Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

kaubamärgis ei saa olla eristusvõime tekkimisele. Patendiameti registreerimisotsuse vaidlustamine Apellatsioonikomisjonis on isikute õigus, mitte kohustus ning vaidlustusavalduse mitte esitamine ei vähenda mingil juhul asjast huvitatud isiku õigust esitada oma õiguste kaitseks hagiavaldus kohtusse, kui vastav vajadus tekib. Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1999.a määrusega nr 390 kinnitatud "Toidu märgistusele esitatavad nõuded, märgistamise ja muul viisil teabe edastamise ning toorme päritolust informeerimise korra" punkt 1, alapunkt 1 kohustas esitama toidu müügipakendi märgistuses toidu nimetuse. Imporditud kauba puhul tuli see informatsioon esitada eesti keeles. Nimetatud korra punkti 12 kohaselt: "Märgistusel tuuakse esile toidu nimetus, mis viitab selle toidu tegelikule olemusele eristamaks maksimaalselt seda teistest sarnastest toitudest. Lubatud on nimetust laiendada täpsustavate sõnadega. Nimetust ei asendata kauba- või teenindusmärgiga." Antud juhul on imporditud rosina-pähklisegudel kasutatud toote nimetusena "tudengieine". Juhul, kui Studentenfutter oleks kaubamärk ei tõlgitaks seda vaid esitataks originaalkeeles lisades sellele eestikeelse tootenimetuse. Seega ainuüksi saksakeelse sõna Sudentenfutter tõlkimise fakt näitab selle sõna kirjeldavat iseloomu ning kinnitab et tegemist on tavapäraselt kasutatava rosina-pähklisegu tootenimetusega. Leedu kaubamärgi STUDENTU MAISTAS registreerimine võib põhineda asjaolul, et UAB Arimex on ainus ettevõte kes seda tähist seal kasutab ning see on intensiivse kasutamise tulemusena omandanud seal eristusvõime (UAB Arimeksas on vastavas tootesegmendis Leedus sisuliselt turgu valitsev ettevõte). Äriühing Eesti Pakend IP OÜ turustab nii "Tudengieine", kui "Lasteine" nimelist toodet. Nende nimetustega tähistatakse erinevaid tooteid, sest "Tudengieine" koostiseks on "arahhis, rosin, mandel, indiapähkel, sarapuupähkel", kuid "Lasteeine" koostiseks "arahhis, rosin, ananassilõigud". Eesti Pakend IP OÜ turustab "Tudengieine" nimetusega toodet alates 2001. aastast. Kauplus-lao KANPOL reklaam kinnitab, et sõna "tudengieine" kasutatakse konkreetse toote nimetusena. Toote originaalnimetus ei oma siin mingisugust tähtsust, kuna Eestis kasutatakse selle toote nimetusena sõna "tudengieine". Sõna "tudengieine" võib käsitleda pähkli-rosinasegu üldtuntud nimetusena ning selle kasutamise jätkuv aktsepteerimine toidu märgistuse osas järelevalvet teostavate ametivõimude poolt kinnitab asjaolu, et "tudengieine" on Eestis tuntud kui vastava toote nimetus. Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja hagi ei tunnista. Kaubamärgi 39708 ”Tudengi eine” registreerimise taotlust ei vaidlustatud. Kuna teised tähist „tudengieine” kasutanud firmad kaubamärgi registreerimist ei vaidlustanud, aktsepteerisid nad selle registreerimise õiguspärasust. Samuti on hageja poolt nimetatud firmad lõpetanud tänaseks tähise „Tudengieine” kasutamise toodetel. Tähis „Studentenfutter” võib välisriigis olla iseseisev kaubamärgiõiguse objekt. Erinevates riikides võivad tulenevalt territoriaalsuse printsiibist olla registreeritud erinevate isikute nimedele nii sarnased kui identsed kaubamärgid. Hageja poolt turustatava firma UAB Arimex kaubamärk „STUDENTU MAISTAS” (eesti keeles „tudengieine”) on Leedu Patendiametis registreeritud 11.12.2001.a. Seega on võimalik sellist kaubamärki registreerida. Rahvusvahelises praktikas, erinevalt Eestist, ei ole tavaks, et tähist, mis on erinevates riikides kaubamärgina registreeritud, kasutatakse otsetõlkena. Kaubamärke kasutatakse sellistena nagu nad on kasutusele võetud, va juhul, kui kaubamärgiomaniku poolt ei ole vastav kaubamärk

konkreetses riigis registreeritud ka kohalikus keeles. Eesti edasimüüjad on antud juhul tõlkinud kaubamärgi ekslikult eesti keelde. Edasimüüja võib arvata, et kauba läbimüük on suurem, kui kaubal on eestikeelne nimi, millest tarbija saab aru. Tähis „Tudengi eine” ei ole klassides 29 ja 31 Eesti keelekasutuses ja äripraktikas tavapäraselt kasutatav termin. Eesti Pakend IP pakub „Tudengieine” nimetuse all pähkleid ja puuvilju, samas on äriühingul analoogne toode „Lasteeine”, milles vähem lisandeid segu koosseisus. Mõlemad on pähkli-puuviljasegud ja tarbija eristab neid kaubamärgi järgi. Vastasel juhul peaks mõlema kauba nimeks olema pähkli-puuviljasegu. Kauplus-lao Kanpol toote „Tudengieine ekstra 150 g” näol on tegemist edasimüüja meelevaldse tõlkega, sama kehtib Saksa firmade Rapunzel ja Davert toodete originaalnimetusega Studentenfutter kohta. Eesti Toitumisteaduse Seltsi uuringu p 6.6 viide tähisele „Tudengieine” on viide spetsiifilisele tähisele (kaubamärgile), mitte kaupade liiki näitavale üldtähisele. Kui „Tudengieine” oleks puuvilja-pähklisegu sünonüüm, siis milleks on vaja uuringus teha eraldi viide „Tudengieinele”. Uuringu p-s 6.6 tabeli all olev märkus, et pähkleid või nende ja puuviljasegusid müüakse enamasti plastikpakendis. Järelikult „Tudengieine” ei ole uuringud käsitletav üldnimetusena pähklite või nende ja puuvilja seguna, vaid kui eraldi tootenimetusena ehk kaubamärgina. Foorumite postitused on oma sisult ja õigekirjalt kaheldava väärtusega allikad. Kasutaja Sonja on kasutanud tähist „tudengieinet” kaubamärgitähenduses, sama on kodulehel kulinaarimed.blogspot.com kasutatava tähisega „Tudengieine” pakk, sest tähis on tekstis suure algustähega, mis viitab kaubamärgi staatusele. Samuti on „Tudengieine” järel sulgudes märge, et võib valida ka mõne muu segu, kus on hulgaliselt pähkleid ja mõni rosin. Forums.fitness.ee-s kasutatu annab alust väita, et tegemist on viitega konkreetsele tootele, kuna seal on isegi kogus grammides ära toodud. Viited nimetusele tudengitoit või –eine ei ole vaidluses asjakohased. Hageja poolt esitatud tõendid ei käsitle kuidagi tähise „Tudengi eine” kasutamist puuvilja-pähkliseguna, vaid on esitatud üldisemas kontekstis, mis käsitleb tudengite toitumisharjumusi ja toitlustusteenuse osutamist kui sellist. Need tõendid ei vasta tingimusele, et keelekasutuses tavapäraseks muutunud tähis peab olema seda nimelt kaubamärgina registreeritavate kaupade osas. Asjaolu, et saksa kelles on kasutusel sõna „Studentenfutter”, ei oma tähtsust. Tähis ei ole universaalne ega liiki näitav kõikides keeltes. Tegemist on mõttetegevuse tulemusena tuletatud sõnaga, mida tervikuna saksa-eesti sõnaraamatus ei esine. Kostja 30.12.2008.a kohtusse laekunud täienduste kohaselt tõendab asjaolu, et hageja poolt esindatud Leedu firma UAB Arimex nimele on Leedus registreeritud kaubamärk „Studentu maistas", mis tõlkes tähendab samuti „Tudengi eine", kuid Eesti turul tähistatakse selle firma toodangu tähistamisel ja turustamisel tähist „tudengieine", et vastav kaubamärk on tehtud Eesti tarbija jaoks paremini tajutavamaks, mõistetavamaks ja meeldejäävamaks, eesmärgiga leida sellele suuremat poolehoidu ja turuosa Eestis. Ka hageja tunnistas hagis, et varasemalt importis ta Eesti turule tooteid, mida tähistati saksakeelse nimetusega „Studentenfutter". Samuti tõendab firma UAB Arimex Leedu kaubamärgi olemasolu, et ka nemad tajuvad Leedu kaubamärgi „Studentu maistas" eestikeelset vastet kui kaubamärki. Asjaolu, et sama sõnalist osa „Studentenfutter" kasutav kaubamärk on registreeritud mitme erineva ettevõtja nimele, võib olla seletatav nt. sellega, et esimene neist oli esitatud registreerimiseks 1985. aastal, teine aga 1995. aastal ning hilisema kaubamärgi registreerimiseks oli olemas varasema märgiomaniku nõusolek. Samuti on kaubamärgid registreeritud erinevate kaupade lõikes.

Arvamus, et Leedu kaubamärk on registreeritud intensiivsel kasutamisel omandatud eristusvõime tulemusena on hageja arvamus. Seevastu on kostja seisukohal, et kuivatatud pähklite ja puuviljade osas on ta Eestis turgu valitsev ettevõte ja tema poolt juba aastaid kasutusel olnud kaubamärk „Tudengi eine" on lisaks kaubamärgiregistreeringust tulenevale õiguskaitsele omandanud ka tugeva eristusvõime vastavas kaubasegmendis. Hageja rikub Vabariigi Valitsuse 21. 12. 1999 määrust. Nimelt nähtub kostja poolt lisatud UAB Arimex ja GOÜ kaubapakendeid võrreldes asjaolu, et mõlemal neist on tähised „TUDENGIEINE" ja „Tudengi eine" rõhutatult esile toodud kui kaubamärgid. Toidu nimetus, mis viitab toidu tegelikule olemusele, nagu on sätestatud valitsuse määruse p-s 12, on pähklite ja rosina segu, nagu see on korrektselt esitatud kostja kaubapakendil. Hageja pakendil on lisaks kaubamärgile „TUDENGIEINE" toodud pakendis sisalduva koostise nimekiri, samuti on koostis nähtav ka läbipaistvast pakendist. Pakendinäidistelt UAB Arimex sarnastest kaupadest „Päkapiku hommikuüllatus" (puuviljatükid) ja „Päkapiku pähklisegu" (rosina-pähklisegu) nähtub, et need kaubad on tähistatud ainult vastavate nimetustega, nagu ka hageja kaup „TUDENGIEINE" ning hageja selgituse kohaselt peaksid ka „Päkapiku hommikuüllatus" ja „Päkapiku pähklisegu" olema toote nimetused, mis viitavad selle toidu tegelikule olemusele, eristamaks maksimaalselt seda teistest sarnastest toitudest. Sarnaseid paralleele võib tõmmata ka saksakeelse termini olemusele ja olla selle kirjeldavaks tootenimeks, sest pole tõendatud päkapikkude olemasolu ja seetõttu ei saa ka olla neile mõeldud toitu. Samuti ei ole tegemist tavapäraselt kasutatava puuviljatükkide või siis rosina-pähklisegu tootenimetusega, sest ükski teine turulolevatest tootjatest/edasimüüjatest ei kasuta nimetatud kaupade tähistamisel neid nimetusi. Järelikult on sarnaselt „TUDENGIEINE"ga ka siinjuures tegemist UAB Arimex kaubamärgiga. Kostja kaubamärki „Tudengi eine" ei saa käsitleda vastavalt valitsuse 21.12.1999 määrusele kui tootenimetust, vaid kui kaubamärki. Nõuetekohaseks tootenimetuseks saab siiski olla pähklite ja rosina segu, nagu see on korrektselt esitatud kostja kaubapakendil. Eesti Pakend IP OÜ ostab toorainet kostja käest ja on teadlik kostja kaubamärgi „Tudengi eine" olemasolust. Seega on nad kasutanud tähist „Tudengieine" kostja vaikival nõusolekul, mitte aga kui majandus- ja äritegevuses tavapärast tähist. Imporditud pähklisegu edasimüüja Austan Loodust OÜ ja Ökosahver OÜ esindajad kinnitavad, et nende tootesortimendis on saksakeelsed kaubad „Studentenfutter", mille eestikeelse tõlkena märgivad nad „tudengieine". Eestikeelse tõlke kasutamine on käesoleval juhul meelevaldne ja kostja kaubamärgiõigust rikkuv. Samuti on Aarensen OÜ varasemalt kasutanud Austria firma kauba edasimüümisel eestikeelset vastet „tudengieine", mis on samuti kvalifitseeritav õigusvastase tegevusena. Nüüd on Aarensen OÜ sellest siiski loobunud. Kõik nimetatud isikud (v.a Eesti Pakend IP OÜ) on edasimüüjad ja ei komplekteeri/pakenda ise erinevaid pähkli-rosinasegusid. Seetõttu puudub neil ka võimalus otsustada ning ilmselt ka huvi jälgida, milline täpne nimetus/kaubamärk on vastavale kaubapakendile lisatud. Kostja analüüsib Google otsingumootori tulemusi tähise „tudengieine” kasutamise kohta ja leiab, et see pole usaldusväärne tõend käesoleva vaidluse seisukohalt. Sellistes lihtsates Internetiotsinguvastetes ei ole viidet konkreetsele tootjale. Kauba tootja jm. täpsemad asjaolud

selguvad alles täpsema/sisulisema otsingu tulemusena. Samas asjaolu, et sellise otsinguga tulevad välja mitmed vasted tähisele „Tudengi eine", mis on kirjapildist ja kasutusviisist tulenevalt käsitletav kui viide kaubamärgile, kuid mis otseselt ei viita kostjale ehk kaubamärgiomanikule ja tema kaupadele, on kaubamärgiomaniku õigusi rikkuv ja tarbijaid eksitav. Selline tegevus toimub just nende isikute huvides, kes püüavad kasu lõigata kellegi poolt registreeritud ja tuntud kaubamärgist. Üldtuntud nimetus peab olema piisavalt täpne toidu iseloomustamiseks ja eristamiseks toidust, millega seda võidakse segi ajada. Selleks toidu üldtuntud nimetuseks saab olla üksnes kostja pakendil märgitud nimetus „pähklite ja rosina segu". Kuna hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et „tudengi eine" on tarbijate ehk ennekõike tudengite poolt kasutatav termin lihtsa ja odava toidu tähistamiseks (toit makaronidest, vorstikestest ja/või õllest), siis jääb valitsuse määruse nr. 324 valguses arusaamatuks, kuidas tähis „Tudengieine" kaubamärgiga kaitstavate kaupade osas (pähkli-rosina segu) eristab neid tooteid nt. tudengite hulgas tavapärasest toidust (nt. makaronitoidust). Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja esitas 03.04.2003.a registreerimistaotluse kaubamärgi „Tudengi eine” registreerimiseks, kaubamärk avaldati mais 2004.a Eesti Kaubamärgilehes (tl 2931) ja 18.08.2004.a kanti kaubamärk registrisse klassides 29 - liha, kala, linnuliha ja ulukiliha; lihaekstraktid; konservitud, kuivatatud ja keedetud puuvili ja köögivili; tarretised, keedised, puuviljakompotid; munad, piim ja piimatooted; toiduõlid ja toidurasvad; ja 31 - põllumajandus-, aia- ja metsasaadused ning teraviljad, mis ei kuulu teistesse klassidesse; elusloomad; värske puuja köögivili; seemned, looduslikud taimed ja lilled; sööt, linnased (tl 12). Vaidlust ei ole ka selles, et hageja on hulgimüügiettevõte, kelle toodete sortimendis on puuvilja-pähklisegu nimetusega „tudengieine”, hageja on aastatel 1994-2000.a müünud edasi ASL (tl 8-9) Saksamaalt imporditud JUMBO kaubamärgiga tähistatud toodet nimetusega Studentenfutter ja Leedust imporditud ARIMEX kaubamärgiga tähistatud tooteid, sealhulgas puuvilja-pähklisegu nimetusega „tudengieine” (tl 184), lisaks on pakendanud ja turustanud kostja kaubamärgi registreerimise ajal „tudengieine” nimetusega tooteid mitmed Eestis tegutsevad äriühingud. Vaidlust ei ole selles, et kostja on nõudnud hagejalt 12.08.2008.a enda kaubamärgiomaniku õiguste rikkumise lõpetamist (tl 23-28) ja vaidlust ei ole õnnestunud kohtuväliselt lahendada. Pooled ei vaidle selle üle, et tähised „tudengi eine” ja „tudengieine” on identsed tähised, eristudes vaid kokku-lahkukirjutamises. Vaidlus on selles, kas tähised „tudengieine” ja „tudengi eine” on kaubamärgina eristusvõimeline, kas on tegemist Eesti keelekasutuses ja äripraktikas tavapäraselt kasutatava sõnaga, mis tähistab ja kirjeldab toitu ning selle sihtrühma, eriti pähkli-rosina segu. Hageja leiab, et „Tudengi eine” näitab kaupade ja teenuste (toiduained) liiki (tudengitele suunatud kaubad) ja kauba muid omadusi nagu odavus, lihtsalt ja kiirelt tarbitav, energiarikkad toidukaubad. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas sõna „Studentenfutter” tõlkimise fakt kinnitab tähise eristusvõimetust kasutamist tootenimetusena või müüjate poolt tarbija jaoks mitteõiguspärast mugandamist. Vaidluse lahendamisel tuleb anda hinnang sellele, kuidas asjaomane tarbijaskond tajub tähiseid „tudengi eine” /„tudengieine” oma igapäevases keelekasutuses ja kuidas ettevõtjad kasutavad seda tavapäraselt oma majandus- ja äritegevuses. Kuivõrd hageja on esitanud kaks alternatiivset nõuet, tuleb vaidlusaluste tähiste eristusvõimelisus teha kindlaks esimese nõude järgi kaubamärgi

registreerimise aja seisuga, so 18.08.2004.a ja alternatiivselt hagiavalduse esitamise seisuga 11.09.2008.a. Eesti Pakendi kodulehe väljatrükilt (tl 32-33) nähtub, et nende sortimendis on pealkirja „Pähklid ja kuivatatud puuviljad” all toiduaine nimetusega „Tudengieine”, mille koostises on arahiis, rosin, mandel, indiapähkel, sarapuupähkel. Tõendilt ei nähtu selle väljatrüki kuupäev, kuid hageja poolt esiletoodud asjaoludest nähtuvalt pärineb see ajast vahetult enne hagiavalduse esitamist. Kauplus-ladu Kanpol reklaamilt (tl 34-35) nähtub, et novembris 2007.a on ettevõte reklaaminud toodet nimetusega „tudengieine” ja pildilt nähtub, et tegemist on seguga pähklitest ja rosinatest. Salestar Interneti kodulehe väljatrükilt (tl 35-37) nähtub, et nende tootevalikus on mitmeid kuivatatud puuvilju ja pähkleid, mida tähistatakse vastavalt nende toodete liigiga, nt seedermänni seemned, sultanirosin, aga tootevalikus on ka toode nimetusega „tudengieine pähkli-puuvilja” Saksa päritolu tootjalt Rapunzel. Nimetatud väljatrükk pärineb 01.septembrist 2008.a. 01.09.2008.a väljatrükkidelt Parimpood Interneti kodulehelt (tl 39-40), Ökosahver Interneti kodulehelt (tl 41-45) nähtub, et edasimüüjad reklaamivad pähkli-puuvilja/rosinasegusid nimetuse all „tudengieine”. Mahekaup Interneti kodulehe väljatrükilt (tl 46) nähtub, et kui pähklisegu ja erinevaid kuivatatuid puuvilju käsitleb edasimüüja erinevate toiduainete liikidena, siis on üheks selliseks kaubaartikliks ka toode „tudengieine”. Eesti Toitumisteaduse Seltsi uurimusest „Toiduvajadus kriisi- ja hädaolukordades” (tl 47-57) nähtub punktist 6 ja 6.6, et toiduainetena käsitatakse ka rosina-pähklisegu, tudengieinet. Märkus tabeli 6.6 all selle kohta, et pähkleid või nende ja puuvilja segusid müüakse enamasti plastikpakendis, mis sisaldub 100 g, 150 g või 200 g toodet, ei tõenda seejuures kohtu hinnangul tähise „tudengieine” kasutamist kaubamärgi funktsioonis. Milline on olnud uuringu teostajate täpne mõte toiduaine „rosina-pähklisegu, tudengieine” nimetuse sellisel kujul väljatoomisel, ei ole kohtule teada, kuid pigem viitab see arvestades tabelis märgitud toiduainete puhul konkreetse liigituse aluse puudumist sõnade sünonüümidena kasutamisele. E-kirjast (tl 124-125) nähtub, et Eesti pakend Ip OÜ juhatuse liige on teavitanud hageja esindajat, et nende sortimendis on „tudengieine” nimetusega toode 2001.aastast. Austan Loodust OÜ kirjast (tl 126) nähtub, et ettevõtte tootevalikus on 2 tudengieine nimetust kandev toode alates 2005.aastast, tegemist on Studentenfutter ja Bio Studentenfutter nimetust kandvate toodetega ja koostis on nendel toodetel erinevad pähklid ja rosinad, taimne õli. E-kirjast (tl 127128) nähtub, et OÜ Ökosahver juhataja on vastanud hageja esindaja päringule 26.11.2008.a, et müüvad tudengieinet alates 2005.aastast ja peavad Tudengieinet laialt levinud tootenimetuseks. E-kirjast (tl 129-133) nähtub, et Artensen OÜ on müünud Austria tootja Marap pakendatud pähklisegu nimetusega „Tudengieine” 2007.a lõpul. Salestar kirjast (tl 195) nähtub, et ettevõte müüb SIA Alis Co toodet „Tudengieine” Eestis alates 2000.aastast ja see koosneb erinevate puuviljade ja pähklite segust. Pakenditelt ja ostukviitungitelt (tl 189-194, 196-202) nähtub, et puuvilja-pähklisegu tähistamiseks kasutatakse erinevate tootjate pakenditel tähiseid „tudengieine” ja „tudengitoit”. Nimetatud tõenditest ei saa teha järeldust, millal muutus sõna „tudengieine” tavapäraseks äripraktikas, kuid saab teha järelduse, et pähkli-kuivatatud puuvilja segude müüjad kasutavad nimetatud toiduaine märkimiseks sõna „tudengieine” oma tavapärases äripraktikas viimasel ajal. Interneti väljatrükist6 perekooli vestlusringist (tl 58) nähtub, et 10.06.2005.a on autor Sonja teinud postituse, kus märkinud, et tema „lemmikuks on tudengieine – see rosinate ja pähklite segu.” Asjaolu, et postituses kasutab Sonja ka väljendit „tere kakaokohupiimasegu”, ei lükka ümber hageja väidet, et postitaja ei pea tudengieine all silmas vaidlusaluse kaubamärgiga tähistatud konkreetset toodet. Interneti väljatrükist kulinaaria-alasest blogist (tl 61-62) nähtub, et seisuga 13.01.2008.a on soovitatud tudengimee valmistamiseks osta endale sobivaim Tudengieine pakk (või mõni muu segu, kus hulgaliselt pähkleid ja mõni rosin). Asjaolu, et sõna tudengieine kasutatakse suure tähega, ei anna alust väita, et mõeldakse vaidlusaluse

kaubamärgiga tähistatud kostja toodet. Väljatrükist Fitness.ee foorum koduleheküljelt nähtub, et sellesse on 16.04.2007.a tehtud postitus, kus jutt tudengieinest, mille kaaluks on 60 g ja võimalik koostis võiks olla rosinaid ja sarapuupähkleid pooleks. Nimetatud tõenditest saab teha järelduse, et ka lõpptarbijad kasutavad sõna „tudengieine” pähkli-rosinasegu tähistamiseks. Ajalehe õhtuleht artiklist (tl 65-67) nähtub, et ajakirjanik on kasutanud sõna „tudengieine” odava ja toitva söögikorra mõistes. Väljavõttelt S.S Interneti kodulehelt (tl 68-76) nähtub, et ka siin kasutatakse sõna „tudengieine” odava toidukorra mõttes. Need on siiski liiga vähesed näited tegemaks järeldust, et sõna „tudengieine” on tavapärases kasutuses ka odava ja kiirelt valmiva toidu sünonüümiks. Söögikoha „Lost Continent” kodulehe väljatrükilt (tl 77-81) nähtub, et selle menüüs sisaldub alapealkiri „tudengi eine”. Nimetatud pealkirja all olevad toidud ei liigitu aga ei kergelt valmivate ega ka odavate alla. Nii ei ole need oluliselt odavamad kui muud söögikoha menüüs olevad toidud, samuti ei kuulu toidud nagu sült, kanafrikassee või lihapallid kiiresti valmivate toiduainete hulka. Kohus leiab, et Google’i otsingumootori väljatrükid sõnast „tudengieine” (tl 134-158) ei ole usaldusväärsed tõendid sõna muutumise kohta eristusvõimetuks käesoleva vaidluse mõttes, kuna väljatrükist ei selgu artiklite sisu ja neist ei ole võimalik teha järeldust, mis kontekstis sõna kasutatakse igal konkreetsel juhul. Sõna „tudengieine” või lahkukirjutatuna „tudengi eine” on kohtu hinnangul kokkupandud sõna, sõna „eine” ei ole seejuures täpselt samane sõnaga „toit”. Sõna „eine” on kasutatav kõrgemas stiilis ja ei ole ka otsetõlge sõnast „Futter” (mis tähendab eelkõige loomasööta). Sõna tudengieine ei viita odavale, kergelt valmivale ja kaloririkkale toidule, kuigi tudengite poolt tarbitav toit võib ka selline olla. Tegemist on eristusvõimelise tähisega. Ka selline sõna võib äripraktikas muutuda toote liiki märgistavaks üldnimetuseks. Kuigi hageja on esitanud saksaeesti sõnaraamatu koopia, kus sõna „Studentenfutter” ei leidu (tl 83-85), on tegemist saksa keelt kõnelevates maades nimetatud sõna kasutatav pähkli-puuvilja segu tähenduses, mis nähtub ka Justbento kodulehe väljatrükilt (tl 85-89) ja Wikipedia Internetilehekülje väljatrükilt (tl 90-91). Kostja poolt esitatud Saksa Patendi- ja Kaubamärgiameti väljatrükkidelt nähtuv kaubamärk „müller Studentenfutter Joghurt Kleine Mahlzeit + kujutis” (tl 107-108, tõlge tl 177-178) koosneb sõnalisest ja pildilisest osast, „HERBERT KLUTH Studentenfutter 500g” (tl 109-110, tõlge tl 179-180) ja „HERBERT KLUTH Studentenfutter 200g” (tl 111-112, tõlge tl 181-182) on kolmedimensioonilised märgid. Nimetatud kaubamärkide kunagine registreerimine ei tõenda, et sõna Studentenfutter on Saksamaal eraldi registreeritav. Tulenevalt kaubamärgiõiguse territoriaalsest iseloomust ei oma tähendust asjaolu, et Leedus on registreeritud kaubamärk „STUDENTU MAISTAS” (tl 113, tõlge tl 183), mis vastab sõnale „tudengieine” eesti keeles. Puuduvad tõendid selle kohta, et tähis „tudengi eine” oleks registreerimise ajal koosnenud kaupade või teenuste liiki, otstarvet või kaupade või teenuste teisi omadusi näitavatest tähistest või andmetest või eelnimetatud tähistest või andmetest, mida pole oluliselt muudetud (KaMS § 7 lg 1 p 2 30.04.2004.a kehtinud redaktsioonis), et see oleks olnud eristusvõimetu (KaMS § 7 lg 1 p 2) või olnud tavapäraseks keelekasutuses nende kaupade ja teenuste osas, mille tähistamiseks kaubamärgi registreerimist taotleti, või majandus ja äritegevuses (KaMS § 7 lg 1 p 4). Seega ei ole põhjendatud hageja nõue tunnistada kostja ainuõigus kaubamärgiregistreeringule täielikult tühiseks algusest peale. Tõenditest teeb kohus järelduse, et tähis „tudengi eine” on muutunud hagi esitamise ajaks tavapäraseks keelekasutuses ja heauskses keelepraktikas pähklipuuviljasegu tähistamisel (KaMS § 9 lg 1 p 4 kehtivas redaktsioonis), hageja nõue tunnistada kostja ainuõigus kaubamärgiregistreeringule lõppenuks alates 11.09.2008.a on seetõttu põhjendatud ja kuulub rahuldamisele (KaMS § 51 lg 2, § 53 lg 1 p 1 alusel). Kohus leiab, et poolte vaidluse seisukohalt ei oma tähendust Vabariigi Valitsuse 19.12.2003

määrusega nr 324 vastu võetud "Toidu märgistusele esitatavad nõuded ja märgistamise ning muul viisil teabe edastamise kord", kuna tegemist on avalik-õigusliku aktiga. Kaubamärgiseaduse mõtte kohaselt tuleb toodete tähistamist hinnata tarbija seisukohast ja mitte toidu märgistuse osas järelevalvet teostavate ametivõimude poolt. Kohus ei hinda nimetatud põhjusel poolte sellekohaseid väiteid ega tõendeid: pakendi näidised (tl 185). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.