2-08-67916/11 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

2-08-67916 arutamisele hageja ja kostja vaheline leping nr 804. Nimetatud küsimuse arutamine otsustati vahetult enne koosoleku algust. Selles osas puudub samuti vaidlus. Hageja väitel rikuti KÜ Tuuslari 22 15. juulil 2008 üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kuna koosolekul arutati päevakorra punktina küsimust, mida ei olnud koosoleku teates märgitud. Kostja esitas vastuväite, et üldkoosolek oli kokku kutsutud põhikirjas ja seaduses sätestatud korda järgides. Kohus nõustub hageja väitega, et KÜ Tuuslari 22 15. juulil 2008 üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti põhikirjas ja seaduses sätestatud korda. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 3 kohaselt, korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 kohaselt, juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Vastavalt KÜS § 1 lg 2, korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. MTÜS § 21 lg 1 ja lg 3 kohaselt, üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud kõik liikmed. Lähtuvalt MTÜS § 21 lg 4, üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud mittetulundusühingu kõik liikmed. KÜ Tuuslari 22 põhikirja p 48 kohaselt /---/. Üldkoosoleku kutses peab olema näidatud koosoleku toimumise koht, aeg ja päevakord. Kostja on omaks võtnud, et hagejale ei teatatud, et KÜ Tuuslari 22 15. juuli 2008 üldkoosolekul tuleb arutamisele hageja ja kostja vaheline leping nr 804. Üldkoosoleku teates (t.l.-22, tõlge t.l.-23) on koosoleku päevakorra p 3 all märgitud „Juhatuse ja KÜ Tuuslari 22 liikmete vahelise lepingu arutamine“. KÜ Tuuslari 22 15. juuli 2008 üldkoosoleku protokollis (t.l.-7-10) on märgitud, et „Enne koosoleku algust A. K. tegi ettepaneku teha päevakorda järgmised muudatused: Seoses kasutatava pindala mittevastavusega ehitisregistri pindala andmetele ja mitteküllaldaste makse summade haldamis-majandustegevusele, vaadata üle linnavalitsusega 2004. aasta septembris sõlmitud leping 4(7)

2-08-67916 nr 804“. KÜ Tuuslari 22 15. juuli 2008 üldkoosolekul otsustati: „Lõpetada Linnavalitsusega 01.08.2004 sõlmitud leping nr 804...“. Kohus loeb tõendatuks, et koosoleku teates märgitud päevakorrapunkt nr 3 - juhatuse ja KÜ Tuuslari 22 liikmete vahelise lepingu arutamine – ei ole vastavuses koosolekul tegelikult arutatud küsimusega ja selle alusel tehtud otsusega. Nimetatud päevakorrapunkt on formuleeritud laialt tõlgendatavalt ning hagejal ei olnud võimalik koosoleku teatest üheselt aru saada, et KÜ üldkoosolekul tuleb arutamisele ja otsustamisele hageja ja kostja vahel sõlmitud leping nr 804, kuna koosoleku teates märgitud päevakorrapunktis oli märkimata, konkreetselt kelle vahel sõlmitud ja milline leping tuleb üldkoosolekul arutamisele. Päevakorrapunkti varasema esitamise nõue tuleneb sellest, et korteriühistu liikmed oleksid teavitatud eelseisvast arutelust ja saaksid kaaluda oma seisukohavõttu, vajadusel planeeriksid oma osavõttu või esindatust üldkoosolekul ja saaksid päevavakorrapunktis nimetatud teemal otsuse langetamiseks olla ärakuulatud. Seda võimalust korteriühistu juhatus korteriühistu liikmetele otsustamaks lepingu lõpetamist KohtlaJärve Linnavalitsusega, ei taganud. Kohus on seisukohal, et kui koosoleku teates ei olnud koosolekul arutamisele tulevat küsimust selgelt näidatud, on see käsitatav koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisena, mis toob kaasa päevakorras ebaselgelt näidatud otsuse vastuvõtmise korral selle otsuse tühisuse. Kohus peab vajalikuks märkida, et vastavalt 15. juuli 2008 üldkoosoleku protokollile (t.l.-7-10) osales koosolekul 8 inimest 13-st korteriomanikust, s.o mitte kõik KÜ liikmed ei osalenud koosolekul, ning seega ei olnud üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, kuna rikuti koosoleku kokkukutsumise korda. Kohus peab samuti vajalikuks märkida, et korteriühistu üldkoosolekul ei olnud õigust korteriühistu Tuuslari 22 ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse vahel sõlmitud lepingu lõpetamise üle taolisel kujul otsustada. Vastavalt VÕS § 13 lg 1 lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Lepingu korralise ülesütlemise kord on sätestatud VÕS § 195 ning erakorralise ülesütlemise kord VÕS § 196. Kohus jõuab järeldusele, et KÜ Tuuslari 22 15. juuli 2008 üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Lähtuvalt MTÜS § 241 lg 1, üldkoosoleku otsus on tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Kohus jõuab järeldusele, et KÜ Tuuslari 22 15. juuli 2008 üldkoosoleku otsused on tühised koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu, kuna selline tagajärg on otseselt ette nähtud MTÜS-s. Hageja nõudeks on tühistada KÜ Tuuslari 22 15. juuli 2008 üldkoosoleku otsus osas, mis puudutas hageja ja kostja vahelise lepingu nr 804 lõpetamist. MTÜS § 241 lg 2 kohaselt otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Eeltoodust lähtudes, leiab kohus, et põhjendatud on tunnistada korteriühistu Tuuslari 22 15.juulil 2008 toimunud üldkoosoleku otsuse, millega otsustati lõpetada Linnavalitsusega 01.08.2004 sõlmitud leping nr 804, tühisust. 5(7)

Hagi tuleb rahuldada. Hagihind Hagi on esitatud juriidilise isiku, korteriühistu, otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) redaktsiooni § 131 lg 2 kohaselt, muu juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tunnustamise hagi puhul on hagihind 1/10 juriidilise isiku netovarast viimase majandusaasta aruande järgi, kuid mitte madalam kui 20 000 krooni. Hagihind moodustab 20 000 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi ning seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Riigilõiv Kohus tuvastas, et hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 1000 krooni, mis on vähem kui seaduses sätestatud. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1, hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Hagihind moodustab 20 000 krooni. Hagiavalduse esitamise aja seisuga kehtinud RLS redaktsiooni lisa 1 kohaselt kuulus hagilt hinnaga kuni 20 000 krooni tasumisele riigilõiv 1250 krooni. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud 1000 krooni (t.l.-3), s.o 250 krooni vähem kui seaduses sätestatud. Vastavalt TsMS § 179 lg 1, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kostjalt tuleb välja mõista riigituludesse riigilõiv 250 krooni. Nimetatud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 Swedbank või kontole nr 10220034800017 SEB Pank, viitenumber 2800049900. Lähtuvalt TsMS § 179 lg 5 ja lg 6, kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. 6(7)