nr 00014675 alusel 1160 krooni. Kogu kahju, mida hageja kandis oli summas 3289 krooni. Nimetatud kahjust 1/3 osa so 1097 krooni, on tasunud K. O. seoses kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega pandud tasumise kohustusega. Hageja tegi kostjatele kirjaliku ettepaneku kahju 2192 krooni vabatahtlikuks hüvitamiseks solidaarselt. Kostjad kahjusid hüvitama ei asunud. Hageja palub kostjatelt välja mõista solidaarselt hageja kasuks 2192 krooni. Hagiavalduse kohaselt on Haigekassal Ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) § 26 lg 1 järgi tagasinõude õigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitist sama kindlustusjuhtumi raames. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja Mikk-Sander Laubert kohtule kostja kirjalikku vastust esitanud ei ole. Kostja Artur Kütt möönis kohtule esitatud vastuses, et ta on valmis kahjusid hüvitama, kuid seoses viibimisega kaitseväes ajateenijana, ei ole see korraga võimalik.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas

2 (4)

2-09-8172

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et esitatud hagiavaldus tuleb rahuldada täies ulatuses. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele alljärgnevatel asjaoludel. Pärnu Maakohtu kohtuotsusega 14. oktoobrist 2008. a kriminaalasjas nr 1-08-12588 /tl 8-13/ on tõendatud, et kostjad Artur Kütt ja Mikk-Sander Laubert on süüdi mõistetud KarS § 263 p 1 ja 4 järgi avaliku korra raskes rikkumises isikute grupi poolt. Kuriteo toimepanemisega tekitati kannatanu M. M.ile mitteeluohtlikud lühemaajalised tervisekahjustused. Seega on kostjad vastutavad tervisekahjustuste tekitamise, kindlustusjuhtumi toimumise eest. Võlaõigusseaduse § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Võlaõigusseaduse § 1045 lg 1 p 2 järgi kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Ravikindlustuse seaduse § 25 lg 1 järgi ravikindlustushüvitis on kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). Kohtule esitatud raviteenuste arve seeria LD nr 231746 /tl14/ kohaselt on SA Rapla Maakonnahaigla poolt osutatud raviteenuseid seoses M. M.’ile tervisekahjustuste tekitamisega summas 2129 krooni. M. M.ile on hüvitatud ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehe nr 00014675 /tl 15/ alusel 1160 krooni. Eeltoodust tuleneb, et hageja on kohtule esitanud tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Ravikindlustuse seaduse § 26 lg 1 alusel on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Kostjad on solidaarselt vastutavad kindlustusjuhtumi toimumise eest. VÕS § 65 lg 2 järgi solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Solidaarvastutuse tekkimisel on määrav see, et kaks või enam isikut tekitasid ühe ja sama kahju. Tulenevalt VÕS § 65 lg-st 1 võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Eeltoodu alusel kulub hagi rahuldamisele mõlema kostja vastu. Kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista 2192 krooni. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostjate kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

3 (4)

2-09-8172 kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Eeltoodu alusel jäävad menetluskulud kostjate Artur Kütt ja Mikk-Sander Laubert kanda, kes vastutavad menetluskulude kandmise eest solidaarvõlgnikena.

Ruth Sild

Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.