2-09-4155/8 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

TsMS § 142. TsMS § 472 lg 3 kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue 02.02.2009.a esitas AJ hagi AS vastu 211 980 krooni, millest tagastamata põhivõlgnevus 210 000 krooni ja viivis summas 1 980 krooni ning viivis 0,03% päevas põhinõudelt alates 02.02.2009.a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja ja kostja sõlmisid 08.01.2008.a sõlmisid notariaalselt tõestatud laenulepingu 200 000 krooni laenamiseks. Kostja kohustus tagastama laenusumma ning intressi suuruses 40 000 krooni hiljemalt 31.12.2008.a. Hageja andis kostjale 08.01.2008.a üle sularahas 200 000 krooni, mille kostja maksis sularahas oma pangakontole. 06.01.2009.a tasus kostja hagejale 30 000 krooni intresside eest. Vaatamata korduvatele hageja poolsetele pöördumistele on ülejäänud laenusumma ja intressid siiani tasumata. 12.03.2009.a esitas hageja viivise arvestuse. Vastavalt poolte vahel sõlmitud laenulepingu p 2.1 kohustus kostja tasuma viivist 0,03% tähtajalt tasumata põhivõlgnevuse summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja palub hagiavalduse esitamise seisuga välja mõista viivis 1 980 krooni ning alates 02.02.2009.a viivis 0,03% päevas põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista 95 850 krooni, millest 22 950 krooni riigilõiv menetluse alustamisel hagihinnalt, riigilõiv hagi tagamise avalduselt 450 krooni, hagi tagamise tagatis 10 500 krooni ja õigusabikulu 61 950 krooni. Kohtu põhjendused Kostjale on kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 313 ja 327 alusel. Antud juhul on menetlusdokumendid edastatud kostjale isiklikult allkirja vastu 17.02.2009.a ning viivise nõue on edastatud kostjale hoiustamisega. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 15 päeva, arvates asja materjalide kättesaamisest. Kostja pidi vastama viivise nõudele hiljemalt 27.04.2009.a. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 396 lg 1. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 211 980 krooni, millest tagastamata põhivõlgnevus 210 000 krooni ja viivis summas 1 980 krooni ning viivis 0,03% päevas põhinõudelt alates 02.02.2009.a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjalt välja õigusabikulu suuruses 61 950 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud arved nr 534-09 ja 627-09 (t lk 61-62). Kohus on tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist liialt suure esindaja kuluga, mis ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga ning nimetatud summa välja mõistmine kostjalt hageja kasuks ei ole põhjendatud. Esindaja tasu vähendamise juures arvestab kohus asjaoluga, et tegemist on võla nõudega ning hageja esindaja on koostanud ainult hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse ning täpsustanud viivise arvestust. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista esindaja tasu summas 20 000 krooni. Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõistmisele riigilõiv summas 22 950 krooni ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv summas 450 krooni, kokku 23 400 krooni. Hageja taotlus välja mõista kostjalt hagi tagamise tagatise summas 10 500 krooni, tuleb jätta rahuldamata. Kohus peab vajalikuks märkida, et hagi tagamise tagatist on hagejal võimalik kohtult tagasi taotleda, arvestades seejuures TsMS § 391. Eeltoodust tulenevalt kuulub seega kostjalt hageja kasuks kokku välja mõistmisele menetluskuludena 43 400 krooni. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt.