Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohtule 30.10.2008. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Sampo Pank ja kostja järelmaksulimiidilepingu, millega pank võimaldas kostjal lepingus sätestatud limiidisumma kasutamist ning kostja kohustus kasutatud limiidisumma tagastamata. Kostja rikkus lepingut, jättes tagastamata järelmaksulimiidi maksed igakuiselt lepingus ettenähtud tähtajaks. Pank loovutas nõude hagejale ja teatas kostjale nõude loovutusest. Hagi esitamise seisuga on kostjal tasumata põhisumma 1 142.41 krooni. Seisuga 30.10.2008. a võlgneb kostja hagejale viivised 115.95 krooni. Üldtingimuste p 3.1.1. kohaselt pidi kostja tagama selle, et tema arvelduskontol oleks kuumakse tasumise päeval selleks piisavalt rahalisi vahendeid. Kostja seda nõuet ei täitnud. Üldtingimuste p 3.2. kohaselt on hagejal õigus selle tingimuse täitmata jätmisel nõuda kostjalt leppetrahvi 1 000 krooni. Kostja vastus Kohtule 29.12.2008. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Panga poolt kostjale võimaldatud rahalisi vahendeid kasutas kostja kuni 30.11.2005. a. 30.11.2005. a pöördus kostja panga poole sooviga limiidileping lõpetada ja limiidisumma tagastada. Panga teatel kuulus kostja poolt tasumisele 7 076.53 krooni. Nimetatud summa oli tõepoolest märgitud kreeditkäibe jäägina seisuga 15.11.2005. a. 30.11.2005. a tasus kostja pangale 7 076.53 krooni, kandes raha arvelduskontole selgitusega „järelmaks“. Esitades lepingu ülesütlemise teatise alles 06.02.2008. a on pank käitunud pahauskselt, kasutades võimalust arvestada intressikõnealuse ajavahemiku eest ning tekitades sellega kostjale kahju. Summa 1 142.41 krooni ei ole põhivõlgnevus kuna summa sisaldab ka intressi. Ülesütlemise teatises ei ole pank kostjalt leppetrahvi nõudnud, leppetrahvi nõudest sai kostja teada alles kohtumenetluses. Hagile lisatud 11.04.2008. a ja 22.04.2008. a nõudekirju ei ole kostja saanud. Kohtu põhjendused Kohus on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseadus § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu ning VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist, öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kostja ei eita, et on saanud järelmaksulimiidi 10 000 krooni. Samas leiab kostja, et on 30.11.2005. a pangale 7 076.53 krooni tasunud, mistõttu on hageja nõuded alusetud ning hageja on pahauskselt kostja vastu nõude esitanud. Hageja on seisukohal, et tema nõue on õiguslikult põhjendatud. Limiidikonto nr xxxxxxxxxxxxxxx lõppjääk oli seisuga 06.04.2008. a – 1 142.41 krooni, mis ongi kostja põhivõlgnevus. Hageja nõustub, et kostja on 30.11.2005. a tasunud 7 076.53 krooni oma arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxxx, mitte aga järelmaksukontole. Järelmaksulimiidi lepingu üldtingimuste punkt 1 kohaselt toimuvad järelmaksulimiidikontol kõik arveldused seoses limiidilepinguga. Järelmaksulimiidi lepingu üldtingimuste punkt 3.1.2. järgi kohustus kostja tagastama pangale järelmaksulimiidi ja tasuma intressi vastavalt lepingus fikseeritud järelmaksulimiidi tagastamise tingimustele. Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt oli kostja kohustus tagastada summa õigele kontole ning mitte kostja enda poolt valitud kontole. Kostja lepingust tulenevat kohustust kohaselt täitnud ei ole, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 1 142.41 krooni. Kostja ei ole põhjendanud, miks tema arvates sisaldub põhinõudes ka intress. Kohus jätab kostja väite tähelepanuta, kuna limiidikonto nr xxxxxxxxxxxxxxx väljavõttelt nähtub võlgnevuse kujunemine ning põhinõude ja intressi arvestus on eristatav.

VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingus on kostja nõustunud tasuma pangale viivist nõuetekohaselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest õigusaktidega tarbijakrediitidele kehtestatud maksimaalmääras. VÕS § 415 lg 1 kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Hageja nõuab viivist, mille määr on 0,025% päevas. Viivist on arvestatud limiidilepingu lõpetamisest 06.02.2008. a kuni 10.03.2009. a., seega on viivitatud päevi 397, viivis kokku 115 krooni. Kohtu hinnangul on hageja viivise nõue õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 158 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Järelmaksulimiidi üldtingimuste punkt 3.2. järgi lepingu punkt 3 toodud kohustuste mittetäitmise korral on pangal õigus nõuda laenusaajalt igakordsel rikkumisel leppetrahvi 1 000 krooni tasumist. Kostja leiab, et hagejal puudub leppetrahvi nõue, kuna lepingu ülesütlemise teates ei ole pank leppetrahvi nõudest kostjale teatanud, 11.04.2008. a ja 22.04.2008. a nõudekirju ei ole kostja saanud. Kohus kostjaga ei nõustu. Kostja on lepingu omakäeliselt allkirjastanud, seega teadlik lepingus sisalduvast leppetrahvi sättest. Lepingu punkt 3.1.3 kohustas kostjat teatama pangale elukoha muutusest. Kostja on enda aadressiks märkinud XxxTallinnas, kuhu pank on teated saatnud. Kostja panka elukoha muutusest teavitanud ei ole, mistõttu on kohtu hinnangul alusetud kostja väited panga pahatahtlikust käitumisest. Lepingu punktist 3.1.3 ja hea usu põhimõttest tulenevalt oli kostja kohustust panka enda tegelikust elukohast teavitada. Kostja seda kohustust täitnud ei ole. Eeltoodust tulenevalt peab kohus leppetrahvi nõuet põhjendatuks. Hageja on loobunud hagis märgitud intressinõudest summas 158.78 krooni ja kahjutasu nõudest summas 337.01 krooni. Kohus rahuldab hagi põhinõudes 1 142.41 krooni. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas 115 krooni ja leppetrahv summas 1 000 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja esitatud hagi hind oli 1 479.42 krooni. Menetluse käigus hageja loobus osaliselt nõudest. Kohus rahuldas hagi põhinõudes 1 142.41 krooni. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud 77% ulatuses kostja kanda ja 23% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.