Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 15.12.2008. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja A. B laenulepingu summas 175 000 krooni. Kostja kohustus laenu tagastama vastavalt graafikule. Vastavalt laenulepingule juhul kui laenusaaja viivitab laenu tagastamisega kohustub tema tasuma viivist 0,8% tagastamata summast päevas. Kuni käesoleva ajani ei ole kostja võlgnevust kustutanud, tegemata on kaks viimast osamakset summas 98 000 krooni. Kohustuse täitmisega summas 11 000 krooni on 9.12.2008. a seisuga viivitatud 90 päeva. Viivise suuruseks on 7 920 krooni. Kohustuse täitmisega summas 87 000 krooni on 9.12.2008. a seisuga viivitatud 60 päeva. Viivise suuruseks on 41 760 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 98 000 krooni, viivitusintress summas 49 680 krooni ja viivis kuni põhinõude täitmiseni, samuti tekitatud kahju summas 24 332 krooni. Kostja vastus Kohtule 06.03.2009. a esitatud vastuses kostja tunnistab hageja põhinõuet ja viiviste nõuet. Kostja ei tunnista hageja kahju hüvitamise nõuet, kuna need on menetluskulud. Kostja ei ole keeldunud maksmisest ja on pakkunud hagejale erinevaid variante võlgnevuse likvideerimiseks. Kohtu põhjendused Kohus on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et A. B ja kostja sõlmisid 16.02.2008. a laenulepingu summas 175 000 krooni. Kostja kohustus laenu tagastama vastavalt graafikule 10.10.2008. a. 14.08.2008. a loovutas A. B nõude kostja vastu hagejale. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja sai laenu ning selle kaks viimast osamakset summas 98 000 krooni on hagejale tagastamata. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist, öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt 16.02.2008. a laenulepingule, pidi kostja laenu tagastama hiljemalt 10.10.2008. a. Kostja laenu ei tagastanud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 98 000 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Laenulepingu punkt 3 kohaselt, kui kostja ei ole tasunud kohustuse täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal õigus alustada 0.8% viivise arvestamist päevas. Kohustuse täitmisega summas 11 000 krooni on 9.12.2008. a seisuga viivitatud 90 päeva. Viivise suuruseks on 7 920 krooni. Kohustuse täitmisega summas 87 000 krooni on 9.12.2008. a seisuga viivitatud 60 päeva. Viivise suuruseks

on 41 760 krooni. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis perioodi 10.09.2008. a kuni 09.12.2008. a summas 49 680 krooni. VÕS § 128 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt on varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu, mis seisneb kasus, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda kasu saamise võimaluse kaotamises. VÕS § 161 lg 2 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei kata. Kuna kostja laenuandjale laenu ei tagastanud pöördus laenuandja hageja poole kohustuse sissenõudmiseks. Kohustuse täitmata jätmisega on laenuandjal tekkinud nõude loovutamise lepingust lisakulutused summas 24 332 krooni. Eeltoodust tulenevalt on hageja kahju hüvitamise nõue summas 24 332 krooni õiguslikult põhjendatud. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hageja on põhjendamatult kohtusse pöördunud. Kostja jättis oma kohustuse mitme kuu jooksul täielikult täitmata, seega oli kohtusse pöördumine põhjendatud. Kohus leiab, et ka kostjal endal kui kohustatud isikul oli võimalik kohtuväliselt pöörduda hageja poole probleemi lahendamiseks. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis määraga 0,8% päevas alates 10.12.2008. a kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.