Võlaõigus › Võõrandamislepingud

1 (3)

Hageja nõue Kohtule 30.12.2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus kokku 3 590,40 krooni, millest põhivõlgnevus 1 795,20 krooni ja viivisvõlgnevus 1 795,20 krooni. Hageja ja kostja sõlmisid 01.04.2006.a ostu-müügilepingu. Hageja tarnis kostjale kaupu koguväärtuses 1 795,20 krooni ning esitas kostjale arved. Kostja ei ole esitatud arveid tasunud. Viivise suurus on kindlaksmääratud lepingu p 3.1 ning see on 0,5% iga kauba maksumuse eest tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja palub kostjalt välja mõista ka menetluskulu summas 2 250 krooni, milles õigusabikulu 2 000 krooni ja riigilõiv hagiavalduse esitamisel 250 krooni. Kohtu põhjendused Kohus on menetlusdokumendid kätte toimetanud kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 313 alusel. Antud juhul on menetlusdokumendid edastatud kostjale isiklikult allkirja vastu 17.03.2009.a. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 30 päeva, arvates asja materjalide kättesaamisest. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 3 590,40 krooni, millest põhivõlgnevus 1 795,20 krooni ja viivisvõlgnevus 1 795,20 krooni. Menetluskulu

Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 174 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

2 (3)

Hageja taotleb mõista kostjalt välja esindaja kulu suuruses 2 000 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud arve nr 8 04.02.2009 (t lk 35). Kohus leiab, et esindaja kulu nimetatud summas on põhjendatud ning kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Hageja taotleb mõista kostjalt välja riigilõiv summas 250 krooni. Arvestades eeltoodut ning asja materjale, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku summas 2 250 krooni. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Ene Tsefels Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.