Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 29.04.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-09-3685/4
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 29.04.2009
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 672

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

(kostja õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Ele Liiv

Otsuse avalikult teatavaks-

29. aprill 2009.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni

tegemise aeg ja koht

kohtumaja kohtukantselei, kirjalik menetlus

Tsiviilasja number

2-09-3685

Tsiviilasi

KÜ hagi OŠ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 6994,45 krooni

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende

hageja KÜ(registrikood XXX, asukoht XXX)

esindajad

hageja lepinguline esindaja M Sulg kostja OŠ (isikukood XXX elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.

2.Välja mõista OŠ võlgnevus 7289,10 krooni KÜ kasuks.

3.Välja mõista OŠ menetluskulud 2400 krooni KÜ kasuks.

4.Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

Sarnased lahendid

Võlaõigus

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik KÜ esitas 29.01.2009.a kohtule hagi OŠ vastu põhivõla 6994,45 krooni ja viivise 294,65 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt tuleneb nõue hageja poolt kostjale esitatud arvete tasumata jätmisest. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt võlgnevuse välja mõista. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1600 krooni ja lepingulise esindaja kulu 1000 krooni. Kostja tunnistas 15.04.2009.a esitatud kirjalikus vastuses hagi. Samuti nõustus kostja menetluskulude väljamõistmisega. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt TsMS § 440 lg 3 teisele lausele, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 esimese lause kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kostja on hagi õigeks võtnud. Seega tuleb hagi rahuldada ning kostjalt välja mõista põhivõlg 6994,45 krooni ja viivis 294,65 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Seega on nimetatud sätte eelduseks asjaolu, et kostja ei anna oma käitumisega põhjust hagejale kohtusse pöördumiseks. Pole võimalik väita, et kostja ei ole oma käitumisega andnud hagejale põhjust kohtusse pöördumiseks, kuivõrd kostja jättis teadlikult oma kohustused täitmata. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 1741 lg 1 asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt tasutakse tsiviilasjalt hinnaga kuni 7000 krooni riigilõivu 1400 krooni. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 200 krooni võrra seaduses sätestatust rohkem. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt hageja tasutud riigilõivu katteks välja 1400 krooni ja hageja lepingulise esindaja kulu katteks 1000 krooni, kokku 2400 krooni.