Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 14.11.2008. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja tarbijakrediidilepingu , millega hageja andis EV’ile laenu summas 10 000 krooni. Kokkuleppega 1 suurendati krediidisummat ja kostja kasutuses olevaks krediidisummaks oli 29 058.61 krooni. Kostja jättis nõuetekohaselt tasumata lepingujärgsed maksed. Hageja ütles 04.10.2008. a lepingu üles. Raha kasutamise eest kohustus kostja tasuma intressidena 28,91% krediidisummast aastas. Üldtingimuste p 6.3 alusel on lepingu ülesütlemisel kostja kohustatud tasuma leppetrahvi. Leppetrahvi suuruseks on 5 620.22 krooni. Üldtingimuste p 9.3 alusel on kostja kohustatud tasuma hagejale võla sissenõudmisega seotud kulutused summas 1 000 krooni. Üldtingimuste p 6.1 alusel on kostja kohustatud tasuma viivist 28,91 % võlgnetavalt summalt aastas. Kostja vastus Kohtule 10.02.2009. a esitatud vastuses tunnistab kostja hagi. Kohtu põhjendused TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 järgi võib kohus omaksvõtul põhinevas otsuses tuua välja vaid õigusliku põhjenduse. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 3, 4 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 115 lg 1, § 158 lg 1 alusel. Võlaõigusseadus § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu ning § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist, öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama seaduse § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 397 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi lepingus kokkulepitud määras. VÕS § 158 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Võlaõigusseaduse § 101 lg 1 p 3 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kahju hüvitamist. Hageja 1 000 krooni suurune kulude hüvitamise nõue põhineb üldtingimuste p-l 9.3, mille kohaldamises olid pooled kokku leppinud. Seega tuleb kostjalt välja mõista tagastamata krediidisumma 28 101.08 krooni , intress 4 542.80 krooni, leppetrahv 5 620.22 krooni, viivis 9 343.23 krooni ning ka võla sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamiseks 1 000 krooni. Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks tulenevalt TsMS §-st

367 väljamõistmisele viivis protsendina määraga 28.91 % aastas põhinõudest (28 101.08 krooni) alates 11.11.2008.a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus hagi õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista lisaks võlgnevusele kohtukuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 2 000.00 krooni ning Riigilõivuseaduse § 57 lg 2 alusel dokumendi väljatrüki eest 22 krooni. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.