lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-20003/24

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 06.05.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-20003/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.05.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1203
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts Galvi-Linda10214972

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Menetluse lõpetamine

Määruse tegemise aeg ja koht

06.mai 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas

Tsiviilasi Määruse tegemine

nr 2-08-20003 Eve Väli versus AS Villero, AS Galvi-Linda hagi kutsehaigusega põhjustatud tervisekahju hüvitamiseks kohtuistungil 06.mail 2009

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

Eve Väli (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxx xx-x xxxxxxxx xxxxxx, xxxxxxxx xxxxxxx) Tõnu Kõrda (aadress Teenuste 4 -11, Tabasalu Harju maakond) AS Villero (registrikood 10250695; aadress Posti 11, Viljandi linn) AS Galvi-Linda (registrikood 10214972; aadress Tallinna 44, Viljandi linn)

Hageja esindaja Kostja 1 Kostja 2

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused Lõpetada tsiviilasjas menetlus ja kinnitada kompromissid alljärgnevatel tingimustel: Kostja 1 - AS Villero osas –

1.Kostja kohustub tasuma hagejale kutsehaiguse hüvitist järgmiselt:
1.1.hüvitist sissetuleku kaotuse eest perioodi 09.01.2007 kuni 30.04.2009 eest ühekordses summas 11 156 krooni (üksteist tuhat ükssada viiskümmend kuus ) ning alates 01.05.2009 igakuiselt summas 478 krooni;
1.2.lisakulutuste hüvitist ühekordses summas 66 krooni ning alates 01.05.2009 tekkivatest lisakulutustest 19 % summadest kuludokumentide alusel, mille hageja esitab kostjale.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Kostja hüvitab hagejale 1594 (üks tuhat viissada üheksakümmend neli) krooni hageja menetluskuludest.
3.Käesoleva kompromissilepingu punktis 1 ja 2 nimetatud summad kannab kostja hageja arveldusarvele nr 1102747480 (Swedbank) järgmiselt:
2.1.sissetuleku kaotuse hüvitise 11 156 krooni, lisakulutuste hüvitise 66 krooni ja menetluskulude hüvitise 1594 krooni hiljemalt kümne päeva jooksul alates määruse jõustumisest, millega kohus kinnitab käesoleva kompromissilepingu;
2.2.sissetuleku kaotuse igakuise hüvitis alates 2009.a. maist hiljemalt iga kalendrikuu
25.kuupäevaks;
2.3.alates 01.05.2009 tekkivate lisakulutuste hüvitis kuludokumentide esitamisele järgneva kuu 25. kuupäevaks.
4.Sissetuleku kaotuse igakuise hüvitise suurus ja edasiste lisakulutuste hüvitise suurus kuulub ümberarvestamisele (suurendamisele või vähendamisele), kui AEK arstliku ekspertiisiga tuvastatakse kutsehaigusest tingitud püsiva töövõimetuse määra muutumine (suurenemine või vähenemine), mis käesoleval ajal on 60 %.
5.Hageja kohustub esitama kostjale esimesel võimalusel dokumendi püsiva töövõimetuse määra muutumise kohta. Juhul, kui hageja ei esita seda dokumenti õigeaegselt ja kostja maksab seetõttu hagejale suuremat hüvitist, siis on kostjal õigus teha järgmise kuu hüvitise maksmisel tasaarvestus ja enammakstud summa kinni pidada.
6.Kui kostja ei maksa hüvitist kokkuleppe punktides 2.1, 2.2. ja 2.3. ettenähtud tähtpäevadeks, siis on ta kohustatud tasuma viivist 0,1 % päevas maksmata summalt ning viivise maksmine ei vabasta kostjat hüvitise maksmise kohustusest. Kostja 2 - AS Galvi-Linda osas –
1.Kostja kohustub tasuma hagejale kutsehaiguse hüvitist järgmiselt:
1.1.hüvitist sissetuleku kaotuse eest perioodi 09.01.2007 kuni 30.04.2009 eest ühekordses summas 35 000 krooni (kolmkümmend viis tuhat ) ning alates 01.05.2009 igakuiselt summas 1 500 krooni;
1.2.lisakulutuste hüvitist ühekordses summas 206 krooni ning alates 01.05.2009 tekkivatest lisakulutustest 60 % summadest kuludokumentide alusel, mille hageja esitab kostjale.
2.Kostja hüvitab hagejale 5 000 (viis tuhat) krooni hageja menetluskuludest.
3.Käesoleva kompromissilepingu punktis 1 ja 2 nimetatud summad kannab kostja hageja arveldusarvele nr 1102747480 (Swedbank) järgmiselt:
2.1.sissetuleku kaotuse hüvitise 35 000 krooni, lisakulutuste hüvitise 206 krooni ja menetluskulude hüvitise 5 000 krooni hiljemalt kümne päeva jooksul alates määruse jõustumisest, millega kohus kinnitab käesoleva kompromissilepingu;
2.2.sissetuleku kaotuse igakuise hüvitis alates 2009.a. maist hiljemalt iga kalendrikuu
25.kuupäevaks;
2.3.alates 01.05.2009 tekkivate lisakulutuste hüvitis kuludokumentide esitamisele järgneva kuu 25. kuupäevaks.
4.Sissetuleku kaotuse igakuise hüvitise suurus ja edasiste lisakulutuste hüvitise suurus kuulub ümberarvestamisele (suurendamisele või vähendamisele), kui AEK arstliku ekspertiisiga tuvastatakse kutsehaigusest tingitud püsiva töövõimetuse määra muutumine (suurenemine või vähenemine), mis käesoleval ajal on 60 %.
5.Hageja kohustub esitama kostjale esimesel võimalusel dokumendi püsiva töövõimetuse määra muutumise kohta. Juhul, kui hageja ei esita seda dokumenti õigeaegselt ja kostja maksab seetõttu hagejale suuremat hüvitist, siis on kostjal õigus teha järgmise kuu hüvitise maksmisel tasaarvestus ja enammakstud summa kinni pidada.
6.Kui kostja ei maksa hüvitist kokkuleppe punktides 2.1, 2.2. ja 2.3. ettenähtud tähtpäevadeks, siis on ta kohustatud tasuma viivist 0,1 % päevas maksmata summalt ning viivise maksmine ei vabasta kostjat hüvitise maksmise kohustusest. Muud otsustused
2.Seoses menetluse lõpetamisega: 2.1 jaotada menetluskulud ja jätta need kompromisslepingus märkimata summade osas poolte endi kanda; 2.2 toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjatele kätte. Selgitused
3.Selgitada: 3.1 TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 3.2 TsMS § 661 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest;

3.3 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingud. Seoses kompromissidega on pooled taotlenud menetluse lõpetamist. Kohtu põhjendused Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (TsMS § 430 lg 3). Kui kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub (TsMS § 430 lg 4). Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5). Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6). Kompromiss võib olla tingimuslik (TsMS § 430 lg 7). Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8). Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9). Kohus ei leidnud kompromisslepingute tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s 3 sätestatuga. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromissid kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3). Määruse peale, millega kohus ei lõpeta asja menetlust seetõttu, et ei võta vastu hagist loobumist või ei kinnita kompromissi, võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 2).

Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja