Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-08-16672 10220034799018) või Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr 333416110002) või Swedbank AS-is (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358.

EELNEV MENETLUS

Hageja esitas 30.04.2008 kohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 sätetega ja TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel toimetas kohus kostjale hagiavalduse koos lisadega kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Hagiavalduses, rahvastikuregistris ning Maksu – ja Tolliameti andmebaasis märgitud aadressil XXX kostjale edastatud dokumendid tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. Hagiavalduses märgitud aadressil XXX kostjale saadetud dokumendid tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakond on 19.11.2008 kohtule teatanud, et SL ei viibi aadressil XXX ning politseile teadaolevalt elab ja töötab SL XXX Vabariigis. Kostja aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada, samuti ei olnud võimalik dokumenti kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul viisil, mis on sätestatud TsMS 6ndas osas. Kohus määras kostjale 20 päevase tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohtuteade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 23.01.2009, menetlusdokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 23.02.2009 ning vastamise tähtpäev saabus 16.03.2009. Kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist.

KOHTUOTSUSE ÕIGUSLIK PÕHJENDUS

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kohus jätab tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja esitab otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtub, et 07.12.2004 sõlmisid EAS ning kostja Ego järelmaksu müügilepingu nr 482/34725. Kostja rikkus lepingu tingimusi, kuna jättis hagejale lepingust tulenevad maksed tasumata. Kostja võlgnevus hageja ees moodustab 1386,75 krooni, millest põhivõlgnevus on 1288,36 krooni, intress 48,39 krooni ning leppetrahv 50 krooni. Samuti palub hageja välja mõista viivis protsendina põhinõudest alates 28.04.2007 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 lg 1 sätestatud määras. VÕS § 416 lg 1 järgi krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu

2-08-16672 tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb kostjalt välja mõista leppetrahv 50 krooni viidates lepingu üldtingimuste punktile

2-08-16672 teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hageja taotletav õigusabikulu ei ületa Vabariigi Valitsuse 4.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg –s 1 sätestatud piirmäära. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 200 krooni ning õigusabikulud 1600 krooni, kokku 2050 krooni. Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.