Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

(kolmsada seitsekümmend viis) krooni pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ning 550 (viissada viiskümmend) krooni hageja poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ja hageja esindaja kulud 1 062 (üks tuhat kuuskümmend kaks) krooni. Kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad kostja kanda. Kostja tasub hagejale kokku 21 009,08 krooni (kakskümmend üks tuhat üheksa krooni ja 8 senti), millest 18 757,08 krooni (kaheksateist tuhat seitsesada viiskümmend seitse krooni ja 8 senti) moodustab kompromissi punktis 1.1. nimetatud võlg ja 2 252 (kaks tuhat kakssada viiskümmend kaks) krooni kompromissi punktis 1.2. nimetatud menetluskulud, hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx (Danske Bank A/S Eesti filiaal), märkides viitenumbriks xxx alljärgnevalt:

taotlus

poole

hagiavalduse

esitamisel

tasutud

riigilõivu

MENETLUSE KÄIK

2-07-26867 BAS (uus ärinimi B AS) esitas 20.07.2007.a Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J R vastu 13 962,46 krooni nõudes. Seoses J R poolt maksekäsu kiirmenetluses vastuväite esitamisega anti nõue 13.08.2007.a määrusega üle kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 18.09.2007.a saabus kohtusse hagiavaldus, milles hageja palub mõista kostjalt välja 19 125,41 krooni, millest 10 000 krooni on tagastamata krediidisumma, 1 240,66 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 2 483,31 krooni viivis, 2 000 krooni leppetrahv, 700 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ning 2 701,44 krooni kahjuhüvitis. 02.02.2009.a täpsustas hageja oma nõuet ja palub kohtul mõista kostjalt välja 18 173,08 krooni, millest 10 000 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 1 240, 66 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 6 232,42 krooni viivis ning 700 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja alates 02.02.2009.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivise 29,25% tagastamata krediidisummalt aastas. 15.04.2009.a toimunud kohtu eelistungil esitasid pooled kohtule kompromissilepingu, mille palusid kohtul kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Kompromissilepingust nähtuvalt vähendab hageja oma nõuet hagis esitatud leppetrahvi osas, s.t 2 000 krooni võrra ja kahjuhüvitise osas, s.t 2 701,44 krooni võrra. Kompromissilepingu kohaselt tasus hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 750 krooni, millest 375 krooni taotleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is, märkides selgitusse: „lep xxx , tsiviilasi nr 2-07-26867, riigilõivu osaline tagastamine“. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS § 428 lg 1 p-st 4, §-st 432 ja täitemenetluse seadustiku § 2 lg 2 p-st 1. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 5 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Kohus otsustas protokollilise määrusega kompromissi vastu võtta, selle kinnitada ja lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas menetlus. Kohus teavitas menetlusosalisi, et vastava kirjaliku määruse teeb kohus avalikult teatavaks 27.04.2009.a kell 15.00 Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja tsiviilkantselei kaudu. Poolte taotlusele vastavalt saadab kohus kostjale määruse postiasutuse vahendusel ning hagejale elektronpostiga.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432

tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 14.09.2007.a arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is (viitenumber 2900072123, selgitus: „riigilõiv: tsiviilasi nr. 2-07-26867, hagiavalduse ja ärakirjade esitamise eest - J R“) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 750 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o 375 krooni. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is, märkides selgitusse: „lep xxx , tsiviilasi nr 2-07-26867, riigilõivu osaline tagastamine “. Tulenevalt TsMS § 168 g-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kostja tasub hagejale muu hulgas hageja kantud menetluskulud summas 2 252 krooni. Samuti on kokku lepitud, et kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad kostja kanda. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.