Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Hageja tööülesandeks on ka KÜ õigusaktide põhjendatuse kontroll ja võimalike rikkumiste esiletoomine ja nende välistamine. Oma tööülesannete teostamisel on hageja juhindunud kehtivast seadusandlusest ja KÜ juhatuse, volinike koosolekute ja üldkoosolekute otsustest. Tööülesannetesse kuulub ka varasemate KÜ juhatuse, volinike koosolekute ja üldkoosolekute otsuste täitmise kontroll koos nende otsustuste põhjendatuse hindamisega ja KÜ juhatusele, volinike koosolekutele ja üldkoosolekutele selleks kehtestatud korras ettepanekute tegemine töö parandamiseks ja tulevikus seaduslike ja põhistatud lahendite tegemiseks. Senini läbiviidud töö tulemusena on selgunud mitmete varasemate KÜ õigustloovate normide mittevastavus kehtivatele õigusaktidele, mille tulemusena on korteriühistu liikmeid koormatud põhjendamatute koormistega. Kostjad on 27. veebruaril 2008. s. ja 28.märtsil 2008.a. esitanud KÜ juhatusele ja revisjonikomisjonile kirjalikud avaldused, millises sisalduv on hinnatav ründena hageja au ja väärikuse vastu ja kujutab endast laimu. KÜ juhatus ja revisjonikomisjon on arutanud esitatud avaldusi, on tõstatanud küsimuse kostjate väljaarvamiseks KÜ juhatusest. Tekitatud moraalset kahju hindab hageja summale 50’000.- EEK ja taotleb selle kostjatelt solidaarselt väljamõistmist. 12.06.2008.a kohtusse laekunud täienduste kohaselt loeb hageja laimuks ja solvanguks kostjate väiteid, mille kohaselt teenib hageja KÜ juristina vaid isiklikke huve eesmärgiga tekitada kahju KÜ liikmetele. Avaldused on esitatud KÜ juhatusele ja arutamiseks ka volinike koosolekule. Avaldustes sisalduvad süüdistused saavad teatavaks ka ülejäänud KÜ liikmetele, luues neile väära arusaama hageja tööst KÜ-s ning sisendades liikmetesse eelarvamusi ja umbusaldust hageja vastu. Eeltoodu tõttu peab hageja igapäevaselt tõrjuma KÜ tavaliikmete süüdistusi hageja aadressil, mis on alguse saanud kõneallolevatest avaldustest. Kostjate vastuväited ja põhjendused Kostjate 07.08.2008.a ja 16.09.2008.a kohtusse laekunud vastuväidete kohaselt kostjad hagi ei tunnista. 27. veebruari 2008.a. avalduses KÜ juhatusele avaldasid, kes mõlemad on ka KÜ juhatuse liikmed, oma seisukohad alalise juristi ametikoha vajalikkusest KÜ-le . Kostjad leidsid, et töölepingu sõlmimine alaliseks tööks KÜ-s hagejaga on seotud lisakuluga ning antud küsimus tuleb otsustada lähimal volitatud isikute koosolekul, mis oli plaanis läbi viia 19.03.2008.a. Kostjad leidsid, et juriidilise konsultatsiooni saamine ühistu üksikute liikmete poolt kõigi teiste liikmete arvelt ei ole otstarbekas. Jurist valmistas ette dokumendid seitsme maja väljaastumiseks KÜ-st . Nende dokumentide ettevalmistamise ja majade väljaastumistega seotud töö eest on hagejale L. B KÜ üle kandnud märkimisväärse rahasumma, lisaks palgale. Juhatuse liikmetena leiavad kostjad, et KÜ on otstarbekas ja majanduslikult kasulikum kasutada ühekordset juristiabi teenust vastavalt tekkivale vajadusele ning seega ei ole vajadust sõlmida alalist õigusabiteenuse osutamise lepingut hagejaga, võttes arvesse veel asjaolu, et KÜ juhatuse esimees K. G on juriidilise kõrgharidusega ning seetõttu ei ole vaja lisaks alalise ametikohaga juristi. Eelnimetatud avalduses tõid kostjad juhatuse liikmetena välja oma seisukohad, lähtudes KÜ huvidest. Tegemist ei olnud isikliku laimu ega ründega hageja isiku vastu, vaid üksnes arvamusega alalise juristi ametikoha vajalikkusest KÜ jaoks. 03.06.2008.a. toimus KÜ volinike koosolek, mille kohta koostati protokoll. KÜ volinike nimekirjas on 98 volinikku. Võeti vastu otsus, et ei ole vaja põhikohaga juristi. Seejärel tegi volinik SP uuesti ettepaneku hääletada juristi ametikoha säilitamise üle. Otsustati jätta jurist tööle põhikohaga. Kostja L. K leidis, et juhatuse esimees ei juhata koosolekut korrektselt, sest juristi ametikoha säilitamine pandi hääletusele mitu korda. 19.03.2008.a. toimus KÜ juhatuse koosolek, mille päevakorras tuli hääletamisele KÜ osalemine MTÜ Tallinna Korteriühistute Liidus. Vastu hääletasid kostjad L. K ja G. M. Kostjad esitasid 28. märtsil 2008.a. avalduse KÜ juhatusele ja revisjonikomisjoni liikmetele KÜ juhatuse 19. märtsi

2008.a. otsuse seaduslikkuse küsimuses. Eelnimetatud otsusega astus KÜ MTÜ Tallinna Korteriühistute Liitu, mis kanti registrisse 10. märts 2008.a. Selle liidu asutajateks on KÜ esimees K. G, KÜ jurist L. B ja M. J . Kostjad väitsid oma avalduses, et nende arvates kasutab hageja oma isiklikke huve KÜ korteriomanike kahjuks, kuna hageja oli üks MTÜ Tallinna Korteriühistute Liidu asutajatest. Kostjad leiavad, et ei ole tekitanud oma avaldustega hagejale moraalset kahju, kuna nad ei ole teda alusetult süüdistanud ega solvanud, vaid toonud välja oma seisukohad hageja tegevuse ning tema poolt täidetud tööülesannete kohta. KÜ juhatuse liikmetena on kostjatel vastav õigus ja isegi kohustus hoolitseda selle eest, et KÜ liikmete huvid ei saaks kahjustatud ning et KÜ jurist täidaks oma tööülesandeid korrektselt ja seaduslikult. KÜ liikmetel on õigus teada juhatuse liikmete seisukohti KÜ juristi tööülesannete täitmise kohta. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostjad on KÜ juhatuse liikmed ja esitasid KÜ juhatusele ja revisjonikomisjonile avalduse volinike koosoleku kokkukutsumiseks mitte hiljem kui 11.aprillil 2008.a. Vaidlust pole selles, et hageja töötab korteriühistus juristina töölepingu alusel (tl 3-9). Vaidlus on selles, kas kostjad on kohustatud tasuma hagejale mittevaralise kahju hüvitise. Avaldusega (tl 27) loeb kohus tõendatuks, et selles kasutati hageja kohta järgmist väidet: hageja kasutab oma isiklikke huve korteriühistu korteriomanike huvide vastaselt. Nimetatu on kohtu hinnangul avalduses eelnevalt kajastamist leidvate faktiväidete alusel tehtud järeldus ehk samuti faktiväide. Nimelt tuleb tähele panna, et avalduses sisalduvad teised faktiväited hageja kohta: hageja on MTÜ Tallinna Korteriühistu liidu üks asutajatest, KÜ juhatus otsustas astuda sellesse liitu; kostjad leiavad, et see otsus on vastu võetud korteriühistu põhikirja rikkudes ja hageja ei järgi juhatuse poolt vastu võetud otsuste seaduslikkust. Teises avalduses (tl 28-29) sellist hageja poolt esiletoodud väidet ei esine. Kuivõrd hageja on tuginenud just nimelt nimetatud faktiväite avaldamise õigusvastasusele, kohus teist avaldust ei analüüsi. Kui ebaõige faktiväide teotab isiku au, on võimalik rakendada muid õiguskaitsevahendeid, sh mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja tugineb asjaolule, et eelpooltoodud väide avaldati ja see oli ebaõige, mistõttu avaldamine oli õigusvastane. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole toimunud andmete avaldamist VÕS § 1047 lg 1 tähenduses, s.t kolmandatele isikutele või üldsusele suunatud teabe esitamist ja seetõttu ei ole vaidlusaluste andmete õigsuse või ebaõigsuse tuvastamine enam oluline. Andmed tehti teatavaks sisesuhtes ja mitte suhetes teiste isikutega, kuna kostjad esitasid andmed hagiavalduse kohaselt korteriühistu juhatuse liikmetena KÜ juhatusele ja revisjonikomisjoni liikmetele. Korteriühistu juhatus ja revisjonikomisjon ei ole kolmandad isikud korteriühistu juhatuse ja juristi tegevust puudutava teabe suhtes. Korteriühistu ja selle organid (juhatus, revisjonikomisjon, üldkoosolek) moodustavad ühtse terviku, kus teabe organi-siseselt või vahel jagamine ei ole käsitletav teabe avaldamisena. Teabe avaldamine on korteriühistuga mitteseotud isikutele – kolmandatele isikutele – teabe edastamine. Käesoleval juhul seda tehtud ei ole. Kuna andmete avaldamist pole toimunud, pole kostjate tegu õigusvastane (VÕS § 1045 lg 1 p 4). Seega on hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus leiab, et tegemist ei olnud andmete avaldamisega, siis kohus ei uuri ega anna hinnangut järgmistele tõenditele: korteriühistu põhikiri koos elamute nimekirjaga (tl 11-17), volinike koosoleku protokoll nr 4 koos registreerimislehega (tl 42-51), juhatuse koosoleku protokoll nr 45 koos nimekirjaga (tl 50-54), äriregistri väljatrükk (tl 55), asutamiskoosoleku protokoll (tl 56), avaldus (tl 57), asutamisleping (tl 58), põhikiri (tl 59-63), protokoll nr 3 koos

nimekirjaga (tl 64-71). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega jääb hagi rahuldamata, seega on otsus tehtud hageja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb kostjate menetluskulud jätta hageja kanda.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.