Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

MENETLUSE KÄIK

G Z (edaspidi hageja) pöördus 14.04.2008.a Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK) poole avaldusega OÜ R (edaspidi kostja; uus ärinimi OÜ OK ) vastu töötasu, tulemuspalga, puhkusehüvitise ja koondamishüvitise Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 90 lg 1 p 1 alapunkt a järgi ning hüvitise lõpparve kinnipidamise eest TLS § 119 lg 2 alusel nõudes. 12.05.2008.a TVK otsusega rahuldati avaldus täies ulatuses, mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 2008.a veebruari kuu töötasu summas 828 krooni ja märtsi kuu töötasu summas 3592 krooni, 2008.a veebruari kuu tulemuspalk summas 2104 krooni, puhkuse hüvitis 5 kalendripäeva ulatuses summas 1710 krooni, hüvitis TLS § 90 lg 1 p 1 alapunkt a järgi summas 7184 krooni ning hüvitis lõpparve kinnipidamise eest TLS § 119 lg 2 järgi summas 8208 krooni. 20.06.2008.a saabus Harju Maakohtusse kostja taotlus (avaldus) töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. 06.10.2008.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse. Kohus kohustas 28.10.2008.a määrusega hagejat esitama kohtule töövaidluskomisjonile esitatud avaldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 363 hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas 02.12.2008.a kohtule hagiavalduse, paludes kostjalt välja mõista veebruarikuu eest vähem makstud palk summas 828 krooni, veebruarikuu tulemuspalk summas 2 104 krooni, märtsikuu töötasu summas 3 592 krooni, kasutamata puhkuse (5 kalendripäeva)

2-08-25248 hüvitis summas 1 710 krooni, koondamishüvitis summas 7 184 krooni ja lõpparve kinnipidamise eest keskmine palk summas 8 208 krooni. 24.03.2009.a saabus kohtusse kompromisskokkulepe, mille pooled paluvad kohtul kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Kompromisskokkuleppest nähtuvalt on kostja tasunud hagejale 4 420 krooni ning teinud ülejäänud osas ettepaneku sõlmida kompromisskokkulepe ja hageja on esitanud omapoolsed tingimused, mille ka kostja aktsepteeris. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise õiguslikest tagajärgedest. Pooled paluvad kohtul kompromiss ja menetluse lõpetamise avaldus läbi vaadata kirjalikus menetluses. Kostja palub kohtul tagastada tasutud riigilõivu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja kohtu poole pöördumisel tasunud riigilõivu 1 500 krooni. Arvestades riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p-s 1 sätestatuga, puudus kostjal kohustus kohtule esitatud avalduselt riigilõivu tasuda (vt ka: Riigikohtu 01.02.2007.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-06 (p 14)). Lähtudes RLS § 15 lg 1 p-st 3 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui riigilõivu on tasunud isik, kes on vabastatud riigilõivu tasumisest. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle

menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. MALSCO Advokaadibüroo OÜ tasus kostja eest 20.06.2008.a arvelduskontolt nr 10002045405001 AS-is SEB Pank Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank (viitenumber 2900072123, selgitus: „OÜ R avaldus G Z tööõigusliku nõude läbivaatamiseks hagimenetluses“) avalduse esitamise eest riigilõivu 1 500 krooni. Kuna kostja oli avalduse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, kuulub tasutud riigilõiv summas 1 500 krooni kostjale tagastamisele. Vastavalt kostja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda MALSCO Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank. Tulenevalt TsMS § 168 g-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled ka kokku leppinud, et menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.