2-08-87246
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
23. aprill 2009. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-08-87246
Tsiviilasi
Oü E ja L OÜ avaldus AS SMR väljakuulutamiseks. 15. aprill 2009. a
Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
pankroti
Võlausaldaja I OÜ E (reg kood xxx); Võlausaldaja II L OÜ (reg kood xxx); Võlausaldajate esindaja: volikirja alusel A Aro (xxx); Võlgnik (ettevõtja): AS SMR ( asukoht xxx); juhatuse liige HH(IK xxx tel xxx); Ajutine pankrotihaldur vandeadvokaat ESelberg (IK xxx Advokaadibüroo Selberg ja Ko ).
Resolutsioon
kuid see ei õnnestunud. 2007.a. oli võlgnikul keskmiselt 079 töötajat, käesoleva ettekande esitamise ajaks on võlgnikul kehtivad töölepingud 47 töötajaga ning võlgnevus töötajate ees moodustab kokku 1 549 387 krooni. Võlgnik võõrandas 01.09.2008.a. Sierra Leones asunud tütarettevõtte MIT&CC Ltd aktsiad, aktsiakapitalist kuulus kuni võõrandamiseni võlgnikule 67 %. Võlgniku andmete kohaselt on tal seisuga 02.04.2009.a. vara kokku 31 776 230 krooni väärtuses, sealhulgas: põhivara bilansilise maksumusega 29 381 338 krooni. Käibevara bilansilise maksumusega 2 394 892 krooni. Seega on võlgnikul vara maksumusega 31 776 230 krooni ja likviidne vara puudub. Ajutine pankrotihaldur leiab, et Võlgniku võlad kajastuvad võlgniku poolt esitatud kohustuste nimekirjas õigesti. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollkeskuse andmetel Võlgnikul on maksuvõlgnevused seisuga 14.04.2009 kokku 7 054 580,69 krooni, sealhulgas põhivõlg 6 714 672,41 krooni ja intressid 339 908,28 krooni. Võlgniku poolt koostatud kohustuste nimekirjas sisalduvad lühiajalised kohustused hankijate ees kokku 21 563 942,06 krooni. Võlgniku andmetel on tal võlad töötajatele summas 1 549 387 krooni, sealhulgas saamata jäänud töötasu 717 234 krooni, koondamishüvitis 104 234 krooni ja puhkusekompensatsioon 727 919 krooni. Võlad tütarettevõtetele 8 774 289,91 krooni, sealhulgas põhivõlg J OÜ-le 8 081 526,16 krooni ja T OÜ-le 324 292,75 krooni, kõrvalnõue 368 471 krooni. Laenu võlgnevus 6 383 015.41 krooni, sealhulgas AS `ile 100 000 krooni, A OÜ
206 683,17 krooni, E OÜ 470 661,47 krooni, G A OÜ 2 106 721 krooni, R AS 7 549 krooni, MTÜ 10 608 krooni. Võlg SEB Pank 11 692 281,15 krooni. Krediitkaardivõlg SEB Pank 14 822,66 krooni. Saadud ettemaksed 84 745,76 krooni. SL P OÜlt saadud ettemakse summas 84 745,76 krooni. Aruandvatele isikutele võlad kokku 81 956,50 krooni. Kohtutäiturile 9 000 krooni. SEB Liising kinnitamata ostuarved summas 2 396 142,10 krooni. Potentsiaalne kohustus T Ehitus ees summas 1 200 000 krooni. Võlgnikul on kohustusi kokku summas 60 804 163,24 krooni. Võlgnikul puudub likviidne vara kohustuste katteks, võlgniku majandustegevuse tulemuseks 2007.a. oli kahjum 8 990 780 krooni ning 2008.a. suurenes kahjum veelgi 32 153 118 kroonini. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku võlgade kogusumma ületab varade suuruse peaaegu kahekordselt ning likviidsed varad puuduvad, mille tõttu ajutise pankrotihalduri arvates puudub vajadus täiendava majandusliku analüüsi järele. Võlgniku esindaja on seisukohal, et maksejõuetuse põhjustasid tööde mahtude vähenemine, käibevahendite külmutamine krediidiasutuste poolt, üldise vastastiku usaldamatuse tekkimine turul ning ülemaailmne majandusjahtumine. Maksejõuetus tekkis 2008.a. teisel poolel. Samas rõhutab võlgnik, et kogu 2008.a. teise poolaasta vältel peeti läbirääkimisi strateegilise investoriga, kelleks oli S AG. Läbirääkimised olid juba lõppstaadiumis ja koostöös investoriga valmistas võlgnik ette järgmise aasta projekte. Läbirääkimised ebaõnnestusid võlgnikust mitteolenevatest põhjustel, põhjustena nägi S üldist maailma ja Baltikumi finantssituatsiooni. Käesolevaks ajaks ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud, et maksejõuetuse oleks põhjustanud
kuriteo tunnustega tegu. Ajutine pankrotihaldur ei välista eespoolnimetatud asjaolude ilmnemist pankrotimenetluse käigus ja leiab, et Võlgniku raamatupidamist tuleb edasises pankrotimenetluses revideerida. Kohtuistung Kohtuistungil 15.04.2009. a jäi võlausaldajate esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada pankrot. Võlgnik nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, halduri tasule vastuväiteid ei ole. Ajutine pankrotihaldur jääb oma aruandes toodud seisukohtade juurde, võlgnik on maksejõuetu ja välja tuleks kuulutada võlgniku pankrot. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et OÜ E ja L OÜ pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada aktsiaselts SMR pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus ESelbergi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Võlausaldaja OÜ E nõude aluseks on neli tasumata arvet kokku summas 420 021 krooni. OÜ L nõude aluseks on leping Atv 00484-4 ning neli tasumata arvet kokku summas 411 166.10 krooni. PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. 12.09.2008. a esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik on pankrotihoiatuse kätte saanud, kuid kohustust ei täitnud. PankrS § 10 lg 4 ja lg 5 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldajad on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud endal sissenõutavaks muutunud nõude olemasolu võlgniku vastu. Võlausaldajad on esitanud nõude tõendamiseks tasumata arve-saatelehed. Võlausaldajate nõude suurus ületab PankrS § 15 lg 2 p 3 sätestatud nõude suurust. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku olemasoleva vara väärtus on 31 776 230 krooni, kohustuste maht on 60 804 163.24 krooni. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Võlgniku esindaja on seisukohal, et maksejõuetuse põhjustasid tööde mahtude vähenemine, käibevahendite külmutamine krediidiasutuste poolt, üldise vastastiku usaldamatuse tekkimine turul ning ülemaailmne majandusjahtumine. Maksejõuetus tekkis 2008. a teisel poolel. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise üheks põhjuseks oli ka võlgniku ebaõnnestunud investeering kinnisvarasse. Võlgnik võttis SEB Pangast laenu kinnistu asukohaga Sinikivi 17 Rae külas Rae vallas ostmiseks. Kinnisvaraturu hindade languse tulemusena ei õnnestunud võlgnikul kinnistut realiseerida ning ei võlgnik suutnud tasuda kinnistu ostuks võetud laenu makseid.
Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Käesolevaks ajaks pole selgunud selliseid asjaolusid, mis annaksid pankrotihaldurile võimaluse käituda PankrS § 109 kohaselt. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liikmed HH, TS ja TS. Ajutine pankrotihaldur ESelberg on esitanud tasunõude 19 töötunni eest kokku summas 28 500 krooni. Võlausaldajad ega võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 28 500 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 1 770 krooni. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.