Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamisel otsuse peale kaebetähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Nimetatu ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused 04.07.2008.a esitas hageja Harju Maakohtusse hagi kostja vastu. Hagiavalduse kohaselt on hageja (endise nimega Förenings Sparbanken AB (publ)) juhtivaks pangaks Rootsis, Eestis, Lätis ja Leedus. Hageja juured ulatuvad aastasse 1820, mil alustas tegevust Rootsi esimene hoiupank. Hageja omab õiguskaitset järgmistele kaubamärkidele: Eesti Vabariigis alates 13.02.2006.a. kehtiv Euroopa Ühenduse kaubamärk SWEDBANK ja Eesti Vabariigis alates 17.11.1994.a. kehtiv siseriiklikult registreeritud kaubamärk reg SWEDBANK. Samuti on hageja nimele registreeritud rahvusvahelised kaubamärgid reg ja SWEDBANK. Hageja kaubamärk SWEDBANK omab Eesti Vabariigis õiguskaitset ka üldtuntud kaubamärgina. Kostja nimele on vastavalt Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgu (EENet) andmetel 17.03.2006.a registreeritud domeeninimi swedpank.ee, mille registreerimine rikub hageja kui kaubamärkide SWEDBANK omaniku ainuõigusi. Kostjal puudub igasugune õigustatud huvi ja õigus domeenimmele swedpank.ee ning kostja poolt domeeninime swedpank.ee registreerimine on pahauskne. Kostja kasutab hageja kaubamärgiga sisuliselt identset tähist oma domeeninimes. Domeeninimi sarnaneb oma funktsioonidelt kaubamärgiga ning see võib olla intellektuaalomandi objektiks. Viidates domeeninime omajale, mõjutab domeeninimi näiteks Interneti kasutajaid külastama just seda veebilehekülge, mistõttu sarnaneb domeeninimi oma funktsioonidelt kaubamärgiga, kuna see hõlbustab eristamist ja meeldejätmist, annab teavet, näitab kuuluvust või päritolu ning täidab reklaamifunktsiooni. Hageja õigusi rikub ainuüksi vastava domeeni registreerimise fakt ning ei ole vajalik domeeni tegelikkuses kasutamine, kuna juba registreerimisega on takistatud kaubamärgiomaniku võimalused kaubamärgis sisalduvat tähist ise ärilisel eesmärgil kasutada. Kostja poolt domeeninime swedpank.ee registreerimine rikub hageja kui kaubamärgi SWEDBANK ainuomaniku õigusi. Kostja domeeninime ülesehitus on identne hageja kaubamärkidega SWEDBANK. Hageja kaubamärkide ning ärinime domineerivaks ning identifitseerivaks elemendiks on sõnaline osa SWEDBANK. Kostja domeeninime eristusvõimeliseks osaks on SWEDPANK, riigitähis ".ee" omab üksnes kirjeldavat tähendust. Vaadeldavad tähised on foneetiliselt, semantiliselt ning kontseptuaalselt identsed tähised, mistõttu võib tarbija, nähes või kasutades domeeninime swedpank.ee, saada eksitatud domeeninime omaniku ning sellelt domeenilt pakutavate kaupade või teenuste päritolu osas. Seega on hageja kaubamärkide ja kostja poolt registreeritud domeeninime puhul tegemist äravahetamiseni sarnaste märkidega. Tarbijatele jääb mulje, nagu oleks kostja äriliselt või majanduslikult seotud hagejaga, misläbi omistatakse kostja äritegevusele teenimatut usaldusväärsust. Kostja poolt domeeninime registreerimise üheks ajendiks oli selle domeeninime müük hagejale. Kostjal puudub veebilehel mistahes tegevus. Kostja ei ole nimetatud veebilehte kasutanud enam kui 2 aastat, alates domeeninime registreerimisest. 28.03.2006.a. ilmunud artiklis "Swedpank.ee domeeniga püütakse äri teha" on toodud, et kostja esindaja sõnul müüks firma domeeni 50 000.krooni eest. Hageja on oma kaubamärke tutvustanud nii elektroonilise, kui ka trükimeedia vahendusel juba aastaid. Eelkõige on Eesti tarbijate teadvuses ärinimi ning kaubamärk

SWEDBANK seoses Eesti ühe suurima ja mainekaima äriühingu AS Hansapanga omandamise protsessiga. Kostja ei ole kunagi olnud domeeninime swedpank.ee järgi üldiselt tuntud ettevõtja. Esimest korda on kaubamärk SWEDBANK Eestis ära märkimist leidnud 1999. aastal, mil hageja omandas 50% AS Hansapank aktsiatest. 2005. aastast on omandas hageja täielikult Eesti äriühingu AS Hansapank. Alates 2006. aastast on AS Hansapank kasutanud oma info- ja reklaammaterjalidel Hansapanga logo juures kaubamärki SWEDBANK. Ees seisab AS-i Hansapank täielik üleminek kaubamärgile SWEDBANK. SWEDBANK eestipärane nimetus on SWEDPANK ning hageja huvi on suunatud domeeninime swedpank.ee kasutusse võtmisele tema Eesti tütarfirma kaudu. Hageja kaubamärk SWEDBANK oli mainekas ja tuntud Eesti Vabariigis seisuga 17.03.2006.a. Kuigi kaubamärgi SWEDBANK ei ole Eesti päritolu kaubamärk, on see Eesti meedias küllaldaselt kajastamist leidnud ning seda ka seoses hageja tütarfirmaga Eestis AS Hansapank, kes on Eesti ettevõtete ja brändide maine uuringutes esirinnas. Läbi meediakajastuse on kaubamärk SWEDBANK saavutanud Eestis üldtuntuse ja maine ning selle kaubamärgiga identsete või äravahetamiseni samaste tähiste mistahes viisil ning eesmärkidel kasutamine on hageja ainuõiguse rikkumine. Hageja palub kohustada OÜ Klõpetama Swedbank AB ainuõiguse rikkumine ja keelata osaühingul Kkaubamärgiga SWEDBANK äravahetamiseni sarnase tähise kasutamine domeeninimes; kohustada kostjat hoiduma ka edaspidi hageja kaubamärgiõiguste mistahes viisil ning eesmärkidel rikkumisest; tuvastada OÜ Kkohustus esitada Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgule EENet tahteavaldus domeenist swedpank.ee loobumiseks Aktsiaselts Hansapank (registrikood xxx) kasuks viivitamatult peale kohtuotsuse jõustumist; tunnistada hageja kaubamärk SWEDBANK Eesti Vabariigis üldtuntud kaubamärgiks; jätta kõik menetluskulud jätta kostja kanda. 24.10.2008.a kohtusse saabunud täiendustes toob hageja ära, millistes klassides milliste kaupade ja teenuste osas on hageja kaubamärgid registreeritud ja kaitstud ning mis on kostja tegevusalad Äriregistri andmebaasist nähtuvalt. Hagejale kuuluv Eesti Vabariigis alates 13.02.2006.a. kehtiv Euroopa Ühenduse kaubamärk SWEDBANK on registreeritud klassides 9, 16, 36 ja 42. Hagejale kuuluv Eesti Vabariigis alates 17.11.1994.a. kehtiv siseriiklikult registreeritud kaubamärk reg SWEDBANK on registreeritud klassides 9, 16 ja 36. Võrreldes kostja tegevusalasid kaupade ja teenustega, mille suhtes hageja kaubamärgid on Eestis registreeritud, ilmneb, et kostja tegevusalad on hageja kaubamärgiregistreeringutes nimetatud teenustega ja kaupadega osalt kattuvad ja suures osas samaliigilised. Kostja on oma 29.09.2008 vastuses kinnitanud, et „kostja tegeleb eelkõige ehitusäriga, mis on nimetatud klasside kaitse väljas” ehk tõepoolest hõlmatud, kuivõrd ehitusäri on seotud esmajoones kinnisvaratehingutega ja lisaks rahaliste- ja finantstehingutega ning kindlustusega (klass 36), tehnoloogiliste uurimuste ja projekteerimisega (klass 42), aga ka ärijuhtimise, ärikorralduse, kontoriteenuste ja teenuste reklaamiga (klass 35), mille suhtes hageja kaubamärgid SWEDBANK on registreeritud. Lisaks hõlmavad hageja registreeritud kaubamärgid mitmesuguseid kaupu klassides 9 ja 16, mida muuhulgas ehitusäris sagedasti kasutatakse. 23.10.2008 andmetel on nüüdseks aadressil swedpank.ee avaldatud tähis swedpank.ee ja seda seoses kinnisvaratehingutega. Seega kasutab kostja tähist swedpank.ee samaliigiliste teenuste suhtes, mille suhtes hageja kaubamärgid on Eestis registreeritud (klass 36). Keskmine tarbija eeldab, tulenevalt märkide ja teenuste sarnasusest, et swedpank.ee on hageja

eestipärane domeeninimi ja/või kaubamärk. Sõna SWEDBANK on suure eristusvõimega sõna. Hageja kaubamärk SWEDBANK ei kirjelda kaupu ega teenuseid, mille osas see on registreeritud ja mille osas seda kasutatakse, mistõttu tulenevalt selle iseloomust, tuleb seda tajuda kui ärilise päritolu indikatsiooni. Selleks annab täiendava põhjuse asjaolu, et sõna SWEDBANK on ka hageja ärinimeks. Kaubamärk SWEDBANK jääb tarbijale kergesti meelde ja eristab mistahes kaupu ja teenuseid teiste isikute kaupadest ja teenustest. Täiendavalt on kaubamärk SWEDBANK saavutanud Eesti turul kõrge eristatavuse määra läbi kaubamärgi ulatusliku kasutamise. Tulenevalt kõrgest sarnasuse määrast tähiste vahel, mis sisaldavad sama, iseloomulikku komponenti, sarnasust teenuste vahel, mis on identsed või vähemalt väga sarnased ja võttes arvesse varasema tähise suurt tuntust ja eristuvust, on olemas äravahetamise tõenäosus kaubamärgiseaduse tähenduses. Hageja on õigustatud välistama swedpank.ee kasutamist ka põhjusel, et nimetatud tähise alusetu kasutamine kasutab ebaausalt ära ja on kahjulik, kaubamärgi SWEDBANK eristavale omadusele ja mainele. Eesti tarbija, olles tuttav kaubamärgiga SWEDBANK märkab kergesti tähise swedpank.ee sarnasust kaubamärgiga SWEDBANK. Sel moel saab kostja ebaausalt kasu kaubamärki SWEDBANK tehtud investeeringutest hageja ja/või ettevõtete poolt, mis kuuluvad hagejaga samasse kontserni. Samuti tekitab kostja sellega kahju kaubamärgi SWEDBANK eristusvõimele ja vähendab selle erilisust. Sellist seost või assotsiatsiooni on lihtsam luua juhtudel, kui varasem tähis on avalikkusele tuntud või juhtudel, kus vastav võimalik tarbijate sektor suures osas kattub. Hageja on seisukohal, et hagejale kuuluv Euroopa Ühenduse kaubamärk SWEDBANK on Eesti turul väga tuntud ja mainekas ning seda esmajoones kaupade ja teenuste osas, mille suhtes Ühenduse kaubamärk on registreeritud. Laiaulatuslikud meediakajastused kirjeldavad kaubamärgi SWEDBANK mainet, kasutamise ja tutvustamise kestust ja ulatust ning kaubamärgi geograafilist levikut. Hageja kaubamärk on registreeritud rahvusvaheliselt, sealhulgas Euroopa Ühenduses tervikuna. Hageja kaubamärk on kasutusel Rootsis, Eestis, Lätis, Leedus, Taanis, Soomes, Norras, USA-s, Luxembourg'is, Hiinas, Jaapanis, Hispaanias, Ukrainas ja Venemaal. Hageja on juhtivaks pangaks Rootsis, Eestis, Lätis ja Leedus. Ettevõte on noteeritud OMX Põhjamaade börsil. Seisuga 30.06.2008 olid hageja varad kokku 1671 miljardit Rootsi krooni ja ettevõtte ühe aktsia hind üle saja Rootsi krooni, millest kaubamärgi SWEDBANK väärtus omab olulist osa. Hageja poolt kostja kohustamine taotluse esitamiseks domeeninimest loobumiseks hageja poolt määratud isiku kasuks on TsMS § 445 lg 1 sätestatud kohtuotsuse täitmise viisi määramise taotlus, mis on vastavuses Põhiseaduse § 32. Selle tahteavalduse saab kohus nõude rahuldamise materiaalõiguslike eelduste olemasolul asendada kohtuotsusega. Kostja vastuväited ja põhjendused. Oma 30.09.2008.a kohtusse laekunud vastuses kostja hagi ei tunnista. Hageja ei ole tõendanud, et kostja rikub hageja kui kaubamärgiomaniku ainuõigust. Hageja poolt esitatud andmetest kaubamärkide kohta, mis on tema omanduses, tuleneb, et hagejale kuuluvate kaubamärkide õiguskaitse on piiratud Nizza klassifikatsiooni klassidega 6, 16, 35, 36 ja 42. Hageja ei ole viidanud hagiavalduses, mis kaupade ja teenuste osas omandas kaubamärk üldtuntuse. Seega ei ole hageja määratlenud õiguskaitse ulatust ka juhul, kui kohus tunnistab tema kaubamärgi üldtuntuks. Hageja ei ole tõendatud, et kostja käsitleb kaupasid või osutab teenuseid SWEDBANK kaubamärgi all, millised on kaetud avaldatud klassidega. Eesti Päevalehe artiklist tuleneb, et kostja tegeleb eelkõige ehitusäriga. Kostjal ei ole veebilehekülge swedpank.ee. Kostja leiab, et kaubamärgiga mitte ühesuguse, vaid sarnase domeeninime registreerimine iseenesest ei riku

kaubamärgiomaniku ainuõigust, kui domeeninime ei kasutata äritegevuses, kuivõrd hagejal on võimalus registreerida domeeninime, mis täpselt vastab kaubamärgile. Hansapanga meediasuhete juht väidab Eesti Päevalehe samas artiklis et „domeeni Swedpank.ee registreerimine teise firma poolt ei ole Hansapanga jaoks häiriv”. Eestis on üldtuntud panganduses just AS Hansapank, mitte SWEDPANK, mille kaubamärgi all on AS Hansapank alates k.a. septembrikuust kohustatud tegelema. Asjaolu, et kaubamärk SWEDBANK on tihti mainitud meedias, ei anna alust kaubamärgi üldtuntuks tunnustamiseks. Domeeninimest loobumise kohustamise tuvastamise nõue ei vasta põhiseadusele. Kostja nõustub hageja väitega, et domeeninimi on intellektuaalomandi objekt. Hageja ei ole viidanud seadusele, mille alusel ta taotleb kohustuda kostjat loobuma oma omandist domeeni osas kolmandale isikule, kes ei ole isegi menetlusosaline. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud kostja kanda. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on juhtivaks pangaks Rootsis, Eestis, Lätis ja Leedus, hageja omab õiguskaitset järgmistele kaubamärkidele: Eesti Vabariigis alates 13.02.2006.a. kehtiv Euroopa Ühenduse kaubamärk SWEDBANK ja Eesti Vabariigis alates 17.11.1994.a. kehtiv siseriiklikult registreeritud kaubamärk reg SWEDBANK. Samuti on hageja nimele registreeritud rahvusvahelised kaubamärgid reg ja SWEDBANK. Hageja kaubamärk SWEDBANK omab Eesti Vabariigis õiguskaitset ka üldtuntud kaubamärgina. Kostja nimele on vastavalt Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgu (EENet) andmetel 17.03.2006.a registreeritud domeeninimi swedpank.ee. Vaidlus on selles, kas kostja rikub oma domeeninime swedpank.ee registreeringuga hageja kui kaubamärgiomaniku õigusi, sh kas hageja kaubamärk on üldtuntud, milliste kaupade ja teenuste osas, kas poolte poolt vaidlusaluste tähistega märgistatud kaubad või teenused on sarnased, kas kostja on olnud pahauskne domeeninime registreerimisel ja kas hageja saab kohustada kostjat domeeninimest loobuma ja loovutama selle kolmandale isikule. Vaidlust ei ole poolte vahel ka selles, et domeeninimi on intellektuaalse omandi esemeks ja oma funktsioonilt sarnane kaubamärgiga. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja domeeninime eristuvaks osaks on just sõna „swedpank”, kusjuures lisand .ee tähistab alamdomeeni ja tarbija seostab seda Internetiaadressiga. Kohus nõustub hagejaga, et hageja õigusi võib rikkuda üksnes domeeninime registreerimise fakt ja vajalik ei ole domeeninime kasutamine kostja poolt. Domeeninime registreerimine, kuid kasutamata jätmine võib viidata kostja pahausksusele domeeninime registreerimisel. Kaupade sarnasus või identsus Hageja hagis esile toodud kaubamärgid SWEDBANK on registreeritud vastavalt: ühenduse kaubamärk klassides 9, 16, 35, 36 ja 42 (tl 28-33), Eestis registrisse kantud kaubamärk klassides 9, 16 ja 36 (tl 34) ja rahvusvahelised kaubamärgid klassides 9, 16, 35, 36 ning 42 (tl 35-38). Võrreldes hageja kaubamärkide registreeringu klasse ja kostja avaliku Internetivõrguvahendusel Äriregistri B-kaartil märgitud tegevusalasid, võib teha järelduse, et kostja registreeritud tegevusalad – tehingud kinnisvaraga, kinnisvara arendus, äri- ja majanduskonsultatsioonid, ehitutegevus, laenude andmine, vallasasjade kasutus- ja kapitalirent, investeerimine, investeeringute ja varade haldamine - on identsed ja samaliigilised hageja kaubamärkide

registreeringutes kajastuvate kaupade ja teenustega– ärijuhtimine, ärikorraldus, rahalised tehingud, finantstehingud, kinnisvaratehingud, projekteerimine teenusena, õigusteenused, pangandus- ja rahandusteenused. Selliste teenuste tarbijaks on kogu avalikkus. Tähiste võrdlus Kõigepealt käsitleb kohus küsimust, kas hageja hagiavalduses esile toodud neli kaubamärki SWEDBANK ja kostja poolt registreeritud domeeninime eristuv osa SWEDPANK on piisavalt sarnased, et oleks tõenäoline, et keskmine Eesti tarbija ajaks asjaomaste kaupade päritolu segi, arvestades, et need kaubad on identsed või sarnased. Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt peab segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine tuginema tähiste visuaalse, foneetilise ja semantilise sarnasuse osas nende üldmuljele, arvestades eelkõige nende eristatavaid ja domineerivaid osasid. Keskmisel tarbijal on harva võimalus võrrelda erinevaid kaubamärke vahetult. Tarbijate võrdlus kaubamärkide osas tugineb üldjuhul neile meelde jäänud ebatäielikele kujutluspiltidele varem nähtud kaubamärkidest (Euroopa Kohtu 11.11.1997.a otsus kohtuasjas C-251/95: SABEL, EKL 1997, lk I-6191, punkt 23 ja 22.juuni 1999.a otsus kohtuasjas C-342/97: Lloyd Schuhfabrik Meyer, EKL 1999, lk I-3819, punkt 25). Vaidlust ei ole selles, et hageja sõnalised kaubamärgid ja kostja vaidlustatav tähis erinevad vaid ühe tähe poolest. Kostja poolt domeeninimes kasutatav tähis SWEDPANK on käsitletav selle eestikeelse vastena. Sõnad on üksteisele nii visuaalselt, foneetiliselt kui semantiliselt väga sarnased. Asjaolu, et hageja kaubamärgil on üks täht erinev, ei ole oluline, kuivõrd semantiline tähendus on sõnadel Eesti tarbijate jaoks kohtu hinnangul sama ja häälduse erinevus vaevumärgatav. Seega kaubamärkide foneetiline ja semantiline sarnasus on suur. Kohtu hinnangul viitab mõlema kaubamärgi kontseptsioon Põhjamaade töökultuuriga ja usaldusväärsele pangale. Segiajamise tõenäosus Segiajamise tõenäosuse hindamisel tuleb arvestada asjaomast publikut (tarbijaskonda), kaubamärkide võrdlust, kaupade võrdlust ja kõiki muid olulisi asjaolusid kogumis. Poolte esiletoodud asjaoludest võib teha järelduse, et mõlemad tähised on suunatud Eesti tarbijaskonnale üldiselt (tegemist on laiatarbekaupadega), Eesti territooriumil. a) Hageja kaubamärgi SWEDBANK eristusvõime Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on segiajamise tõenäosus seda suurem, mida tugevam on varasema kaubamärgi eristusvõime (vt eelpool viidatud SABEL lahend p 24). Kaubamärkidel, millel on tugev eristusvõime tulenevalt kas nende põhiomadustest või nende tuntusest turul, on palju ulatuslikum kaitse kui nendel, mille eristusvõime on nõrk (vt kohtuotsus Canon, p 18, ja Euroopa Kohtu 22.06.1999.a otsus kohtuasjas C-342/97 Lloyd Schuhfabrik Meyer, EKL 1999, lk I-3819, p 20). Selleks et teha kindlaks kaubamärgi eristusvõime ning sellest tulenevalt hinnata, kas kaubamärgi eristusvõime on tugev, tuleb igakülgselt hinnata kaubamärgi suuremat või väiksemat võimet identifitseerida kaupu või teenuseid, millele kaubamärk on registreeritud, kindlalt ettevõttelt pärinevatena ning seega eristada neid kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest (vt eelpool viidatud kohtulahend Lloyd Schuhfabrik Meyer, p 22). Selle hindamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta kaubamärgile omaseid tunnuseid, sealhulgas ka seda, kas temas esinevad kaupu või teenuseid, millele ta on registreeritud, kirjeldavad elemendid; kaubamärgi turuosa; selle kaubamärgi kasutamise intensiivsust, geograafilist ulatust ja kestust; selle edendamiseks ettevõtja poolt kasutatud ressursside ulatust; seda, millised ulatuses asjaomases sihtrühmas tuntakse selle kaubamärgi alusel kõnealused kaubad või teenused ära

teatavate ettevõtjate kaupa või teenustena, ning kaubandus- ja tööstuskoha või teiste erialaliitude poolt avaldatud seisukohti (vt kohtulahend 4.05.1999.a liidetud kohtuasjades C108/97 ja C109/97: Windsurfing Chiemsee, EKL 1999, lk I-2779, p 51 ja eelpool viidatud kohtulahend Lloyd Schuhfabrik Meyer, p 23). Varasema kaubamärgi eristusvõime ja eelkõige selle maine on niisiis asjaolu, mida tuleb arvesse võtta hindamaks, kas tähiste või kaupade ja teenuste vaheline sarnasus on piisav, et tekiks nende segiajamise tõenäosus (vt eelpool viidatud kohtulahend Canon, p 24; 22.10.2003.a kohtulahend kohtuasjas T311/01: Éditions Albert René v Siseturu Ühtlustamise Amet – Trucco (Starix), EKL 2003, lk II-4625, p 61 ja 22.06.2004.a otsus kohtuasjas T66/03: Drie Mollen sinds 1818 v. Siseturu Ühtlustamise Amet – Nabeiro Silveira (Galáxia, EKL 2004, lk II-1765, p 30). Sõna SWEDBANK viitab Rootsi päritolu pangale. Eelpooltoodud põhjusel kohus ei nõustu hageja väitega, et tegemist on oma olemuselt suure eristusvõimega tähisega. Tegemist on küll kaitstava, kuid mitte kõrge eristusvõimega sõnalise kaubamärgiga. Kaubamärgis esinev tunnus BANK, viitab kaupadele, millele ta on registreeritud. Vaidlust ei ole selles ja nimetatud nähtub ka väljavõttest „Swedbank Grupi Andmed” (tl 26-28), et hageja on tegutsenud alates 1820 pangandussektoris, tegemist on Rootsis, Eestis, Lätis, Leedus, Venemaal ja Ukrainas tegutseva pangaga, millel on 929 kontorit kuues riigis. Hageja kontserni varad on kokku 1,696 miljardit SEK, hallata olevate fondide varasid on 403 miljardit SEK. Vaidlust ei ole selles, et hageja on mainekas ettevõtja Eesti turul. Nimetatud asjaoludest tulenevalt on võimalik väita, et varasemal kaubamärgil on tulenevalt tema kirjeldatavatest elementidest, turuosast, kaubamärgi kasutamise geograafilisest ulatusest ja kestusest tugev eristusvõime. Siiski on ka eristusvõime vaid üks hindamise käigus arvesse võetavatest asjaoludest. Isegi juhul, kui on tegemist nõrga kuni keskmise eristusvõimega varasema kaubamärgiga, võib esineda segiajamise tõenäosus, ja seda nimelt tähiste ja nendega kaitstud kaupade või teenuste sarnasuse tõttu (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu otsus kohtuasjas T-112/03: L’Oréal v. Siseturu Ühtlustamise Amet – Revlon (FLEXI AIR), EKL, lk II-949, p 61). Käesoleval juhul peab kohus arvestama tuvastatud asjaoluga, et poolte kaubad on osaliselt identsed, osaliselt samaliigilised. Kuna tegemist on igapäevaseks tarbimiseks mõeldud teenustega, ei pööra tarbijaskond neile suuremat tähelepanu ja nimetatud põhjusel tuleb jaatada kaubamärkide võimalikku segiajamise võimalikkust tarbijate poolt. b) Hageja kaubamärgi üldtuntus Hageja on tuginenud käesolevas vaidluses hageja ühenduse kaubamärgi reg nr-ga 004897567 üldtuntusele Eesti turul kaupade ja teenuste osas, millele see on registreeritud. Hageja on taotlenud kaubamärgi SWEDBANK üldtuntuse tuvastamist. Üldtuntuse tunnistamiseks piisab, kui kaubamärki tunneb valdav enamus vähemalt ühte KaMS § 7 lg 3 punktis 1 nimetatud sektorisse kuuluvatest isikutest (KaMS § 7 lg 4). Üldtuntuse tuvastamise õiguslikes põhjendustes on hageja viidanud sellele, et üldtuntud kaubamärkidel on oluliselt suurem eristusvõime ja kõrgem maine turul. KaMS ega Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon ei määra kindlaks tõendeid, millised kinnitaksid kaubamärgi üldtuntust. Vastavalt Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni liikmesriikide assamblee ühisresolutsioonile nr A/34/13 04.08.1999.a. artikkel 2 lg 1 tuleb arvesse võtta muuhulgas kaubamärgi kasutamise kestust, ulatust ja teisi asjaolusid. Seejuures ei välista isegi andmete puudumine nimetatud asjaolude kohta kaubamärgi üldtuntuks tunnistamist. Ühisresolutsiooni kohaselt peab arvesse võtma mistahes asjaolu, millest võib järeldada kaubamärgi üldtuntust. Vastavalt nimetatud resolutsioonile ei pea kaubamärk olema sõna otseses mõttes üldtuntud, so. tuntud laiale üldsusele, et saada õiguskaitset. Selleks piisab ka kaubamärgi "hästi tuntusest"

vastavate kaupade ja teenustega seostuvas tarbimis-, vahendus- või ärisektoris. Sama põhimõtte tuleneb ka Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi TRIPS) artiklist 16 lg 2 ja KaMS § 7 lg 4, mille kohaselt tuleb üldtuntuse määramisel arvesse võtta kolme avalikkuse sektorit, mille liikmete poolt kaubamärgi "tundmine", eriti aga "hästi tundmine" võib olla määrav kaubamärgi üldtuntuse fakti tuvastamisel. Nimetatud sektoriteks on: tegelike või võimalike vastavat tüüpi kaupade või teenuste tarbijate sektor, isikud, kes tegutsevad vastavat tüüpi kaupade või teenuste jaotusvõrgus ja äriringkonnad, kes tegelevad vastavat tüüpi kaupade või teenustega. Pressiteatega (tl 46) loeb kohus tõendatuks, et hageja hakkas kasutama tekstilist viidet SWEDBANK Hansapanga logo juures Eestis alates 29.09.2006.a. Kostja ei ole vaidlustanud, et kaubamärk võeti kasutusele varasemalt hageja ärinime kaudu KaMS § 5 lg 1 p 1 alusel saab õiguskaitse kaubamärk, mis on üldtuntud Eestis tööstusomandi Pariisi konventsiooni artikli 6bis tähenduses (edaspidi üldtuntud kaubamärk). Vaidlust ei ole selles, et kostja esitas vaidlusaluse domeeninime registreerimistaotluse 17.03.2006.a (tl 39). Oluline on, kas hageja kaubamärk SWEDBANK, mis on ka hageja ärinimeks, oli üldtuntud kostja poolt tippdomeeni registreerimistaotluse esitamise seisuga 17.03.2006.a. Hageja poolt esitatud Google otsingumootori väljatrükist (tl 47-48) nähtub, et otsingutulemusele vastab umbes 186’000 eestikeelset lehekülge. Väljatrükist Eesti Panga kodulehelt (tl 49) nähtub, et Eesti Bank on käsitlenud alates 2001.a mitmel korral Swedbanki ja SEB ühinemist; väljatrükkidest „Ärileht” ja „Äripäev” võrguväljaannete kodulehekülgedelt (tl 50-65) nähtub, et alates 19.08.1998.a on nimetatud väljaanded käsitlenud hulgaliselt teemasid ja avaldanud artikleid seoses hagejaga, milles figureerib hageja ärinimi. Nimetatud tõenditest saab teha järelduse, et hageja kaubamärk oli seisuga 17.03.2006.a tuntud vähemalt nende kaupade ja teenustega tegelevas ärisektori (KaMS § 7 lg 3 p 1 ja lg 4). AS Emori artikkel (tl 66-68) hageja mainet ei tõenda, kuna selles on juttu AS Hansapank mainest ja hageja kaubamärki ei mainita. Kokkuvõttes leiab kohus - arvestades asjaomaste teenuste identsust ja samaliigilisust, tähiste sarnasust, varasema kaubamärgi tugevat eristusvõimet ja hageja kaubamärgi üldtuntust seisuga 17.03.2006.a, et hageja kaubamärkide ja kostja tähise segiajamise tõenäosus tarbija poolt on tõenäoline (KaMS § 10 lg 1 p 2). Hageja nõue kohustada OÜ K lõpetama Swedbank AB ainuõiguse rikkumine ja keelata osaühingul K kaubamärgiga SWEDBANK äravahetamiseni sarnase tähise kasutamine domeeninimes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele (KaMS § 14 lg 1 p 2 ja 3 ja § 57 lg 1 p 1 alusel). Kohus tuvastas kostjapoolse hageja kui kaubamärgiomaniku ainuõiguste rikkumise. Hageja nõue kohustada kostjat hoiduma ka edaspidi hageja kaubamärgiõiguste mistahes viisil ning eesmärkidel rikkumisest on põhjendatud osas, milles hageja on kostjapoolse kaubamärgi kasutamise rikkumise esile toonud – domeeninime swedpank.ee registreerimine ja domeeni swedpank.ee kasutamine. Nimetatud osas saab nõue kuuluda rahuldamisele (VÕS § 1055 lg 1 ja lg 3 p 1 alusel). Ka Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud, et lubatav ei ole kohtulahend, mille resolutsioon keelaks kostjal abstraktselt igasuguse kaubamärgiomaniku õiguste rikkumise, kuna selline otsus ei oleks täitmiseks piisavalt määratletav ning selline lahend ei oleks põhjendatud ka KaMS § 57 lg 1 p 1 ja VÕS § 1055 lg 1 järgi (vt lahend nr 3-2-1-4-06, p 54). Tulenevalt asjaolust, et hageja on piisava selgusega esile toonud kostjapoolsed rikkumised, ei näe kohus vajadust anda hagejale võimalust nõude täpsustamiseks ja rahuldab nõude hageja poolt esile toodud asjaoludega põhjendatud ulatuses. Edasi analüüsib kohus, kas kostjal on kohustus anda tahteavaldus domeenimest loobumiseks.

Õigusvastasuse hindamisel pahausksuse aspektist (TsÜS § 138 lg 1 ja 2) ja selle tõlgendamisel lähtub kohus muuhulgas sarnast õiguslikku suhet reguleerivast Euroopa Komisjoni määrusest (EÜ) nr 874/2004, 28.aprill 2004.a, millega kehtestatakse tippdomeeni .eu rakendamise ja kasutamise üldeeskirjad ning selle registreerimise põhimõtted. Määruse art 21 p 3 alapunkt d määratleb muuhulgas domeeni kasutaja pahausksuse järgmiselt: „domeeninime kasutati kavatsuslikult ärilise kasu saamise eesmärgil Internetikasutajate ligimeelitamiseks domeeninime valdaja veebilehele või mõnele teisele Internetiaadressile, luues kokkulangemise tõenäosuse nimega, millele on siseriikliku ja/või ühenduse õiguse poolt tunnustatud või antud teatav õigus, või avalik-õigusliku asutuse nimega, kusjuures selline tõenäosus tuleneb veebilehe või asukoha allikast, sponsorlusest, kuuluvusest või pealdisest või tootest või teenusest”, nimetatu eelduseks on sama määruse art-s 10 sätestatust tulenev määratlus, mida saab kaitstava domeeninimena registreerida. Määruse artikli 10 kohaselt hõlmavad domeeninimede registreeringud muuhulgas registreeritud siseriiklikke ja ühenduse kaubamärke, geograafilisi tähiseid või päritolunimetusi ning – kui need on kaitstud selle liikmesriigi siseriikliku õiguse kohaselt, milles neid vallatakse – registreerimata kaubamärke, kaubanimesid, ärinimesid, ettevõttenimesid, perekonnanimesid, kaitstud kirjandus- ja kunstiteoste nimesid. Vastavalt määruse artiklis 21 p 1 a ja b ning punkt 2 a sätestatule registreeritud domeeninimi kuulub tühistamisele asjakohast kohtuvälist või kohtumenetlust kasutades, kui nimi on identne või segadusseajavalt sarnane nimega, millel on siseriikliku või ühenduse õiguse poolt tunnustatud või antud õigusi artikli 10 lõikes 1 mainitud õigused, kui valdaja on selle registreerinud, omamata nimele õigusi ega õigustatud huvi või nimi on registreeritud või seda kasutatakse pahauskselt. Määruse artikkel 21 p 3 alapunktide a, b, i, ii ja iii kohaselt on pahausksus lõike 1 punkti b tähenduses olemas, kui: asjaolud näitavad, et domeeninimi registreeriti või omandati eeskätt müümise, rentimise või muul viisil üleandmise eesmärgil siseriikliku ja/või ühenduse õiguse poolt tunnustatud või antud õigusega nime valdajale või avalikule asutusele; või domeeninimi on registreeritud takistamaks siseriikliku ja/või ühenduse õiguse poolt tunnustatud või antud õigusega nime valdajat või avalikku asutust kajastamast seda nime vastavas domeeninimes, tingimusel et, registreerija sellist käitumisviisi saab tõestada või domeeninime ei ole kasutatud asjakohasel viisil vähemalt kaks aastat alates registreerimisest; või olukorras, kus algatati ADR menetlus, on siseriikliku ja/või ühenduse õiguse poolt tunnustatud või antud õigusega domeeninime valdaja või avaliku asutuse nimelise domeeninime valdaja teatanud oma kavatsusest kasutada domeeninime asjakohasel viisil, kuid ei tee seda kuue kuu jooksul alates ADR menetluse algatamise päevast. Õigustatud huvi lõike 1 punkti a tähenduses on olemas, kui enne vaidluse alternatiivse lahendamise (ADR) menetluse algatamist on domeeninime valdaja kasutanud domeeninime või domeeninimele vastavat nime seoses kaupade või teenuste pakkumisega või teinud selleks tõestatavaid toiminguid. Kostja ei ole eitanud, et tema seaduslik esindaja on väitnud väljaandele „Eesti Päevaleht”, et müüks domeeninime 50’000.- krooni eest (tl 45). Vaidlust ei ole ka selles, et kuni hagiavalduse esitamiseni ei olnud kostja domeeninime kasutanud (tl 44) ja on hakanud seda kasutama hiljem (tl 94). Nimetatud tõenditest saab teha järelduse, et kostjal puudus õigustatud huvi domeenime registreerimiseks ja kostja on seda teinud pahauskselt eesmärgiga tulevikus müüa domeeninimi hagejale; kostja ei ole nimetatud domeeninime järgi üldiselt tuntud ettevõtja ja ta kasutab domeeninime ebaseaduslikult ning ebaausalt kavatsusega eksitada kliente ja kahjustada kaubamärgi SWEDBANK mainet. Samas leiab kohus, et hageja ei ole valinud oma õiguste kaitseks kolmanda nõude näol kohast viisi ja kohus ei saa kohustada TsÜS § 68 lg 5 alusel tuvastada OÜ Kkohustust esitada Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgule EENet tahteavaldus domeenist swedpank.ee loobumiseks Aktsiaselts Hansapank (registrikood 10060701) kasuks viivitamatult peale kohtuotsuse jõustumist. Nõusoleku asendamine kohtuotsusega TsÜS § 68 lg 5 alusel on võimalik sellisel juhul, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse. Selline kohustus peaks tulenema seadusest või poolte kokkuleppest. Kohtule teadaolevalt sellist nõusoleku andmise kohustust ühestki seadusest ei tulene, samuti ei ole poolte vahel lepingulisi suhteid. Seega

nimetatud osas on hagi põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus on seisukohal, et Eesti hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet saab tühistada kostja domeeninime ka käesoleva otsuse alusel tulenevalt oma põhimääruse p-st 10.6, kuna otsusega keelatakse kostjal domeeninime swedpank.ee kasutamine. Kohus on tuvastanud hageja kaubamärgi SWEDBANK üldtuntuse Eesti Vabariigis. Kuigi Riigikohtu tsiviilkolleegium on andnud juhiseid (vt kohtulahend 3-2-1-142-08), et kaubamärgi üldtuntus ei ole nõue, vaid asjaolu, ei soovinud hageja oma tuvastusnõudest loobuda. Iseenesest ei ole keelatud tuvastusnõuete esitamine. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele otsuses eelpool märgitud asjaoludel. Kohus ei uuri käesolevas vaidluses tõendiks mitteolevaid EENeti tutvustust ja reeglistikku (tl 40-43) ja Tallinna Ringkonnakohtu lahendit (tl 109-114). Kuna segiajamise tõenäosus on õiguslik ja mitte faktiline hinnang, ei uuri kohus ka väljaande „Postimees” artiklit (tl 108). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega rahuldatakse hagi osaliselt hinnanguliselt 70% ulatuses, seega tuleb jätta menetluskulud 70 % ulatuses kostja ja 30 % ulatuses hageja kanda.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.