Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Menetluse käik SAS esitas 18.09.2008.a. Harju Maakohtule hagi E B’i vastu põhivõla 8503.42 krooni, intresside 94.95 krooni ning lisanduva viivitusintressi nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.04.2006.a. krediitarvelepingu, mille alusel võimaldati kostjal hagejalt osta kaupu ja kasutada teenuseid, tasudes nende eest esitatud kontoaruande alusel järgmise kuu 15. kuupäevaks (Krediitarve tingimused p-d 2 ja 3). Lepingus kokkulepitud arvelduskorda järgides võimaldas hageja kostjale krediiti, millelt hageja on arvestanud intresse kokku summas 94.95 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal kasutatud krediidi eest tasumata 8503.42 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja oma kohustust täitnud. Nimetatud summalt on hageja lisaks arvestanud viivist määraga 0,03% päevas. Seisuga 16.10.2006.a. – 16.09.2008.a. on kostja viivisevõlgnevus hageja ees 1760.21 krooni (0,03% x 690 päeva x 8503.42 krooni /100 = 1760.21 krooni). Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 8503.42 krooni, intressi summas 94.95 krooni, seisuga 16.09.2008.a. sissenõutavaks muutunud viivitusintressi 1760.21 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivitusintressi protsendimääraga 0,03% päevas põhinõudelt (8503.42 krooni), iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni, arvestusega alates 17.09.2008.a. Kohtu põhjendused TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine. Kohus avaldas 05.03.2009.a. Ametlikes Teadaannetes teate koos hoiatusega teha hagile vastuse mitteesitamisel kostja kahjuks tagaseljaotsus. Kohus andis kostjale tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 60 päeva jooksul alates teate Ametlikes Teadaannetes avaldamisest. Ajalehekuulutuse avaldamisega loeb kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 alusel hagimaterjalid kostjale kätteantuks. Ametlikes Teadaannetes ilmunud teatega on kostjat hoiatatud, et hagile mittevastamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole vastust kohtule esitanud. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

2(3)

kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus, hindamata tõendeid, leiab et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 5, § 8 lgga 2, §-ga 76, § 82 lg-tega 1 ja 2, §-ga 94, §-ga 100, § 101 lg 1 p-dega 1 ja 6, § 108 lg-ga 1, § 113 lg-ga 1 ning § 401 lg-tega 1 ja 2. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 8503.42 krooni, intress 94.95 krooni ja seisuga 16.09.2008.a. sissenõutavaks muutunud viivitusintress 1760.21 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivitusintress protsendimääraga 0,03% päevas põhinõudelt (8503.42 krooni), iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni, arvestusega alates 17.09.2008.a. TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt on tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetav. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja poolt kantud menetluskulud kogusummas 2141.86 krooni, s.o riigilõiv 650 krooni + õigusabikulud 1291.86 krooni (õigusabikulud on arvestatud põhinõudelt, intressilt ning taotluse esitamise kuupäeva /04.05.2009/ seisuga sissenõutavaks muutunud viivitusintressilt) + Ametlike Teadannete tasu 200 krooni.

Karin Sonntak Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.