Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

2-09-15843 Võlausaldaja pankrotiavaldus Esitatud pankrotiavalduse kohaselt 09. novembril 2007.a on ühelt poolt OÜ ALDERA INVEST kui osaniku, teiselt poolt Osaühingu HAVELI INVEST kui investori ning kolmandalt poolt OÜ Maldone Invest kui ühingu vahel sõlmitud investeerimisleping, mille kohaselt pooled avaldasid, et Osaühing HAVELI INVEST on huvitatud omandama kokku 68 % OÜ Maldone Invest osakapitalist ja osadega esindatud häältest, olles nõus nimetatud osaluse eest tasuma kokku EUR 4 500 000, tingimusel, et OÜ-s Maldone Invest nimetatud osaluse omandamise hetkel puuduvad OÜ-l Maldone Invest igasugused varalised kohustused OÜ ALDERA INVEST või kolmandate isikute ees. Pooled olid investeerimislepingus kokku leppinud, et Osaühingu HAVELI INVEST poolt osaluse omandamine OÜ-s Maldone Invest toimub esiteks OÜ Maldone Invest osakapitali suurendamise teel suunatud emissiooniga Osaühingule HAVELI INVEST ning teiseks OÜ Maldone Invest osa müümise teel Osaühingule HAVELI INVEST. Investeerimislepingu punktidest 5.2. ja 6.2. tulenes, et OÜ Maldone Invest osanike koosolek osakapitali suurendamiseks ning OÜ Maldone Invest osast osa müügileping sõlmitakse hiljemalt 01. märtsil 2008.a. Investeerimislepingu punktis 2.1.8. OÜ ALDERA INVEST ning OÜ Maldone Invest kinnitasid ja avaldasid, et äriühingule Moldova Tuur omandiõiguse alusel kuuluvate projektide (so hotelli National ja ärihoone) alune maa erastatakse ning registreeritakse kehtivate seaduste kohaselt Moldova Tuur nimele enne sätestatud tähtaega (so 01. märtsi 2008.a), kusjuures kõik nimetatud kohustuste täitmisega seotud kulud pidi kandma OÜ ALDERA INVEST. Nimetatud sätte sõnastusest tuleneb üheselt asjaolu, mille kohaselt OÜ ALDERA INVEST ning OÜ Maldone Invest pidid oma kinnituste kohaselt korraldama äriühingule Moldova Tuur omandiõiguse alusel kuuluvate projektide (so hotelli National ja ärihoone) aluse maa erastamise enne 01. märtsi 2008.a. Kuivõrd osundatud kinnitust ei ole täidetud, siis investeerimislepingu punkti 13.2. kohaselt on Osaühingul HAVELI INVEST tekkinud õigus saada leppetrahvi summas 50 000 (viiskümmend tuhat) EUR. Osundatud investeerimislepingu punkt 13.2. sätestab, et kui pool on olulisel määral rikkunud nimetatud lepingust tulenevaid kohustusi või kinnitusi, siis on kohustust või kinnitust rikkunud pool kohustatud tasuma teisele poolele leppetrahvi summas 50 000 EUR-i iga lepingu rikkumise eest. Investeerimislepingu punktis 2.1.9. OÜ ALDERA INVEST ning OÜ Maldone Invest kinnitasid ja avaldasid, et äriühingule Moldova Tuur väljastatakse enne sätestatud tähtaega (so 01. märtsi 2008.a) Moldaavia vastavate riigi- või kohalike organite poolt vastavas vormis projekteerimis- ja ehitusõigus projektide teostamiseks investori poolt heakskiidetud mahus ning kujul (mahus vähemalt 65 000 m2). Nimetatud sätte sõnastusest tuleneb selgelt ning üheselt mõistetavalt asjaolu, mille kohaselt OÜ ALDERA INVEST ning OÜ Maldone Invest pidid oma kinnituste kohaselt korraldama äriühingule Moldova Tuur enne 01. märtsi 2008.a Moldaavia vastavate riigivõi kohalike organite poolt vastavas vormis projekteerimis- ja ehitusõiguse väljastamise projektide teostamiseks Osaühingu HAVELI INVEST poolt heakskiidetud mahus ning kujul (mahus vähemalt 65 000 m2). Kuivõrd osundatud kinnitust ei ole täidetud, siis investeerimislepingu punkti 13.2. kohaselt on Osaühingul HAVELI INVEST tekkinud õigus saada leppetrahvi summas 50 000 EUR. Leppetrahvi tasumise nõude aluseks olev investeerimislepingu punkt 13.2. sätestab, et kui pool on olulisel määral rikkunud nimetatud lepingust tulenevaid kohustusi või kinnitusi, siis on kohustust või kinnitust rikkunud pool kohustatud tasuma teisele poolele leppetrahvi summas 50 000 EUR-i iga lepingu rikkumise eest. Investeerimislepingu punktis 3.1. oli poolte vahel täiendavalt kokku lepitud, et OÜ ALDERA INVEST ning OÜ Maldone Invest kohustuvad tellima Osaühingu HAVELI INVEST poolt kooskõlastatud rahvusvaheliselt tunnustatud audiitorbüroolt audiitorhinnangu OÜ Maldone Invest, Alfa Engineering ning Moldova Tuur finantsaruannetele seisuga 30.09.2007.a ning esitama nimetatud audiitorhinnangu tulemused Osaühingule HAVELI INVEST hiljemalt

2-09-15843 31.12.2007.a. Samuti kohustusid OÜ ALDERA INVEST ning OÜ Maldone Invest tellima Osaühingu HAVELI INVEST poolt kooskõlastatud rahvusvaheliselt tunnustatud audiitorbüroolt audiitorhinnangu OÜ Maldone Invest, Alfa Engineering ning Moldova Tuur finantsaruannetele seisuga 31.12.2007.a. ning esitama nimetatud audiitorhinnangu tulemused Osaühingule HAVELI INVEST hiljemalt kolmkümmend (30) kalendripäeva enne sätestatud tähtaega (so hiljemalt 01. veebruariks 2008.a). Eelpool toodud kohustusi audiitorhinnangute esitamiseks ei ole OÜ ALDERA INVEST ning OÜ Maldone Invest poolt tähtaegselt ja nõuetekohaselt täidetud, kuivõrd Osaühingule HAVELI INVEST ei ole esitatud rahvusvaheliselt tunnustatud audiitorbüroolt audiitorhinnangut OÜ Maldone Invest, Alfa Engineering ning Moldova Tuur finantsaruannetele seisudega 30.09.2007.a. ja 31.12.2007.a. ei hiljemalt 31. detsembriks 2007.a ega 01. veebruariks 2008.a. Kuna eelpool nimetatud kahte kohustust audiitorbüroolt audiitorhinnangu esitamiseks OÜ Maldone Invest, Alfa Engineering ning Moldova Tuur finantsaruannetele seisudega 30.09.2007.a ja 31.12.2007.a ei ole tähtaegselt ja nõuetekohaselt täidetud, siis on Osaühingul HAVELI INVEST tekkinud õigus saada leppetrahvi summas 100 000 EUR. Nimetatud leppetrahvide tasumise nõude aluseks on järjekordselt investeerimislepingu punkt 13.2., mille kohaselt juhul, kui pool on olulisel määral rikkunud nimetatud lepingust tulenevaid kohustusi või kinnitusi, siis on kohustust või kinnitust rikkunud pool kohustatud tasuma teisele poolele leppetrahvi summas 50 000 EUR-i iga lepingu rikkumise eest. Kuivõrd antud juhul on rikutud kahte audiitorhinnangute esitamise kohustust (ühed audiitorhinnangud pidi esitatama hiljemalt 31. detsembriks 2007. a ning teised hiljemalt 01. veebruariks 2008. a), siis on tegemist kahe kohustuse rikkumisega. Kokku on Osaühing Maldone Invest kohustatud tasuma Osaühingule HAVELI INVEST leppetrahvi kogusummas EUR 200 000, mis Eesti kroonides moodustab 3 129 320 Eesti krooni. Leppetrahvi nõuet nimetatud suuruses kinnitavad Osaühingu HAVELI INVEST 26. märtsi 2008.a arve ning Osaühingu HAVELI INVEST 20. veebruari 2008.a ning 26. märtsi 2008.a pretensioonid. 17. veebruaril 2009.a sõlmisid ühelt poolt Osaühing HAVELI INVEST kui loovutaja ning teiselt poolt VS Inkasso OÜ kui omandaja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt Osaühing HAVELI INVEST loovutas VS Inkasso OÜ-le nõude Osaühingu Maldone Invest vastu summas EUR 200 000, mis tuleneb 09. novembril 2007.a sõlmitud investeerimislepingust. Kogu nimetatud võlgnevus on olnud sissenõutav enam kui 30 päeva.

2-09-15843 poolte kokkuleppel mõlemale poolele soodsal viisil. Kahjuks ei asunud Osaühing Maldone Invest vaatamata nimetatud pankrotihoiatusele võlgnevust kustutama. Võlgnik ei ole teatanud võlausaldajale aega, millal võlgnik on suuteline võlgnevuse kustutama. Kõik eelpool toodud asjaolud kinnitavad, et Osaühingu Maldone Invest poolne võlgnevuse mittetasumine on tõenäoliselt põhjustatud asjaolust, et Osaühing Maldone Invest on olulistes makseraskustes, mis ei ole ajutise iseloomuga. Käesoleval hetkel VS Inkasso OÜ omab võlgniku vastu poolte vahel 09. novembril 2007.a sõlmitud investeerimislepingust tulenevat selget nõuet, mis on olnud sissenõutav enam kui 30 päeva. Nimetatud investeerimislepingust tulenevale nõudele ei ole võlgnik esitanud mitte mingisuguseid kaalukaid vastuväiteid. Samas ei ole võlgnik investeerimislepingust tulenevaid makseid võlausaldajale tasunud ega arusaadavalt põhjendanud, miks ta lepingu täitmisele ei ole asunud. Võlgnik ei ole teatanud võlausaldajale aega, millal võlgnik on suuteline oma võlgnevuse täies ulatuses kustutama. Eelpool toodud asjaolud viitavad selgelt, et võlgnik on maksejõuetu, kusjuures nimetatud maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Käesolevaks hetkeks on võlausaldaja poolt esitatud võlgnikule muuhulgas pankrotihoiatus, millega on palutud võlgnevus kustutada 10 päeva jooksul, kuid sellele vaatamata ei ole võlgnik asunud võlgnevust kustutama. Võlausaldaja palub algatada võlgniku Osaühingu Maldone Invest (registrikood xxx) pankrotimenetlus, nimetada ajutine haldur ja välja kuulutada Osaühingu Maldone Invest (registrikood xxx) pankrot. Võlgniku vastuväide Osaühingu Maldone Invest lepinguline esindaja esitas 04.05.2009.a VS Inkasso OÜ pankrotiavaldusele järgmise vastuväite. Kooskõlas PankrS § 10 lõikega 1 pidi VS Inkasso pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. VS Inkasso OÜ avaldus OÜ Maldone Invest pankroti väljakuulutamiseks ei vasta kummalegi tingimusele ega kuulu rahuldamisele eelkõige seetõttu, et nõudeid, millele avaldus on rajatud, ei eksisteeri. VS Inkasso OÜ on pankrotiavalduses nimetatud kolm leppetrahvinõuet lepingu kolme väidetava rikkumise eest. Muid nõudeid VS Inkasso OÜ pankrotiavaldus ei sisalda. Taolise avalduse alusel on pankrotimenetluse algatamine välistatud, sest: esitatud leppetrahvinõudeid ei eksisteeri, kuna leppetrahvinõuded põhinevad tühisel lepingul (VÕS § 163); leppetrahvinõuded on ka sisuliselt põhjendamatud – OÜ Maldone Invest pole toime pannud lepingurikkumisi, millele leppetrahvinõuded on rajatud; leppetrahvinõuete suurus (EUR 200 000) on ebamõistlik ja kui taolised leppetrahvinõuded formaalselt eksisteeriksidki (mida OÜ Maldone Invest eitab), kuuluksid need kohtu poolt vähendamisele VÕS § 162 alusel. Vaidlus leppetrahvinõude olemasolu ja leppetrahvi mõistliku suuruse üle välistab pankrotimenetluse. Tegemist on vaidlusega, mis tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust (PankrS § 15 lg 2 p 1); leppetrahvinõuete aluseks olev leping on allkirjastatud poolte poolt samaaegselt kahes erinevas versioonis ning poolte vahel puudub üksmeel, kumb variant kajastab lepingu tingimusi; OÜ-l Maldone Invest on usalduskahjunõue OÜ Haveli Invest (isik, kellelt on väidetavalt omandatud pankrotiavalduses nimetatud nõuded) vastu summas 4 035 873 krooni, mis ületab pankrotiavalduses märgitud nõudeid. Kui pankrotiavalduses märgitud nõuded eksisteeriksid (mida OÜ Maldone Invest eitab), saaks OÜ Maldone Invest rahuldada nõuded tasaarvestusega (VÕS § 171 lg 3); pankrotiavaldus on esitatud pahatahtlikult ja kohut eksitavalt – avaldaja on jätnud olulise info kohtule avaldamata. Avaldaja on jätnud avaldusele lisamata OÜ Maldone Invest ja OÜ Haveli Invest vahelise varasema kirjavahetuse, mis puudutab investeerimislepingut ja sellega seotud erinevaid õiguslikke aspekte ja mis kinnitab, et pooltel on nõuete üle vaidlus. Avalduses on kohtule esitatud eksitav ja alusetu väide, justkui poleks OÜ Maldone Invest arusaadavalt põhjendanud, miks ta lepingu täitmisele ei ole asunud (TsMS § 328 lg 1, 200 lg 1 ja 2). Faktiliste asjaolude kohaselt 2007.a novembris sõlmisid osaühing Haveli Invest (edaspidi Haveli

2-09-15843 või investor) OÜ Aldera Invest (edaspidi ka Aldera) ning OÜ Maldone Invest (edaspidi ka Maldone) investeerimislepingu (edaspidi ka leping) Moldova pealinnas Kishinevis asuva hotelli National hoone renoveerimiseks, kinnisvara arendamiseks ja hotelli majandamiseks (edaspidi projekt). Investeerimislepingu preambula p (C) ja 1.1 kohaselt oli investor põhimõtteliselt huvitatud omandama kokku 68% (kuuskümmend kaheksa protsenti) ühingu (Maldone) osakapitalist ja osadega esindatud häältest, olles nõus nimetatud osaluse eest tasuma kokku EUR 4 500 000 lepingus toodud eeltingimustel. Investoripoolne osaluse omandamine pidi toimuma läbi ühingu osakapitali suurendamise ja läbi ühingu olemasolevast osast osa müügi investorile. Haveli tegi Alderale EUR 450 000 suuruse ettemaksu Maldone osaluse eest.

2-09-15843 eeldatava EUR 200 000 suuruse leppetrahvi nõude omandamisest, nõudis Maldonelt nimetatud leppetrahvi tasumist ning hoiatas kavatsusest esitada avaldus Maldone pankroti väljakuulutamiseks. VS Inkasso ja Haveli on sidusettevõtted, mõlemaid kontrollib täielikult Toonart Rääsk, kes on mõlema ühingu juhatuse liikmeks.

2-09-15843 tekkima, kui osanik (Aldera) ja ühing (Maldone) ei esita õigeaegselt investorile või tema määratud isikule kontrolli läbiviimiseks vajalikke dokumente, andmeid või informatsiooni, millisel juhul tähtaeg pidi pikenema kuni kontrolli reaalse lõpetamiseni. Investeerimislepingu p-d 1.2, 6.1 ja 6.2 kujutavad endast Maldone osast osa müügi eellepingut. Haveli ega VS Inkasso ei vaidlustanud varasemas kirjavahetuses ega ka mitte pankrotiavalduses Aldera ja Maldone väidet, et investeerimislepingu p-d 1.2, 6.1 ja 6.2 kujutavad endast osast osa müügi eellepingut. VÕS § 33 kohaselt on eelleping kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis Investeerimislepingu lahutamatuks osaks olev Maldone osast osa müügi eelleping tuli sõlmida notariaalselt tõestatud vormis, mida pole tehtud ja mis tõi kaasa kogu investeerimislepingu tühisuse kohustusliku tehingu vormi järgimata jätmise tõttu. ÄS § 149 lg 4 kohaselt peavad osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing olema notariaalselt tõestatud. Seda nõuet ei kohaldata Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud osade võõrandamisel. ÄS § 152 lg 3 kohaselt peab osa jagamisel järgima äriseadustiku §-s 148 ja § 149 lõikes 4 ning §-s 150 sätestatut. Haveli ja hiljem VS Inkasso endi väitel sõlmisid pooled investeerimislepingu

2-09-15843 ettepaneku Haveli poolt investeerimislepingu alusel tasutud ettemaksu tagastamiseks põhjusel, et investeerimisleping on tühine vormi järgimata jätmise tõttu ning kuna Haveli on deklareerinud, et tal ei ole enam huvi investeerimislepingu täitmise vastu. Aldera nõustus Maldone ettepanekuga ja tagastas koheselt Havelile nimetatud ettemaksu EUR 450 000. Lepingu tühisus toob kaasa ka selle alusel esitatavate leppetrahvinõuete kehtetuse. VÕS § 163 kohaselt on lepingu kehtetuse korral kehtetu ka kokkulepe leppetrahvi tasumise kohta. Seega põhineb pankrotiavaldus leppetrahvinõuetel, mida ei eksisteeri. Haveli loovutas VS Inkassole olematud nõuded ja VS Inkassol puuduvad nõuded Maldone vastu. VS Inkasso pole tõendanud nõuete olemasolu. Pankrotiavaldus tuleb seega jätta rahuldamata kooskõlas PankrS § 15 lg 2 p-dega 1 ja 4 ning Maldone pankrotimenetlus tuleb jätta algatamata. VS Inkasso leppetrahvinõuded on ka sisuliselt alusetud. Maldone ja Aldera pole toime pannud lepingurikkumisi, mille eest VS Inkasso nõuab leppetrahvide tasumist. Maldone ja Aldera ei pea tasuma Havelile (VS Inkassole) lepptrahvi maa erastamise venimise eest, kuna nad pole garanteerinud Havelile, et projekti alune maa erastatakse igal juhul hiljemalt

2-09-15843 vastuta Moldova ametiasutuste tegevusetuse tõttu. Maldone ja Aldera ei saa sundida Moldova ametiasutusi erastama viivitamatult hotelli arendamiseks vajalikku maad Moldova Tuuri omandisse ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saa seda Maldonelt ja Alderalt ka oodata. Maldone ja Aldera on korduvalt teatanud Havelile maa erastamise üksikasjadest ning Moldaavia ametiasutuste tegevusetusest maa erastamise avalduse läbivaatamisel. Haveli juhatuse liige Toonart Rääsk kohtus Kišinjovi linnapeaga maa erastamise küsimuste arutamiseks ning on väga hästi teadlik maa erastamise arengutest ning asjaolust, et Maldone ja Aldera on teinud kõik toimingud, mis on vajalikud maa rendilepingu sõlmimiseks ja selle erastamiseks. Investeerimislepingu p 15.1 kohaselt ei kanna pool vastutust lepingu rikkumise eest juhul, kui kohustuste täitmine on põhjustatud ettenägematusest või poole tegevusest mitteolenevatest asjaoludest, st vääramatust jõust. Moldaavia ametiasutuste tegevusetus Moldova Tuur maa erastamise avalduse läbivaatamisel on käsitletav ettenägematuse ja vääramatu jõuna, mis välistab vastutuse maa erastamise tähtaja väidetava rikkumise eest. Haveli poolne maa erastamise ning projekteerimis- ja ehitusõiguse vormistamise käsitlus II pretensioonis kinnitab, et Maldone ja Aldera ei garanteerinud Havelile investeerimislepingus, et maa erastatakse ning projekteerimis- ja ehitusload vormistatakse igal juhul hiljemalt 1. märtsil 2008.a või muu kindla tähtaja jooksul. Nii märgib Haveli II pretensioonis, et Aldera ja Maldone pidid korraldama äriühingule Moldova Tuur omandiõiguse alusel kuuluvate Projektide aluse maa erastamise enne 1. märtsi 2008.a, samuti korraldama äriühingule Moldova Tuur projekteerimis- ja ehituslubade väljastamise. Haveli poolne investeerimislepingu tõlgendus maa erastamise ning projekteerimis- ja ehituslubade taotlemise osas, eriti Haveli poolt kasutatav termin „korraldama“ kinnitabki seda, et Aldera ja Maldone kohustusid tegutsema äriühingu Moldova Tuur huvides maa erastamise ning eelviidatud lubade saamise eesmärgil. Niisugusele kohustuse sisule viitab ka kokkulepitud teenuste iseloom, kuna maa erastamise ning projekteerimis- ja ehituslubade väljastamise menetlus eeldab Moldova ametiasutuste tegevust. Aldera ja Maldone on teinud kõik mõistliku maa erastamiseks ning on korraldanud esialgsete projekteerimis- ja ehitusõiguste saamise, mis oleksid küllaldased projekti arendamiseks vastavalt investeerimislepingule Haveli osavõtul. Maldone ja Aldera pole garanteerinud Havelile, et projektile väljastatakse projekteerimis- ja ehitusload igal juhul hiljemalt 1. märtsil 2008. a või muu kindla tähtaja jooksul. Maldone pole garanteerinud Havelile ka projekteerimis- ja ehituslubade saamist. Sarnaselt maa erastamisega on projekteerimis- ja ehituslubade saamise protseduur keerukas protsess, mille kulgemine ja tulemused sõltuvad suures osas haldusorganite, antud juhul Moldaavia asutuste tegevusest ja diskretsioonist. Pealegi ei saanud Aldera ja Maldone kuidagi vormistada projekteerimis- ja ehituslubasid, lahendamata eelnevalt projekti aluse maatüki ning sellel paiknevate ehitiste kuuluvuse ja kasutusõiguse aluse ja kehtivuse tähtajaga seonduvat. Faktilistel asjaoludel ei põhine Haveli ja VS Inkasso etteheide, et Maldone ja Aldera ei saanud projekteerimis- ja ehitusõigust. Maldonel ja Alderal on olemas esialgsed projekteerimis- ja ehitusõigused, mis oleksid küllaldased projekti arendamiseks vastavalt investeerimislepingule Haveli osavõtul. Aldera ja Maldone ei rikkunud Maldone, Alfa Engineering OÜ ja Moldova Tuur finantsaruannete audiitorhinnangu esitamise kohustust. Maldone ei nõustu Haveli seisukohaga, et Aldera ja Maldone on rikkunud Maldone, Alfa Engineering OÜ ja Moldova Tuur finantsaruannete audiitorhinnangu esitamise kohustust. Finantsaruannete audit on viibinud Haveli süül. Kooskõlas investeerimislepingu p-ga 3.1 kohustuvad osanik ja ühing tellima investori poolt määratud rahvusvaheliselt tunnustatud audiitorbüroolt audiitorhinnangu ühingu (Maldone), Alfa Engineering OÜ ja Moldova Tuur finantsaruannetele. Lepingu p-de 3.2 ja 3.3 kohaselt määrab kontrolli teostaja, kontrolli ulatuse ja põhjalikkuse investor (Haveli). Haveli võttis II pretensioonis sisuliselt omaks asjaolu, et vastupidiselt investeerimislepingu p-dele 3.1-3.3, ei ole Haveli määranud rahvusvaheliselt tunnustatud audiitorbürood Maldone, Alfa Engineering OÜ ja Moldova Tuur finantsaruannete kontrollimiseks ja hindamiseks. Seejuures ei avaldanud Haveli ei I ega II pretensioonis ega hilisemas kirjavahetuses, kas ja keda ta soovis määrata audiitoriks aruandluse kontrollimiseks. Maldone ja Aldera on korduvalt teinud Havelile ettepaneku audiitori

2-09-15843 määramiseks ja edastanud audiitorühingute KPMG ja Deloitte Touche Tohmatsu hinnapakkumised audiitorkontrolli läbiviimiseks investeerimislepingus sätestatud ulatuses. Sellest hoolimata hoidus Haveli audiitori määramisest kõrvale, millega tegi võimatuks investeerimislepingu täitmise ning asjasse puutuvate ühingute finantsaruannete kontrolli investori (Haveli) poolt määratud isiku poolt. Ka pretensioonis ei nimetanud Haveli audiitorit, kes oleks õigustatud kõnealust kontrolli Haveli huvides läbi viima. Seega on lepingu p-s 3 sätestatud audiitorkontroll viibinud Haveli süül. Haveli II pretensiooni väide, et Aldera ja/või Maldone pidanuks ise valima audiitori aruandluse kontrollimiseks on vastuolus investeerimislepingu eesmärgi ja audiitorkontrolli läbiviimist reguleerivate sätetega. Ekslik on Haveli seisukoht, et investeerimislepingu p 3 sisaldab lahtist lepingutingimust audiitori isiku osas. Audiitorkontrolli läbiviimist reguleerivad sätted on piisavalt täpsed ja pooled ei jätnud mõnedes audiitorkontrolli läbiviimise tingimustes kokku leppimata. Investeerimislepingu p-dest 3.1, 3.2 tuleneb üheselt, et audiitorkontrolli läbiviija, samuti audiitorkontrolli põhjalikkuse ja ulatuse määrab Investor. Lepingu p-de 3.3 ja 3.4 kohaselt on investoril või tema poolt määratud audiitoril õigus tutvuda kogu vajaliku informatsiooni ja dokumentatsiooniga, samuti on investoril või tema määratud isikul õigus nõuda dokumentide ja andmete esitamist. Investeerimislepingu sätted on piisavalt konkreetsed ega jäta midagi lahtiseks, kuna leping sätestas üheselt, et audiitori pidi määrama investor. Seega on Haveli viited VÕS §-le 26 asjakohatud. Ka juhul, kui audiitori määramist puudutavad investeerimislepingu sätted oleks käsitletavad lahtise tingimusena, ei oleks Havelil alust väita, et kooskõlas VÕS § 26 lg-ga 7 oleks Aldera ja Maldone pidanud määrama lahtise tingimuse, valides audiitorbüroo omal äranägemisel. Haveli viidatud VÕS § 26 lg 7 ei sätesta teise poole kohustust lahtise tingimuse määramiseks. Teine pool ei ole kohustatud ise määrama lahtist tingimust õigustatud poole asemel. Seega tulenevalt VÕS § 26 lg-st 7 ei pidanud Aldera või Maldone määrama audiitorbürood ise. Pealegi ei muuda lahtise tingimuse määramata jätmine olematuks Haveli kui võlausaldaja vastuviivitust audiitorkontrolli läbiviimise osas ega sellest tulenevaid õiguslikke tagajärgi. Alderalt ja Maldonelt ei saanud mõistlikult oodata, et nad ise määravad audiitori ja audiitorkontrolli ulatuse Haveli huvides. Investeerimislepingus sätestatud audiitorkontroll ei olnud vajalik mitte Alderale või Maldonele, vaid esmajoones Havelile, kellele oli kooskõlas lepingu p-ga 3.2 tagatud võimalus veenduda kontrolli läbiviimise teel, et Projekti kaasatud ühingute tegevuses ja aruandluses ei esine „olulisi negatiivseid asjaolusid, mida investorile seni ei olnud avaldatud”. Seega pidi Haveli kui investor määrama, kes on tema jaoks usaldusväärne ja pädev spetsialist raamatupidamisliku, õigusliku ja audiitorkontrolli läbiviimiseks ning kui suures ulatuses kontroll läbi viia, tagamaks Havelile kui investorile selle tulemuste veenvus ja piisavus. Haveli hoidus audiitori ja audiitorkontrolli ulatuse määramisest kõrvale, millega tegi võimatuks investeerimislepingu täitmise ning asjassepuutuvate ühingute finantsaruannete kontrolli. Kuivõrd Haveli oli vastuviivituses, siis vastavalt VÕS § 119 lg-le 1 ja 101 lg-le 3 ei saa ta tugineda audiitorhinnangu esitamata jätmisele. VÕS § 119 lg 1 kohaselt satub võlausaldaja vastuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumine põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kuivõrd Haveli ei määranud kooskõlas investeerimislepingu p-dega 3.1-3.3 rahvusvaheliselt tunnustatud audiitorbürood Maldone, Alfa Engineering OÜ ja Moldova Tuur finantsaruannete kontrollimiseks ja hindamiseks ja sellega oli vastuviivituses, ei vastuta Maldone ja Aldera audiitorkontrolli läbiviimata jätmise eest. Lisaks juhib Maldone investori tähelepanu asjaolule, et audiitori nimetamata jätmine kujutab endast investeerimislepingu olulist rikkumist, mille puhul peab investor kooskõlas tema enda pretensioonis osundatud lepingu p-ga 13.2 tasuma Maldonele ja Alderale kummalegi EUR 50 000 (viiskümmend tuhat eurot). Leppetrahvinõuete suurus (EUR 200 000) on ebamõistlikult suur ja leppetrahvinõude kehtivuse

2-09-15843 korral kuuluks summa vähendamisele VÕS § 162 alusel, milline vaidlus saab olla ainult ja üksnes hagimenetluse esemeks. Maldonelt nõutav leppetrahv EUR 200 000 (EEK 3 129 320) on ebamõistlikult suur. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Antud juhul ei saaks mõistlik leppetrahv mingil juhul ületada 25 000 krooni ning ka selle saaks Maldone tasaarvestada oma kahjunõudega. Projekti ärajäämisest ei tekkinud Havelil otsest kahju. Haveli pole ka väitnud ega nõudnud kahju hüvitamist seoses projekti edasilükkamise või ärajäämisega. Haveli poolt tasutud ettemaks on Havelile tagastatud kohe pärast lahkheli ilmsiks tulekut. II pretensioonis kinnitas Haveli, et tema ei ole huvitatud investeerimislepingu täitmisest ega projekti realiseerimisest. Kuivõrd Havelil puudub huvi projekti realiseerimise vastu ning Haveli ei toetanud Maldone

2-09-15843 jättis pankrotiavaldusega esitamata pooltevahelise kirjavahetuse seonduvalt VS Inkasso (OÜ Haveli Invest) leppetrahvinõuetega. VS Inkasso jättis kohtule esitamata Maldone vastused Haveli ja VS Inkasso pretensioonidele, millest nähtub Maldone õiguslik positsioon pankrotiavalduse aluseks olevate leppetrahvinõuete suhtes ja millest on ilmne, et poolte vahel on nõuete osas tsiviilõiguslik vaidlus. Esitades kohtule teadvalt eksitava väite, et Maldone justkui pole arusaadavalt põhjendanud, miks ta lepingu täitmisele ei ole asunud, püüdis VS Inkasso ilmselt tekitada eksliku mulje, et poolte vahel ei ole vaidlust pankrotiavalduse aluseks olevate nõuete kehtivuse üle ning justkui oleks VS Inkasso nõuded selged. Aldone arvates on tegemist õiguste kuritarvitamisega. TsÜS § 138 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. TsMS § 200 lg 1 ja 2 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Haveli ja VS Inkasso on käitunud Aldera ja Maldone suhtes pahauskselt ka varem – juba I pretensiooni esitamisel. 20. veebruariga 2008.a kuupäevastatud pretensioonis, mis on saadetud Maldonele ümbrikul olevast postitemplist nähtuvalt neljapäeval,

2-09-15843 algatamata. Kohus tuvastas, et võlausaldaja on esitanud pankrotiavalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, seoses 09. novembri 2007.a. OÜ Aldera Invest, OÜ Haveli Invest ja OÜ Maldone Invest vahel sõlmitud investeerimislepingust, mille kohaselt lepiti kokku Moldova pealinnas Kishinevis asuva hotelli National hoone renoveerimises, kinnisvara arendamises ja hotelli majandamises, tulenevate kohustuste täitmata jätmise tõttu tekkinud õigusest nõuda leppetrahvi. 17. veebruaril 2009.a. nõude loovutamise lepingu alusel loovutas OÜ Haveli Invest VS Inkasso OÜ-le nõude OÜ Maldone Invest vastu summas 200 000 eurot, mis tuleneb 09. novembril 2007.a. sõlmitud investeerimislepingust. Investeerimislepingu preambula p (C) ja 1.1 kohaselt oli OÜ Haveli Invest huvitatud omandama kokku 68% OÜ Maldone Invest osakapitalist ja osadega esindatud häältest, olles nõus nimetatud osaluse eest tasuma kokku 4 500 000 eurot lepingus toodud eeltingimustel. Investoripoolne osaluse omandamine pidi toimuma läbi ühingu osakapitali suurendamise ja läbi ühingu olemasolevast osast osa müügi investorile. Investeerimislepingu punkti 2.1.8. kohaselt OÜ Aldera Invest ning OÜ Maldone Invest kinnitasid ja avaldasid, et äriühingule Moldova Tuur omandiõiguse alusel kuuluvate projektide (so hotelli National ja ärihoone) alune maa erastatakse ning registreeritakse kehtivate seaduste kohaselt Moldova Tuur nimele enne sätestatud tähtaega, kusjuures kõik nimetatud kohustuste täitmisega seotud kulud pidi kandma OÜ Aldera Invest. Investeerimislepingu punktis 2.1.9. järgi OÜ Aldera Invest ning OÜ Maldone Invest kinnitasid ja avaldasid, et äriühingule Moldova Tuur väljastatakse enne sätestatud tähtaega Moldaavia vastavate riigi- või kohalike organite poolt vastavas vormis projekteerimis- ja ehitusõigus projektide teostamiseks investori poolt heakskiidetud mahus ning kujul (mahus vähemalt 65 000 m2). Investeerimislepingu punktis 3.1. oli poolte vahel täiendavalt kokku lepitud, et OÜ Aldera Invest ning OÜ Maldone Invest kohustuvad tellima Osaühingu Haveli Invest poolt kooskõlastatud rahvusvaheliselt tunnustatud audiitorbüroolt audiitorhinnangu OÜ Maldone Invest, Alfa Engineering ning Moldova Tuur finantsaruannetele seisuga 30.09.2007.a ning esitama nimetatud audiitorhinnangu tulemused Osaühingule Haveli Invest hiljemalt 31.12.2007.a. Samuti kohustusid OÜ Aldera Invest ning OÜ Maldone Invest tellima Osaühingu Haveli Invest poolt kooskõlastatud rahvusvaheliselt tunnustatud audiitorbüroolt audiitorhinnangu OÜ Maldone Invest, Alfa Engineering ning Moldova Tuur finantsaruannetele seisuga 31.12.2007.a. ning esitama nimetatud audiitorhinnangu tulemused Osaühingule Haveli Invest hiljemalt kolmkümmend (30) kalendripäeva enne sätestatud tähtaega.

2-09-15843 põhjustel ning tegi Havelile ettepaneku koostöö jätkamiseks astuda läbirääkimistesse uue investeerimislepingu ettevalmistamiseks ja sõlmimiseks, uue lepingu sõlmimata jätmisel aga hüvitada Haveli poolt teistele lepinguosalistele tekitatud usalduskahju.

2-09-15843 kuuluksid need kohtu poolt vähendamisele. Vaidlus leppetrahvinõuete olemasolu ja leppetrahvi mõistliku suuruse üle välistab pankrotimenetluse. Samuti on kohtule esitatud vaidlustavate leppetrahvinõuete aluseks oleva lepingu kaks erinevat versiooni. Kohus leiab, et poolte vahel on seega vaidlus lepingu kehtivusest, tõlgendamisest ja mahust. Kohus saab tuvastada lepingu kehtivuse, lepingulise kohustuse sissenõutavuse analüüsides lepingu eesmärki ja poolte käitumist, samuti vastava kutsetegevuse väljakujunenud praktikat tuginedes võlaõigusseaduse sätetele. Kohus leiab, et sellise hinnangu andmine väljub aga pankrotimenetluse raamidest. Kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kohus jätab pankrotimenetluse algatamata tuginedes PankrS § 15 lg 2 p 1. Võlausaldaja VS Inkasso OÜ on 04.05.2009.a tasunud pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 20 000 krooni, mis kuulub temale tagastamisele, kuivõrd kohtu deposiidist kaetavaid pankrotimenetluse kulusid ei tekkinud. Selleks on võlausaldajal õigus esitada kohtule vastava taotluse. Kuivõrd tegemist on menetlust lõpetava lahendiga, tuleb kindlaks määrata menetluskulude kandja. Käesoleva menetluse kulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel võlausaldaja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.