Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (3)

Tsiviilasi nr: 2-08-61047

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Kohtule 22.09.2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 23.01.2006.a laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 24 000 krooni. 07.02.2006.a sõlmisid pooled uue laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 72 000 krooni. 16.02.2006.a sõlmisid pooled laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 50 000 krooni ning 11.04.2006.a sõlmisid pooled laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 22 000 krooni. Kostja ei ole nimetatud laenusummasid hagejale tagastanud. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja tagastamata laenu summas 175 500 krooni, intressi 7172,38 krooni ja viivised 147 144,30 krooni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kohtu põhjendused Kohus saatis kostjale hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kirjalikult kohtule vastata 30 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Kostja sai hagimaterjalid kätte 22.10.2008.a. 24.11.2008.a edastas kostja esindaja advokaat V Särgava kohtule taotluse kirjaliku vastuse esitamise tähtaja pikendamiseks kuni 31.12.2008.a. Kohus rahuldas kostja taotluse ning pikendas kirjaliku vastuse esitamise tähtaega kuni 31.12.2008.a. 22.12.2008.a esitas kostja esindaja kohtule uue taotluse kirjaliku vastuse esitamise tähtaja pikendamiseks kuni 13.01.2009.a. Kohus rahuldas kostja taotluse ning pikendas kirjaliku vastuse esitamise tähtaega kuni 13.01.2009.a. 13.01.2009.a taotles kostja esindaja kirjaliku vastuse esitamise tähtaja pikendamist kuni 19.01.2009.a. Kohus rahuldas kostja esindaja taotluse. Kostja kohtule kirjalikku vastust esitanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse 2 (3)

Tsiviilasi nr: 2-08-61047

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 329 816,68 krooni. Menetluskulu Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja taotleb mõista kostjalt välja riigilõivu summas 9250 krooni ja õigusabi kulu 22 302 krooni. Kohus leiab, et nimetatud summade välja mõistmine kostjalt hageja kasuks on põhjendatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku summas 31 552 krooni.

Ele Liiv Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.